Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

cancel

Mentorprogrammi viljad festivalil

Eesti Pärimusmuusika Keskus viis kogenud muusikud kokku noortega, mentorprogrammi viljad jõuavad tänavuse festivali publiku ette.

Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali teema „Ladvad ja juured“ tõstab esile noored pärimusmuusikud. Selleks, et tõusvaid talente võimalikult palju toetada, pani Eesti Pärimusmuusika Keskus neile mentoriks kogenud tegijad nagu Mari Kalkun, Robert Jürjendal, Marti Tärn, Lee Taul ja Johan Kristjan Aimla.

Nende toel jõuab tänavusele folgile viis ansamblit: EHALE, Triuka, Ööt, Tammele ja Kuula Hetke.

Kahe esimese ansambli liikmed jäid Eesti pärimusmuusika keskuse korraldatud sündmustel silma hea pillimänguoskuse ja märkimisväärse huviga pärimusmuusika vastu. Kolm ansamblit valis pärimusmuusika keskus jaanuaris välja kuulutatud mentorprogrammi kandidaatide hulgast.

Tuntud muusikud on nüüdseks andnud noortele kaasa õpetussõnu, kuidas tänapäeva folgilavadel läbi lüüa, aidanud neil kokku panna kontserdikava, andnud nõu muusikaliste seadete ja turundusmaterjalide kohta. Tänu keskuse abile on noored saanud kvaliteetsed helisalvestised, bänditegemise igakülgse väljaõppe ja stipendiumigi. 28.–31. juulil toimuval 29. Viljandi pärimusmuusika festivalil astuvad nad suure publiku ette, saades seeläbi unikaalse esinemisvõimaluse.

Koostöö iidolitega

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias teisel kursusel pärimuslaulu tudeeriv Hanna-Reet Ruul, kes esineb festivalil ansambliga Ööt, ütles, et nende juhendaja Mari Kalkuni pärast ta kunagi pärimusmuusikasse armuski. „Ja nüüd on ta meie mentor, elab meile kaasa ja annab väga kasulikke näpunäiteid,“ õhkas Ruul, kes mõned aastad oskas ainult unistada sellest, et ta on kunagi folgilaval enda muusikaga.

Kalkuni juhendamine on kinkinud kollektiivile enese väljendamise ja koostegemise rõõmu. „Tänu keskuse pakutud võimalusele saime väljundi ja eesmärgi, mille nimel töötada,“ sõnas Ruul, viidates eelolevale kontserdile folgil. Hanna-Reet Ruul ütles ka, et tulemuste nimel on tehtud ära väga suur töö – Mari Kalkun on tema sõnul aidanud ansamblit brändi loomisel, sest tal on kogemus enda muusika turundamisest. Lisaks on kogenud muusik saatnud noortele muusikavideoid, mida eeskujuks võtta ning ärgitanud mõtlema, kuidas oma sõnumit ja olemust publikuni tuua. „Ta on ka muusikaliselt nõu andnud ja aidanud meil mitmehäälsust lihvida ja laulmise tunnetust kätte saada,“ selgitas Ruul. „Ta paneb meid mõtlema selle üle, kuidas saaksid inimesed tunda seda elevust, mis meil endil on.“

Mentorprogrammi ajal salvestas ansambel mõned oma lood ning kindlasti plaanitakse edasi tegutseda. „Juuli lõpuks on meitel ju terve kava, mida oleks patt lihtsalt sinnapaika jätta,“ tõdes Ruul.

Tallinnas Vanalinna hariduskolleegiumit lõpetav Aneta Ponetajev, kes kohtus oma ansambli EHALE liikmetega pärimusmuusika keskuse korraldatavas rahvusvahelises Eesti ETNO laagris, ütles, et temale pakkus programm võimalust luua oma bänd ja kohtuda kogu selle maailmaga, mis bändi tegemisega lisaks muusikale kaasas käib. Ponetajevi jaoks olid väärtuslikud õpitoad Trad.attack!i trummar Tõnu Tubli, ansambli Nagy Bögö manageri Kirsika Meresmaa ning Tallinna tantsuklubi eestvedaja ja läti ansambli Auļi torupillimängija Leanne Barboga. „Kogemused, mis muidu tuleks arvatavasti ajapikku ja vaevaliselt, toodi justkui kandikul meieni. See on tohutu vedamine, et see võimalus noortel on,“ tõdes ta.
Praktiline käik telgitagustesse

Aneta Ponetajevi ansamblit EHALE juhendanud viiulimängija ning muusikaõpetaja Lee Taul, kes on ise aktiivne pärimusmuusik kollektiivides Black Bread Gone Mad, Ruhnu Saare Lood ja Laulud ning Don’t Chase the Lizard, rääkis, et tal oli nelja üle Eesti pärit noort rõõm juhendada.

