Artistid

cancel

6hunesseq

Eesti
kell - Jaani kirik
6hunesseq (võro keeles õhuniiskus) on erilise kõlapildiga koosseis, mida iseloomustab eelkõige uudishimu. Kuidas võiksid orel ja hiiu kannel sobituda vaimulike rahvalaulude tüünesse ja tundlikku maailma? Kuidas kõnetasid meie esivanemaid rahvakoraalid ja kuidas nad neid ise kodus edasi lõid?
Helilooja ja rahvaluulekoguja Cyrillus Kreegi sõnul koosnesid need laulud suures osas „lintidest, keerutustest ja konksudest”. Kuidas inspireerib see muusika häält kasutama ja leidma uut ja põnevat sümbioosi, särisevat õhuniiskust? Jaani kiriku kontserdil hingab see kõik eredalt kokku: ümberküpsenud viisidega käiakse läbi kogu kirikuaasta, alustades ja lõpetades suvega. 6hunesseq ühendab viled, poognad ja hääled meditatiivsel ja magusal moel.

Marion Selgall – laul
Greta Liisa Grynberg – laul, hiiu kannel
Maria Mänd – laul, hiiu kannel
Kaisa Kuslapuu – orel



cancel

Ak Dan Gwang Chil

Lõuna-Korea
kell - II Kirsimägi

Ak Dan Gwang Chil (ADG7) on mitmeid auhindu võitnud Korea pärimusmuusika rühmitus, kuhu kuuluvad kuus pärimusmuusikut pillidel ning kolm pärimuslauljat. 

Rühmitus esitab sakraalset, ilmalikku, rituaalset ning šamaanide muusikat, mis on pärit Hwanghae-do piirkonnast, mis nüüdseks on Põhja-Korea lääneosas asuv regioon. 

Ak Dan Gwang Chili võimas ja kütkestav esinemismaneer kutsub kuulajad endaga vaimsele teekonnale kaasa ning nende muusikast õhkab positiivset energiat.

ADG7 loodi 2015. aastal, mil Koreas tähistati Jaapani koloniaalvõimu alt vabanemise 70. aastapäeva. Nende muusika räägib vabaduse tõelisest tähendusest ning Lõuna-Korea soovist Korea uuesti ühendada. Nad on võitnud mitmeid auhindu kaasaarvatud parim bänd 2018. aasta KBS Korea pärimusmuusika auhindadel ning Sori Frontier auhind 2017. aastal Jeongju ülemaailmsel Sori festivalil. ADG7 oli üks 2019. aasta WOMEX (World Music Expo) esinejatest.

cancel

Ando & sõbrad

Erinevad riigid
kell - Kaevumäe lava
Rohkem infot tuleb siia peagi!
cancel

Black Bread Gone Mad

Eesti
Black Bread Gone Mad (BBGM) on proge-rebel folkansambel Eestist. Koosseis esitab omaloomingut, mis saanud mõjutusi eesti pärimusmuusikast, maailmamuusikast, 70ndate rokist. BBGM energiast pakatavad kontserdid näitavad, kui piiranguteta ja piirideta võib muusika olla. BBGM muusika sünnib soovist luua värskust ja põnevust pärimusmuusika skeenele, seades oma ainsateks kriteeriumiteks, et bändi ennast peab loodu sütitama ja kütet peab olema.

2019. aastal andis bänd välja oma esikalbumi “Ayibobo”, mille eest pälvis koosseis kolm auhinda pärimusmuusika auhinnagalal Etnokulp: aasta debüütalbum, aasta album, aasta uus folkartist. Lisaks võitis album Eesti muusikaauhindade galal parima folkalbumi tiitli.

2021. aasta suvel andis BBGM välja teise albumi “MAA”, mis viib kuulaja rännakule tema enda sisemisse maailma. “MAA” on edasiarendus varasemast muusikalisest helikeelest, olles mitmekihilisem ja sügavam, kuid säilitades vanakooli rokiliku elemendi.

Liikmed:
Merike Paberits ​​– flööt/laul
Lee Taul – viiul/laul
Peeter Priks – kitarr/laul
Mati Tubli – bass/laul
Martin Aulis – trummid



cancel

Breabach 

Šoti
kell - I Kirsimägi
kell - II Kirsimägi

Breabach on kahtlemata üks Šotimaa andekamaid ja omapärasemaid kaasaegseid pärimusmuusika ansambleid. Breabach ühendab sügavad mägismaa ja saareriigi traditsioonid nende liikmete poolt Glasgows loodud innovaatilise muusikaga.


Breabach on üllitanud kuus üha kasvava populaarsusega albumit ning kustutanud oma loomingulist janu, tehes koostööd erinevate põlisaustraalia muusikutega, Quebecist pärit Le Vent du Nordiga. Bändi 15 aastat kestnud seiklus on viinud neid esinema nii Sydney ooperimajja kui ka New Yorki Central Parki. Nende muusika on pälvinud mitmeid auhindu, mille hulka kuuluvad viis Šoti pärimusmuusika auhinda, BBC raadio 2 pärimusmuusika auhindade parima bändi nominatsioon ja Songlines muusikaauhindade Euroopa aasta albumi nominatsioon. Kogu tegevuse jooksul on nende muusika põhiteemadeks olnud nii nende mängitava muusika kui ka oma enda juurte tunnustamine ja austamine ning samal ajal uute ideede, energia ja uskumuste juurutamine.



Breabachi liikmed on Megan Henderson (viiul, vokaal, steptants), James Lindsay (kontrabass, vokaal), Calum MacCrimmon (torupill, vile, bouzouki, vokaal), Conal McDonagh (torupill, vile, vokaal) ja Ewan Robertson (kitarr, vokaal, cajon).


cancel

Celia Roose, Piret Päär, Ene Salumäe

Eesti
kell - Jaani kirik
TAEVA KÕRGE KAARE PEAL

Piret Päär: “Jutustan vanu lugusid, mille juured on aastasadade, kui isegi mitte tuhandete sügavusel. Selliste lugude jutustamine kirikus viib need kohe taeva kõrge kaare pääle, ehk jumala enda kõrvugi.”

Celia Roose: “Regilaulu värsid kutsuvad puid vaatama, kuigi üks sääne, teine määne, ikka painutavad ühte paika. Meie, tänapäeva inimesed, võiksime ka end rohkem painutada vana laulukultuuri poole, sest seal on keele ja luule ilu, õpetussõnu eluks ja oluks ka praeguse aja tarvis.”

