Regilaulu podcast
Projekt "Regilaulu podcast" ehk maakeelse nimega taskuhääling kutsuti ellu, et pakkuda kuulajatele ja lauljatele ehedas esituses eesti iidseid regilaule, juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale ning tuua tagasi lauldud regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni.
Selle hooaja järgnevas kümnes episoodis keskendume taaskord laulurühmadele ja -seltskondadele ning nende eestlauljatele. On äärmiselt oluline tutvustada kogenud eestlaulja ja kogenud järellauljate suhet, mis peegeldab eesti traditsioonilist laulukultuuri ning sellega pakkuda suurepärast elavat eeskuju teistele regilauludest huvitatud laulugruppidele. Neljanda hooaja lauljate hulgas on ka juba varem taskuhäälingus ülesastunud lauljaid ja laulugruppe, kes esinevad nüüd lauluga, milles tuuakse välja laulu iseloomust tingitud erinev kõlapilt.
Eestlauljateks on neljandal hooajal: Lauri Sommer, Tiit Saare, Kadri Mägi, Ain Raal, Kulno Malva, Oliver Kõrre, Meel Valk, Kairi Leivo, Meelika Hainsoo ja Maria Michelson ehk Kuraga Mari.
Selle ning ka eelnevate hooaegade valmimisse andis suure panuse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras.
Neljanda hooaja laulude tagatubasid, seoseid ja mõtteid pajatab jutuvestja Piret Päär.
Regilaulu podcast on taskuhääling, mille igasse episoodi on kätketud tükike meie esivanemate pärandust, sisaldades üht regilaulu ning mõlgutusi hinnatud eesti kultuuriloo mõtestajailt.
Selle taskuhäälingu saad endaga kaasa võtta autosõidule, hommikusele kõnnakule või pikale maanteesõidule. Võid kuulata ja õppida kasvõi kodus tassikest piparmünditeed tehes ehk rüübates mõnusat hommikukohvi. Ka õhtul sängi heites kulub alaliselt järelekuulatav annus pärimuskultuuri alati ära. Taskuhääling on sinuga kõikjal, vaid klahvivajutuse kaugusel.
Regilaul on ainulaadne lauldud poeesia vorm, sarnaseid algriimilisi värsse on lauldud pea kõikjal Läänemere kallastel, võimalik et juba 2000 aastat. Sellegipoolest on Eesti alade laul üsna unikaalne, erinedes oma esituses õige veidi meie põhjanaabrite runolaulust. Samuti on Eestis unikaalseid regilauluvorme, kagus ja edelas, läänes ja põhjas. Aeg on eesti regilaulud oma loomulikus esituses taas au sisse tuua, neid tundma õppida nii sisus kui vormis. Regilaul on eesti tüvitekst, nagu ütles kunagi Veljo Tormis. Need mõtted ja riimid, mis hääbusid Eestis tasapisi sadakond ja rohkem aastat tagasi, on siiani meie kõnekäändudes, ütlemistes ja maailmavaates, need mõjutavad meie kirjandust, ka seda, kuidas ja mida me millestki arvame.
Vana rahvusliku ja rahvaliku kunsti alused on veel olemas rahva keeles ja meeles. Sellega on seotud paljugi tänaseni püsivatest väärtustest – rahva kultuuriväärikus, sisemine tasakaal, ühtekuuluvustunne loodusega, põlvkondade järjepidevuse tunnetamine ja palju muud, mis kipub praegu lagunema mitmesuguste globaalsete nähtuste (rahvusvaheline pinevus, tehniline progress, saastumine jne.) tagajärjel. (Tormis, 2017)
Regilaulu podcast on Sinuga, õppimaks meie armastatud ja tundmatut regilaulu.
__________
Meie väike kollektiiv, kes Regilaulu podcasti taskuhäälingut toimetavad:
Eesti Pärimusmuusika Keskus, Tarmo Noormaa - idee autor, produtsent.
Eesti Pärimusmuusika Keskus, Anu Rannu - projektijuht.
Hobifolklorist Lauri Õunapuu - kunstiline juht.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras - toimetaja ja konsultant.
Magnus Kaus - helirežii, I hooaeg.
Rainer Koik - helirežii, II-IV hooaeg.
__________
Kujunduse aluseks võetud fotol on 91aastane Tõstamaa laulik Liisu Orik ja kolm põlve järeltulijaid 1961. aastal.
Foto: Richard Hansen. Eesti Rahvaluule Arhiiv