„Nad on iseteadlikud, hakkajad ja motiveeritud noored,“ rääkis Taul. Tema sõnul oli ansambli EHALE puhul keskuse soov anda neljale etnolaagris käinud noorele võimalikult sisutihe ja praktiline pilt bändimaailmast.

„Alustasin nendega sellest, et tutvustasin neile materjali baasi, kust nad saavad pärimusmaterjali leida ja otsida. See on tähtis alguspunkt, et saada traditsioonilisest muusikast kätte aupaklik versioon,“ selgitas Taul oma tööd. Tema sõnul on arhiivimaterjalid olulised õige tunnetuse kättesaamiseks. Ait pakkus noortele prooviruume, toitlustust, tehnilisi vahendeid, õpitube jm. „See oli terviklik ülevaade muusikamaailmast: kontsertide ja tekstide ettevalmistus, fotosessioon, video ja singli salvestamine koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Kõik päädib kontserdiga,“ tutvustas Taul.

Et Lee Taul on ise aktiivne muusik, korraldanud laagreid ning õpetanud kolm aastat Tartus Heino Elleri koolis viiuli eriala, on ta mentorina saanud jagada kõike õppimisest, õpetamisest ja muusika esitlemisest: seadmisest, omaloomingust, traditsiooni elustamisest. Selle hulka kuulub tema sõnul ka see, kuidas tulla ansambliga pildile ning mis on selleks vajalikud eeltööd. Hiljuti sai noortega nii koostatud näiteks kontserdikorralduseks vajalik tehniline raider. „Need on praktilised oskused, mida bändiliikmel on vaja, aga mida otseselt noore muusikuna sa eestikeelse materjalina ei leia,“ märkis ta.

Lee Tauli sõnul oli noorte jaoks ainukeseks takistuseks ajasurve, mis kuklas tiksus, ning võrdlemisi lühikese aja jooksul tuli noortel välja mõelda pikk kontserdikava. Et paljud on ka abituriendid, oli see ilmselt neile endile suur väljakutse.

Muusiku sõnul on selle ettevõtmise eesmärk see, et erinevas Eesti nurgas asuvad noored, kedapärimusmuusika huvitab, leiaksid endale väljundi ja saaksid ühtlasi olla eeskujuks ka teistele noortele pärimusmuusika taaselustamisel.

Peale festivali on Lee Tauli kinnitusel noortega kavas salvestada koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga lühialbum, aidata neid kontaktinimekirja koostamisel, tutvustada raadiotega suhtlemist ning Eesti festivalimaastikku. „Mõttes ja soolas on veel paar projekti.“
Eesti rahva vereringesse

Pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa ütles, et noored on olnud üks keskuse põhilisi sihtgruppe esimesest festivalist peale. Pärimusmuusika keskus tegutseb igapäevaselt, et pärimusmuusikat oleks veelgi enam lasteaedades, koolides ja muusikakoolides. „Tahame, et pärimusmuusika oleks eesti rahva vereringes, et oleks palju muusikuid ning veenvad eeskujud,“ selgitas ta. „Kui juba lasteaiakasvataja teeb laulumänge, siis järgmine samm on võtta kannel või viiul kätte. See on loogiline jätk. Siis on muusika juba noorest peast loomulikuks muutunud, justkui emapiimaga saadud.“

Mentorprogrammi eesmärk on Tarmo Noormaa kinnitusel aidata noortel tuul tiibadesse saada ning teha esimene samm. „Tuntud ja tegutsevad bändid ei vaja meie abi kontsertide korraldamisel, nad saavad ise hakkama,“ sõnas Noormaa.

Keskuse juhi sõnul on juhendamine oluline, et tuua festivalile värsket noorte väge ning uusi ja põnevaid pärimusmuusika kontserdikavasid. Kogenud muusikud toimisid ansamblitele nagu kiirendi ning folk on elluastumise hetk, kus ansamblid kohtuvad oma publikuga. „Selle siht on, et meil oleks mitmekesine muusika, tuleks uusi bände ning kõlasid peale,“ sõnas keskuse juht. „Peale folki selgub, kas noored leiavad oma publiku üles.“


Artikli autor on Kadri Allikmäe ja see ilmus juuni KesKus´is.