Ene Salumäe: “Oreliviledest kujundati vanasti võlvide alla kõrgeid kaari ja kaare peale sätiti istuma lüürade, trompetite ja timpanitega inglid. Orelihelide tohutu kõlaruum madalaimast helist kõrgeimani, sajad viled, kõik koos ja igaüks üksikult, sügavusest hüüdes ja kõrge kaare peale ülendades – piiritu mängurõõm!“

Piret Päär – jutud
Celia Roose – laul, torupill
Ene Salumäe – orel





cancel

Eesti / Iirimaa
kell - Vabaduse plats
Cú on harjumatuvõitu bändinimi. Hääldub justkui meie kaaslane Kuu, ent on Iiri mütoloogias pooljumalikku kangelast saatev hurdakoer. Intrigeeriv ja aukartust äratav, ent kui tuttavaks saab, siis lihtne ja selgepiiriline. Nagu Cú muusikagi. Haldjafolgilik saaremuusika, mis on eesti ürglaane külge põimitud nähtamatu meremehesõlmega.

Oma muusikat võrdleb Cú puu sümboliga. Sügavad trummirütmid ja pärimuselementidega läbi põimitud helid loovad kuulajale ühenduse oma juurte ja maaga, toovad ta hetke kohale. Eesti meistri poolt loodud hand pan´i "Space pigeon" metalselt helkiv kõlavärv ja harfiflažoletid kasvatavad puu oksad aga kuuni välja, tuues kohale terve ilmaruumi. Ladvad ja juured üksteise poole paindudes moodustavad aga eluringi, terviku.

Koosseis:
Jaan Eerik Priks – harf, fiidel
Hannelore Karmel Juurikas – laul, šamaanitrumm, viiul
Brian Francis Devaney – hang, hand pan, kitarr, bodhrán (Iiri trumm), laul
Rasmus Mikfelt – bassviiul, laul
Brita Priks – viiul, laul, parmupill



cancel

Duo Ruut

Eesti
“Kulla kerguseks”

Kontserdil kõlavad lood lühialbumilt “Kulla kerguseks”, ent uue repertuaari kõrval kuuleb muidugi ka vanemaid hitte. Mine tea, ehk mõningaid lisasidki. Kuid kindel on see, et kõlavad mahedad vokaalid ja mahlased kandlesaundid. Tantsimisest ja loitsudest kuni noore kuuni.  
 
Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise saanud, istusid Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane 2017. aastal ühe kandle taha. See otsus oli ühest küljest pelgalt mitmete juhuste kokkusattumine, teisest küljest aga pikaajalise katsetamise ja eelnevate akadeemiliste muusikaõpingute lõpptulem. Kandlest sai duo jaoks “tühi leht”, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate arendamiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid – nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis.

Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, nii Euroopas kui ka näiteks Jaapanis, aga ka Usbekistanis, sh valdkonna ühel mainekamal festivalil Celtic Connections Glasgows.

Duo Ruudu esikalbum “Tuule sõnad” ilmus 2019. aastal ning see pälvis Etnokulpidel 2020. aasta debüütalbumi tiitli. Album nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel 2021 mitmes kategoorias. Duo Ruut on teinud ka põnevaid koostöösid, näiteks armastatud artistiga NOËP, kes andis välja töötluse nende loost “Tuule sõnad”, ning mis pälvis Raadio 2 poolt “Aasta Remix 2022” tiitli.




cancel

Duo Tuus & Tradimus

Eesti
kell - Vabaduse plats
Duo Tuus 

Kord otsustasid kaks pärimusmuusikust sõpra võtta pillid kastidest välja ja teha midagi tuusa! Lõuna-Eesti ja muu maailma võngete segu paneb jala tatsuma ja kõrva kuulama, sest inspiratsiooni on kogutud lähedalt ja kaugelt, kooliteelt, reisidelt ning sõpradelt. Lugudes leiab igaüks midagi uut, aga samas nii kodust.

Kui kokku saavad viiul ja lõõts, siis sünnib sellest ainult ägedust.

Marta Külaots – viiul
Herbert Konnula – lõõts

Tradimus

Tradimus sai alguse 2020. aasta Laste ETNO ringreisist, kuhu valiti välja samal suvel toimunud Laste ETNO laagrist kuus silmapaistvaimat muusikut. Tradimus pakatab energiast ja elurõõmust. Noorte traditsioonitundlikkus ja säravad ideed sulavad kokku ühtseks tervikuks, mis paneb jala tatsuma ja üllatab mitmekülgsusega.

Noored esitavad peamiselt enda seatud Eesti pärimusmuusikat, kuid repertuaarile lisavad vürtsi ka välismaised viisid ja autorilood. Tradimus on üles astunud mitmetel festivalidel (Viljandi pärimusmuusika festival, Mooste Elohelü, Särin, Lõikuspidu) ja pälvinud žürii tunnustusi konkurssidel. Mooste Elohelü rahvamuusikatöötluse konkursil pälviti noortepreemia ja publikupreemia ning sügisel astuti võistlustulle noorte pärimusbändide konkursil, kus nad valiti noorema kategooria võitjaks ning taaskord publiku lemmikuks.

Jakob Ermann – viiul, eesti torupill
Susi Eerin Heinlo – viiul
Kertu-Liis Õnnis – 14-keelne väikekannel
Randmar Tuulemäe – mandoliin
Mihkel Sildoja – karmoška, nuppakordion, eesti lõõts
Katariina Nelli Tiisler – karmoška, nuppakordion




cancel

Eesti ETNO 2022

Erinevad riigid
kell - II Kirsimägi

Eesti ETNO 2022 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad 75 muusikut maailma eri paigust. Kirevust loovad Tšiili, Brasiilia, India, Inglismaa, Rootsi, Belgia, Austria, Saksa, Soome ning väga-väga paljud Eesti noored. Kollektiiv moodustub igal suvel uutest mängijatest, mistõttu on see alati põnev, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar – traditsioonilised pillilood ja laulud erinevatest maadest, mis õpitakse üksteiselt selgeks enne folki toimuvas ja üheksa päeva kestvas muusikalaagris. ETNO laager tähistab sel aastal 25. toimumisaastat ning sel puhul on valminud ka dokumentaalfilm, mis avab ukse laagri sisemaailma.

Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdil ning annavad võimsa energialaengu ka kuulajale!




cancel

Ehale

Eesti
kell - Ait
EHALE on 2022. aasta alguses kokku tulnud bänd, kes armastab mängida pärimusmuusikat. Koosseis ammutab loomejõudu vanadest arhiivisalvestistest, aga ka kõigest muust, mis kõrva ja silma jääb. Nii ei puudu bändi repertuaarist välismaa lood ega omalooming. Kitarri ja viiulite kooskõlale lisandub mahe klarnet, moodustades harmoonilise kõlapildi. Aeg-ajalt sulavad pillihäälte asemel või nendega koos kokku vokaalid. EHALE muusika helikeelt iseloomustab uudne mängulisus, kuid ka traditsiooniline tantsulisus.

Aet Kubits - klarnet, vokaal
Mathias Lantin - kitarr, vokaal
Hellika Otsar - viiul, vokaal
Aneta Ponetajev - viiul, vokaal

Noore bändi teekonda on juhendajana kõrvalt jälginud Lee Taul ning tegemisi toetanud Eesti Pärimusmuusika Keskus.



cancel

Estonian Voices, Sander Mölder, Jonas. F.K. ja keelpillikvartett FourEst

Eesti
kell - II Kirsimägi

Kontsert on maitsekas kombinatsioon esinejate originaalloomingust ja rahvamuusikast, mis on seotud tänapäevasesse impro-popi kõlavormi. Estonian Voicesi kunstilise juhi Kadri Voorandi ning Sander Mölderi koostatud kava tuumpunktiks on pilguheit meie rahvamuusika traditsiooni läbi laulu, mis on saanud mitmekülgsete vahenditega töötlused. Ühiselt kõlavad lood ajuti jazzharmoonialikes versioonides, elektronmuusikalistes manipulatsioonides ning kuulda on ka algupäraseid arhiivisalvestisi. Kõik on maitsekalt rikastatud popiliku rütmi ning helgelt haarava kõlaga.


cancel

Eva Väljaots

Eesti
Eva Väljaots loob muusikat väikekanneldel, mis on üks vanimaid pille eesti ja soomeugri muusikatraditsioonis. Tema improvisatsioonilistes palades kohtub iidne moodsaga, olles inspireeritud nii ümbrusest siin ja praegu kui ka ürgsetest muinasjuttudest ja muistsest kandlemuusikast.

Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil esitleb Eva Väljaots oma debüütalbumit „Hundinuiaõis * Bulrush Bloom“. Sellel kõlab tema enda loodud muusika, mida ta esitab erinevatel väikekanneldel, avardades selle pilli mängutehnikaid ja tuues esile pilli ainulaadset ja rikkalikku kõla.

Iga kannel avab Eva Väljaotsa maalilistes helimaastikes oma maailma. Kontserdil on oluline koht ka visuaalsel poolel, mis muusikalist teekonda saadab. See on loodud muusiku enda joonistustest ja jutustab loo ühe hundinuiaõie, väikese ja vapra maailmaränduri seiklustest.



cancel

Eva Väljaots & Robbie Sherratt

Eesti/Inglismaa
kell - Ait
Eva Väljaots ja Robbie Sherratt loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui ka inglise pärimusse. Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärviderikka ning võluva terviku. Duo kontserdid on vahetud ja tulvil improvisatsiooni, nende muusika on ühtaegu traditsioonitundlik ja modernne. Hea kooskõla ja ühine tunnetus paeluvad nii tantsumaiast kui ka kuulates kulgeda armastavat publikut.

Eva Väljaots & Robbie Sherratt on andnud nii kontserte kui ka mänginud tantsuüritustel Eestis, Soomes ja Inglismaal. 2019. aastal olid nad Kaustineni Folk Music Festivalil Konsta Jylhä võistumängimise poolfinalistid ning võitsid 2020. aastal Mooste Elohelü pärimusmuusikatöötluste festivali peaauhinna. Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad nad muusikat oma peagi ilmuvalt debüütalbumilt.



cancel

Gangar

Norra
kell - I Kirsimägi
kell - Kaevumäe lava

Norra pärimusrokkbänd Gangar sai alguse Norra Muusikaakadeemiast.

Oma loomingus põimivad nad traditsioonilisi norra instrumentaallugusid ning laule uue helikeelega, milles on tunda nii rockabilly kui ka djentrocki mõjutusi. Nad ammutavad inspiratsiooni Hoven Drovenilt, Shiningult, AC/DCilt ning Meshuggah’lt ning muudavad vanima norra pärimusmuusika kättesaadavaks laiale publikule ilma mööndusi tegemata. 

Bändi esimees ja viiuldaja Mattias Thedens on olnud pärimusmuusika ja tantsu valdkonnas tegev pikka aega ning teised bändiliikmed on asjatundjad erinevates muusikažanrites nagu näiteks džäss, funk, popp, soul ja heavy metal. Gangarstubbgutta uus ja innovaatiline helimaastik tekib nende erinevate mõjutuste sümbioosist. Nende kvaliteetsed ja särisevad kontserdid panevad ka kõige kinnisema kuulaja jala tatsuma. 


Liikmed:

Mattias Thedens - viiulid
Oskar Lindberget - saksofon
Richard Max – elektrikitarr
Jonas Thrana Jensen – elektriline basskitarr
Henrik Dullum – trummid



cancel

Góbé

Ungari
kell - Vabaduse plats
kell - Kaevumäe lava

See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Liszt Ferenci muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.

Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.

Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.

Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.

Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.

Liikmed:

Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, väntorel, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul



cancel

Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus

Eesti
kell - Vabaduse plats

Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus on spetsiaalselt tänavuse festivali teema "Juured ja ladvad" ajel kokku tulnud duo. Kaks Wana-Wõromaa meest, kelle ühiseks kireks on Teppo lõõtspill ja rahvamuusika.

Harri Lindmets on oma ürgsete teadmistega tõeline lõõtsajuurik, kes on suureks eeskujuks noortele lõõtsameestele.

Henrik Hinrikus on tänapäevase mängustiiliga lõõtsamees, kes ei karda lõõtsal kasutada ka keelatud võtteid.

Kuidas aga kõlab kokku kahe eri ajastu lõõtsamehe mäng? Kontserdil saate teada!




cancel

Hecki Trio

Austria
kell - I Kirsimägi
kell - Kaevumäe lava

See Lõuna-Austriast pärit bänd on oma nime saanud kodupiirkonna veinisordi, Heckenklescheri järgi. Bändi kolm liiget kasvasid üles keset pärimuskultuuri ning nende armastus pärimuse vastu sai alguse juba lapsepõlves.

Hecki Trio muusika on inspireeritud Alpide pärimusmuusikast, originaallooming seguneb rõõmsate ja tantsuliste oberkrainer’i muusikapaladega. Oberkrainer on Sloveeniast pärit muusikastiil, mis sai alguse Slavko Avseniku bändist 1950ndatel ja levis saksakeelses maailmas ja Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.  

Nii nagu veini valmistatakse erinevatest viinamarjasortidest, nii on ka Hecki Trio loomingus peidus erinevad žanrid. Nagu bänd ise kinnitab, siis vein on nende kütus, mis neid muusikat tegema innustab!

Liikmed:

Marcel Mölschl – suupill, bassklarnet, klarnet
Nik Jam – suupill, bassklarnet, basstrompet
Johanna Jamnik – kitarr

cancel

Hempress Sativa 

Jamaica
kell - II Kirsimägi

Mitmekülgne ja andekas Hempress ehk “Lüürikamasin” põimib oma muusikas reggaet ja erinevaid hiphopi, afrobeati ja R&B variante.

Hempress tõusis muusikaareenil esile 2013. aastal koos Jah Ova Evil liikumisega (millega olid seotud ka näiteks Chronixx ja Infinite). Ta on avaldanud mitu singlit ja albumit, mis on leidnud kriitikute heakskiidu. Tema loomingu hulka kuulub näiteks „Unconquerebel”, mis tõusis ülemaailmses reggae edetabelis esimesele kohale, „Scientist meets Hempress Sativa in Dub“ mis sündis koostöös dub legendi Scientistiga, „Rock It Ina Dance“, „Boom Shakalak“ ning ülemaailmne hitt „Boom – Wah Da Da Deng“ koostöös Paolo Baldini Dubfilesiga. Hiljuti salvestas ta laulu „Wicked and Riled“ koos maailmakuulsa Ameerika reggae bändi Tribal Seedsiga. 

Teda saadab tema bänd The Unconquerebels. 

Sellest saab tõeliselt eriline kontserdielamus, seega ära maga seda maha!
Kontsert toimub koostöös Positive Vibratsioniga.


cancel

Hypnosis Negative

Eesti/Kanada
kell - Ait

See bänd mängib tantsumuusikat! Hypnosis – tantsides ja mängides transsi jõudmine, Negative – fotonegatiiv, mis vahetab küll värvid, aga laseb sedavõrra selgemalt särada pildi tuumal. Pärimusflötisti Katariina Tirmaste ja kanada viiuldaja Robert Alan Mackie muusika püüab tantsu juurt, algset liikumisimpulssi. Seda sõnumit kannavad kummaliselt sarnased meloodiad, mis on põhjusega kanda kinnitanud nii ühel kui teisel pool Atlandi ookeani. Lõputud kordused logistavad lahti harjumuspärasest ajatunnetusest ja loovad ruumi loominguliseks spontaansuseks nii tantsijatele kui ka muusikutele. Üheskoos ronitakse üles mööda tantsu sugupuud, kuni soov liikuda saab olulisemaks koreograafiast. See on tee tantsuhüpnoosini.

Festivalil esitleb Hypnosis Negative oma särisevat debüütalbumit “Three Corners”. Kontserdil teeb külalisena kaasa Tõnis Kirsipu.


Robert Alan Mackie – viiul, kanada jalaperkussioon
Katariina Tirmaste – flööt, parmupill
Tõnis Kirsipu – perkussioon



cancel

Jaan Sööt, Andre Maaker

Eesti
kell - Pauluse kirik
Jaan Söödi ja Andre Maakeri esimene lavakohtumine toimus 2016. aasta lõpus just Viljandis. Tunne jäi hea, mehed hakkasid veel ja veel lavadel kohtuma ja lugusid, millega teineteist kõnetada, üha kogunes. Salvestati plaat "Armastusfilm". Ja sestpeale on nad ikka ja jälle andnud koos kontserte nii kaluripäevadel kui ka pulmades, murumätastel ja uhketes lossides. Seekord laulavad ja jutustavad nad kõigest sellest uuesti ja publik saab teada, kuidas tegelikult oli!


cancel

Juured ja ladvad, emad ja tütred

Eesti
kell - Ait

Juured ja ladvad, emad ja tütred

Mida ei mahuks emade ja tütarde vahele? Armastust ja trotsi, konkurentsi ja koostööd, lähedust ja üüratuid vahemaid. Ükski ema, ükski tütar ei ole elanud seda suhet ja seotust kogemata.

Laulame regilaule Lõuna-Eestist ja Saaremaalt, mis jutustavad emade ja tütarde vahel toimuvast. Laulame ja otsime vastuseid. Kas pruut üldse oskab “Memme tänu” laulda, kui tal omal last pole? Kui noorel karjusel haned kadunud on, kes aitab otsida? Kas “Tütarde tapja” lugu elustab ema või tütre hirmud? Kas ilus neiu on enamat väärt kui ta ehted?

Mis sünnib, kui tänapäeva regilaulikutena laulame neid igivanu laule koos oma teismeliste tütardega? Emad tütardele, tütred emadele?

Lauljate ja kuulajate silme all maalivad ema ja tütar Epp Margna ning Kadri Kalve laulud piltidesse.

Meelika Hainsoo ja Lee Õunapuu
Tammeougu Mari, Triin ja Liisi    
Kati ja Madli Soon
Epp Margna ja Kadri Kalve

Illustratsioon: Epp Margna "Ema õpetused"




cancel

Kärt Johanson ja Elina Reinold

Eesti
kell - Pauluse kirik
Elu on rütm. Rütm on laul. Laul on luule. Luule on elu.
Rahvalaul ja autorilaul. Rahvaluule ja autoriluule. Kes on see rahvas ja kes on see autor, kelle luulet me loeme ja laulu laulame?
Kärt Johanson on eesti laulja, kes laulab nii rahvalaule kui ka omi laule. 2021. aasta novembris ilmus tema esimene päris oma lauludega plaat “Ongi hommik”.
Elina Reinold on tunnustatud eesti näitleja.
“Me oleme pinginaabrid kolmandast klassist alates. Paistab, et pinginaabrid igavesti.”


Kärt Johanson – laulab laule, mängib mandoliini ja kitarri
Elina Reinold – loeb luulet



cancel

Katariin Raska / Ulvi Võsa / Sanskriti Shrestha

Eesti/Nepaal
kell - Ait
Kaks torupilli ja tabla on kooslus, mis seob omavahel erinevad kultuurid, muusikatraditsioonid, aga eelkõige väga head sõbrad. Ulvi Võsa ja Katariin Raska moodustavad duo, millega esitavad uuekõlalist torupillimuusikat.
Arranžeeringute loomisel on luubi all kogu instrument ja selle mängu-tehnilised võimalused.

Viljandi pärimusmuusika festivalil ühineb duoga tablamängija Sanskriti Shrestha. Nepaalist pärit, kuid viimase kümnendi Oslos elanud Sanskriti on aktiivne nii Norra pärimusmuusika kui ka jazzmuusika skeenel, olles tuntud ja nõutud muusik oma uudse tabla mängumaneeri poolest.

Muusikale loob visuaalid kunstnik Okeiko.

Katariin Raska – torupill
Ulvi Võsa – torupill
Sanskriti Shrestha – tabla, madal
Okeiko - visuaalid
cancel

Kihnu Mare lastegrupp

Kihnu
kell - Vabaduse plats
Kihnu pillilapsed on 16 aastat tegutsenud koosseis, kus aktiivse tuumiku moodustavad ennekõike Kihnu Kooli õpilased, keda toetavad vilistlased, külapillimehed ja meie rahvamuusikutest sõbrad, õpetajad ning toetajad. Kihnu pillilapsed tutvustavad ennekõike oma kodusaare rikkalikku rahvamuusika pärandit, kuid on valmis korraldama nii tantsu õpitubasid kui ka regilaulu tutvustavaid etteasteid. Kihnu pillilapsed annavad läbilõike Liivi lahe keskel oleva väikesaare pärimusmuusikast.
cancel

Kuldrum

Erinevad riigid
kell - Ait
Kuldsed lood ja laulud kolmelt maalt

KULDRUM on jutuvestmisprojekt, mis toob ühele lavale kokku üheksa lauljat, muusikut ja jutuvestjat kolmelt erinevalt maalt: Eestist Piret Päär, Leanne Barbo ja Kairi Leivo, Liivimaalt Ina Celitane, Jane Zane Jančevska ja Inga Bruwere ja Rootsist Astrid Selling ja Erika Silfver.

Viljandi pärimusmuusika festivalil saavad nad laval kokku, et tuua kuulajateni kuldsed lood – seda kulda, mis on jäänud jälgedesse, kulda, mida oma pärimusest taasavastada, kuldseid laule ja lugusid, mille on jätnud meile eelmised sugupõlved. Kuulamist jagub kogu perele, nii suurtele kui ka väikestele.
_
Kui kolm sõpra kolmelt maalt – Astrid Selling, Kairi Leivo ja Ina Celitane kokku said, uurisid nad, mis võiks olla kolme maa lugude ühisosa. Projekti esimeseks ühisteemaks valiti kuld. Rootsi keeles Guld, eesti keeles Kuld. Kuldiga linn Liivimaal Kurzemes. Palju laule ja lugusid ja legende, mis räägivad kadunud kullast, kuldnaisest, kuldrahadest. Sündiski ühine kuldne ruum, KULDRUM, mis on nii füüsiline kui ka spirituaalne ruum, kus jutuvestjatel ja lauljatel on võimalik kokku saada ja luua ning uurida oma identiteeti ja pärimust läbi jutuvestmise. Projekt on kestnud juba aasta aega ja selle aja jooksul on loodud jutuvestjate võrgustik, toimunud on mitmeid kohtumisi, kus on arutletud loovuse, jutuvestmise praktikate ja ka selle üle, kuidas jutuvestmise kaudu ühendada kogukondi. Kuldrumi projekt on olnud avatud nii professionaalidele kui ka amatööridele, ja ka kõigile neile, kes kasutavad oma töös jutuvestmist, olgu see siis koolitus või laulmine.

Astrid Selling – pärimusmuusik ja riiklikult tunnustatud viiuldaja, kes leiab lugusid nii ballaadidest ja koraalidest kui ka ajaloolistest ja etnograafilistest lugudest. Astrid juhib rahvalaulukoori ja loob muusikat, tuginedes pärimusmuusikale.

Ina Celitāne on jutuvestja Kurzemest, kes korraldab vanimat Läti jutuvestmisfestivali “Ziv Zup”. Ina missiooniks on tutvustada oma Kurzeme juuri ja mõista “dainades” ehk lauludes olevaid sümboleid ja tundeid – aeglast elu kulgu, mida võib muusikas kuulda.

Kairi Leivo on laulja, pärimusmuusik ja jutuvestja, kelle juured on sügaval Setomaal, aga teda võib sagedamini leida laulmas koos ansambliga Naised Köögis või Ruhnu saarel viiulilaagrit korraldamas. Kairile meeldib üle kõige rääkida ja laulda kummalisi ja kiiksuga lugusid täiskasvanud kuulajatele.
Erika Silfver on jutuvestja kes räägib lugusid nii suurtele kui ka väikestele. Ta kasvas üles metsa läheduses ja teda inspireerib, et lugude rääkimine annab hingamisruumi ja loob seiklusi. Draama õppejõuna laseb ta oma õpilastel uurida ala, mis asub hirmu ja turvalisuse vahel.

Zane Jančevska on jutuvestja, etnomusikoloog ja pärimusmuusik. Ta uurib Kuldiga kandi rahvapärimust. Zane juhendab ka folkloorirühma. Tema kutsumuseks on õpetada inimestele laule, et äratada taas ellu elava laulmise traditsioon.

Piret Päär on jutuvestja, koolitaja ja MTÜ Jutumaja eestvedaja, kes on lugusid jutustanud 30 aastat ning vedanud eest kõikvõimalikke jutuvestmise ja jutuvestmise traditsiooniga seotud sündmusi, festivale ja teema-aastaid. Tema Jutukool, koolitused ja kõikvõimalikud sündmused on pannud aluse Eesti jutuvestmistraditsiooni taasärkamisele ning inspireerinud paljusid inimesi jutuvestmisega tegelema. Piret jutustab lugusid nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Inga Bruvere on jutuvestja Kuldigast, kes jutustab lastele. Inga parimad sõbrad on rebane, hunt, kana ja teised riidest tehtud olevused. Lugusid jutustades meeldib talle lastega koos tantsida, laulda, käsitööd teha ja joonistada. Inga usub imedesse ja talle meeldib uurida ja õppida tundmatust.

Leanne Barbo on torupilli- ja kandlemängija, kes armastab rahvatantse ja regilaule ja häid lugusid. Teda võib leida tantsuklubist, Lätist või sinna viivast bussist, Tabasalust nurmenukke korjamast ja Tallinna peal pillidega ringi kimamast.
cancel

Kuula Hetke

Eesti
kell - Jaani kirik

Kuula Hetke on improvisatsiooniline flöödiduo, mille moodustavad Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Viljandi pärimusmuusika festivaliks on nad välja valinud oma vanavanavanemate sünnikohtadest pärit meloodiad ja motiivid, millega koos kulgedes saavad määravaks praegune koht ja hetk.


“Nende muusikaline “kohalolek” on omaette hõrk väärtus, mis seisneb üksteise tähelepanelikus kuulamises ja ideaalilähedases kokkukõlamises ehk kokkumängimises. [...] Kahe flöödi poolt loodud helidekangas mõjub hüpnootiliselt, ajatult ja ausalt – pole vahet, kas muusikalise materjali aluseks on mängijate omalooming või hoopis esivanemate rikkalik varasalv.”

Robert Jürjendal, 2022




cancel

Laste Etno 2022

Eesti
kell - Ait

Laste ETNO 2022 on pärimusmuusika kollektiiv, mis koosneb 35 andekast noorest muusikust. 12–16-aastased lapsed õpivad üksteiselt nädala jooksul toimuvas muusikalaagris traditsioonilisi lugusid ja laule eesti pärimusmuusika varamust ning toovad need publiku ette Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Nooruslik energia ja mängurõõm saavad kokku igal Laste ETNO kontserdil ning annavad võimsa rõõmulaengu igale kuulajale!




cancel

Lauri Saatpalu, Peeter Rebane

Eesti
kell - Pauluse kirik
Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane on ansambel Dagö juhtfiguurid. Seekordsel kohtumisel kõlavad laulud ja jutudki teistmoodi ning on ka laule, mida Dagö kunagi varem ei ole esitanud. See kontsert annab aimu tõest, et moodsad masinad ei tee lugusid. Need peavad ka enne lihtsalt kitarriga saates ja lauldes lood olema!
cancel

Leik

Eesti
kell - Ait

Leik on viiuli- ja häälekõlasid ühendav duo, mille liikmeteks on Kelly Veinberg ja Elina Kasesalu. Leik kannab Eesti traditsioonilistest kõladest ammutatud elemendid koosmängu impulsil värsketele radadele. Nende muusikat iseloomustab õrnus, voolavus ning naiselik ja julge energia. Leiki muusikas kuuleb mitmekülgseid ja harmoonilisi rütmimustreid, mis põimuvad pehmete vokaali- ja viiulikõladega. Leik tähendab skandinaavia keeltest eesti keelde tõlgituna koosmängu ja moodustub ka duo liikmete nimetähtedest.




cancel

Leo Bianchini

Brasiilia
kell - Pauluse kirik
kell - I Kirsimägi

Leo Bianchini on Brasiilia muusik ja laulukirjutaja, kes on üle viieteistkümne aasta tegelenud muusikaga nii bändide koosseisus, sooloartistina kui ka migratsiooniprojekti Citizen Musician raames.

Muusikat kirjutades leiab Leo inspiratsiooni nii MPBst (música popular brasileira) kui ka Lääne-Aafrika ja Araabia muusikast ning viimastel aastatel Euroopas kogetust. Selle tulemusena tekib rütmikas popp-mõjutustega helimaastik, kus on ruumi ka eksperimenteerimisele.

Leo on avaldanud 7 albumit ning andnud sadu kontserte nii Brasiilias, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Leo on populaarne erinevates interneti väljaannetes - tema bändi 5 a seco on Spotifys kuulatud üle 500 000 korra ning tema YouTube’i kanaleid on vaadatuid miljonid silmapaarid.

Hetkel elab ta Portugalis, väisab Euroopa lavasid ja kirjutab oma kaheksandat albumit.

Leo Bianchini põlvkonna muusikud lõimivad erinevaid MPB mõjutusi maailmamuusikaga. Tema muusika põhineb erakordselt rikkalikult Brasiilia muusikatraditsioonil (Tom Jobim, João Gilberto, Caetano Veloso jne), kuid tema loomingus on tunda uut jõudu ja värve, mis tekivad kokkupuudetest traditsioonilise Araabia ja Aafrika muusikaga. 

Vokaal, kitarr, rütmid, sõnad ja värvid – Leo Bianchini on kui ühe mehe orkester!

cancel

Lõõtsavägilased

Eesti
Lõõtsavägilaste alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. Ansambel tehti mõttega, et õpilased saaksid kogemuse ja tunnetuse, kuidas on ansamblis mängida. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti edasi arenema, et väikene projekt kasvas suureks. Alguses kandis ansambel nime Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel, kuid peagi muudeti see Lõõtsavägilasteks.

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid peale seda hakati rohkem rõhku panema laulumisele. Esimesed aastad võis laval näha nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuarikuus liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti ning teinud koostööd näiteks Untsakate, Zetode, Jaan Pehki, Hardi Volmeri ja Metsatölluga.

Lõõtsavägilased on 2015. aastal võitnud Etnokulbi (kategoorias uustulnuk pärimusmuusikas), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia ja ERRSi Lokulaua ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo tiitli pala eest "Kui laubä õhta jõudis".



cancel

Lüü Türr 10

Eesti
kell - Vabaduse plats

Lüü-Türr on Harjumaal Arukülas 2012. aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel. 2022. aasta on seega Lüü-Türri 10. tegutsemisaasta juubel.

Ansamblile on kõige südamelähedasem regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti.

2011. aasta sügisel tekkis Tiit Saarel ja Jako Reinastel, kes on Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliikmed, mõte hakata Aruküla rahvamajas läbi viima meestelaulutubasid. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale esialgu kaks, aga jutt laulutubadest levis ja varsti oli mehi juba kümmekond.

Meestelaulupundile nime otsimisel jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam oli lüü-türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Pärit on see Lüganuselt.

Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas. Ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.

Lüü-Türr-i koosseisu kuuluvad: Tiit Saare, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Alari Kruusvall, Andrus Rähni, Olev Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Tauno Nava, Erik Sikk




cancel

Mäeotsa kapell & Ülemakstud rentslihärrad

Eesti
kell - II Kirsimägi
Ülemakstud rentslihärrad ja Mäeotsa kapell astuvad lavale koos ja peavad maha jõurami, millest vestetakse anekdoote ja luiskelugusid veel pikki aastaid, seejuures asetades muidugi väsinud tantsujalgadele ja roidunud laulusuudele jahutavaid kompresse.

Mäeotsa kapell:
Martin Arak – kannel
Ragnar Toompuu – kitarr
Kulno Malva – akordeon, torupill
Andres Lääne – basskitarr

Neli kõige viisakamat härrasmeest oma vikerviisidega on juba mitu head aastat pannud meeste meeled möllama ja tüdrukute tantsutallad tatsuma. Kui see Vanemuiselt endalt laenatud kannel käima tõmmata ja lõõts laiali venitada, ei siis see bass passima jää ja kitarre kaugelt kuulama. Siis mängivad Mäeotsa mehed kuni kõik on tantsutatud!

Ülemakstud rentslihärrad:
Tarmo Noormaa – Teppo-tüüpi lõõtspill, diatooniline lõõtspill, laul
Lauri Õunapuu – laul

Kaks ontlikku härrasmeest oma külaviisidega on juba mitu head aastat pannud naiste jalad tantsima ja poiste pead nõtkuma. Kui see eesti lõõts raamaturiiulina lahti tõmmata ja laulusuud vallale päästa, ei jää passima ükski pealtvaataja ega kuulaja kaugel kargama. Siis laulavad Rentslihärrad kuni noorpaarid on laulatatud ja tantsupaarid tantsitatud!



cancel

Maimu Jõgeda

Eesti
kell - Ait

Festivali kontserdi läbivaks lõngaks on Maimu seaded eesti pärimusmuusikast. Juhtumisi on need lood, mis otseselt või kaudselt on seotud pulmadega. Kontserdil kuulete ka torupillilugusid, mis Maimu on seadnud oma pillile. Lisaks instrumentaalpaladele saavad kõlama laulud, mis inspireeritud võluvast lihtsusest, mida suudavad luua viiuldajad, kes laulavad ja samal ajal end ise saadavad.Maimu Jõgeda on akordionist, kelle muusika viib kuulajad radadele, kuhu tahaks lõpmata pikaks ajaks ilu nautima jääda. Võrumaa juurtega, Rõugest pärit muusiku suureks huviks ja inspiratsiooniallikaks on pärimusmuusika. Ühel hetkel hakkas temas helisema tema oma pärimus, mis praeguseks lausa kahe plaadi kuju saanud. Tegu on avatud silmaringiga rõõmsameelse muusikuga, kes ei sea endale žanrilisi piire: tema muusikast leiab nii pärimuse, jazz´i, klassikalise kui ka soul-muusika mõjutusi.

Maimu Jõgeda debüütalbum "Pühendus" nägi ilmavalgust aastal 2017. Mais 2020 ilmus tema teine album “Millestki, mis…” (“The one about…”), kus Maimu omalooming kohtub eesti torupillilugudega ning põimub kõrvupaitavaks tervikuks. Akordionist on olnud nomineeritud Eesti pärimusmuusika auhindade galal Etnokulbid parima uue folkartistina aastal 2017 ja 2020. Rahvusvahelise karjääriga algust teinud muusik loob muusikat südamest ning annab seda oskuslikult oma kontsertidel edasi.




cancel

Mari Jürjens

Eesti
kell - Pauluse kirik

Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja. Tänaseks on Mari ilmutanud neli sooloalbumit, millel kõlab autorilooming: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016) ning “Omaenese ilus ja veas” (2020). Viimase albumi eest tunnustati Marit Eesti muusikaauhindade galal autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning ta valiti Eesti popmuusika aastaauhindadel Kuldne Plaat 2021 aasta naisartistiks.

Mari Jürjens on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Liisi Koikson jpt). Tema looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.




cancel

Noor Pärimusbänd 2022: Uurikad ja trad.kvintessents

Eesti
kell - I Kirsimägi
Ühiskontserdi annavad Noor Pärimusbänd 2022 võitjad nooremas ja vanemas vanuseklassis. 

Uurikad 

Uurikad on ainulaadne ühe küla noorte folkansambel, kelle kõik liikmed elavad Uuri külas, Kuusalu vallas, Harjumaal. Klassikalist pillimängu õpitakse Kuusalu Kunstide Koolis, ansamblis aga mängivad Uurikad veel pille, mida ise õpivad. Nende lugudes kõlavad kitarr, ukulele, mandoliin, viiul, akordion, flööt, löökpillid, torupill. Lisaks tuntud lauludele ja rahvalikele lugudele on ansamblil ka originaallugusid.

Uurikatel ilmus 2021. aasta sügisel album “Õnn tuli õuele”, mille lood on inspireeritud tänapäeva elust-olust, nutisõltuvusest, maal elamise võludest, looduse, kodukandi ning esivanemate pärandi hoidmisest.

Uurikate liikmed: Marliis Kosemets (laul, mandoliin, viiul ), Mariel Moks (kellamäng, meloodika), Matias Kosemets (laul, akordion, lõõts), Miia Vanahans (ukulele, kitarr), Henri Uustalu (laul, flööt), Birgit Moks (ukulele), Hanna Liisa Talts (laul, akordion) Kädi Ülle (ukulele, basskitarr), Lisette Moks (laul, kitarr, mandoliin, flööt, akordion), Sofia Rutiku (laul, viiul, ukulele), Ekebert Esken (löökpilld). Juhendajad: Külli-Katri Esken (klahvpillid) ja Kristiina Rebane (torupill).

trad.kvintessents

Viljandi oma bänd trad.kvintessents on TÜ Viljandi kultuuriakadeemias kokku saanud pärimusmuusikatudengite punt. Bändi repertuaar koosneb neile südamelähedasest Eesti pärimusmuusikast, mis on põimitud omaloominguga. Võid kindel olla, et lisaks pillimängule on nende rõõmsat laulujoru kuulda ka teisele poole Viljandi järve!

Hanna Miina Kivisäk - viiul, laul
Helery Kõrvemaa - saksofon, torupill
Simone Minn - vioola
Martin Kalm - basskitarr
Andres Rass - elektroakustiline kitarr





cancel

Oh seda pidu ja põlvõ – Jaan Palu 140!

Eesti
kell - Ait
Tänavu täitub legendaarse Kihnu viiuldaja Jaan Palu sünnist 140 aastat. Palu oli tuntud oma tantsulise ja isikupärase mängustiili ning rohke labajalarepertuaari poolest.

Miks mängis ta labajalgu veel 1937. aastal, kui maailm tema ümber oli selle tantsu pigem unustanud? Ja miks või kuidas mängida neid lugusid veel tänapäeval? Kes oli Jaan Palu igapäevaelus, millised inimesed ja muusika teda ümbritsesid? Millal, kus ja miks ta üldse pilli mängis ning kuidas see kõik välja võis näha?

See kontsertkava on lisaks tänuavaldusele püüd Jaan Palu muusikat terviklikumas formaadis tutvustada ja esitada ning selle tagatausta avada ja avastada.

Laval:
Maarja Nuut
Regina Mänd



cancel

Oopus

Eesti
kell - Kaevumäe lava

OOPUS – see on happefolk!


Žanrilt folktroonika ja sisult eesti torupill, regilaulud, jutuvestmine, acid sündid Roland TB-03, TR-06, TR-09 ning tants ja visuaalid. OOPUS liidab analoogelektroonilise saundi pärimusmuusika elementide, liikumise ja erivalguslahendustega. Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline.

Bändi liikmetele meeldib endast mõelda kui žanriülesest kollektiivist, kelle esitatav looming sõltub suuresti esinemiskoha spetsiifikast ja kohapealsest atmosfäärist. Live's nii heli

kui valguslahendusi kokku põimides kasutavad nad ära võimalust läheneda igale etteastele individuaalselt. Põhiline rõhk on OOPUSe jaoks sellel, et lood oleksid tantsitavad ning pakuksid sealjuures nii visuaalset kui ka kuulamisnaudingut.


OOPUS liikmed:

Mari Meentalo - flööt, eesti torupill, viled, hulusi, parmupill, vokaal, looper
Johannes Ahun - analoogsüntesaatorid, live helindamine
Aleksander Sprohgis - valgus ja visuaalid, installatsioonid
Raho Aadla - tants
Kerttu Kruusla - foto, illustratsioonid






cancel

ÖÖT

Eesti
kell - Kaevumäe lava

ÖÖT on punt Viljandi pärimusmuusika tudengeid, kes mängivad skandinaavia hõngulisi eesti rahvalaulude töötlusi, aga ka omaloomingut. ÖÖT soovib enda muusikaga peegeldada oma siirust, vahetust ja omavahelist sõprust.

Kava koostades märkas bänd olulist seost enda valitut laulude vahel – kõigis on juttu lindudest. Laulik õpib oma laulud lindudelt. Ilmalinnu munadest said meile päike, kuu ja tähed. Vares

võtab valu, harakas haiguse jpm. Niisiis toob ÖÖT lisaks mõnusale muusikale lavadele ka killukesi linnu pärimusest eesti kultuuris.




cancel

Polenta

Soome
kell - I Kirsimägi
kell - Vabaduse plats
Värske ja uhke soome pärimusmuusika!

Polenta on kodukootud kolme viiuli ja ühe kitarri kooslus, kelle vapustavad ja hingestatud originaalmuusika ja pärimusmuusika sul sokid jalast võluvad. Bändi esikalbum „Kaustinen Turbo“, mis ilmus 2021. aasta augustis, koosneb Kaustineni piirkonna muusikast, mis on rabavalt ümber töödeldud ja uuendatud. Polenta kontserdid annavad kõikidele kuulajatele uut energiat, sest neist õhkab muusikategemise ja koosolemise mõnu!
cancel

Puuluup

Eesti

Puuluup on võrsunud Vormsi saare talharpa traditsiooni juurtest ning kõigutab süüdimatu lustiga oma ladvapungi zombie-folgi ja pungi, trad-hop chi kungi, Vivaldi ja Jungi ning lõppematu poogendamistungi hoovustes. Oma laulutekstides arutleb Puuluup valdavalt murdmaasuusatamise ja energiapoliitika teemal, lisades siia-sinna põikeid ka hügieeni ja armastuse radadele. Iseloomulikud on detailitäpsed kirjeldused erinevatest olulistest loodus- ja kultuuriobjektidest, mõtlik huumor ja kõigile vanusegruppidele eakohane koreograafia. Kui tulete lava ette, siis hoidke juured maas ja käed üleval, sest teile võib peale liuelda sajakiloseid talharpasurfareid.

Ramo Teder – hiiu kannel, laul, luuper ja muud elektroonilised vidinad
Marko Veisson – hiiu kannel, laul, efektiplokid


cancel

Qiqi Shi

Hiina
kell - Jaani kirik
Qigi Shi on Hiina muusik, kes teeb muusikat iidsel hiina muusikariistal guzhengil. 2020. aasta detsembris ilmus tema esimene sooloalbum „Joy of Letting Go“ („Lahtilaskmise rõõm“). Sellel albumil kõlav muusika peegeldab tema teekonda, mille käigus ta püüdis leida oma õiget kohta ja ennast avastada. Guzheng on üle 2000-aastase ajalooga iidne muusikariist, mida kasutati algselt relvana, kuid kuna sellega saab tekitada imelisi helisid, hakkasid inimesed seda hoopis muusikariistana kasutama, et maailmas harmooniat ja rahu luua. Erinevate tehnikate abil saab guzhengil luua helisid, mis meenutavad erinevaid looduse hääli nagu näiteks kosekohin, jõevulin või äiksekõmin.
cancel

Radim Zenkl ja Villu Talsi

Tšehhi/Eesti
kell - I Kirsimägi
kell - I Kirsimägi

Radim Zenkl ja Villu Talsi kohtusid eelmisel suvel Tšehhis festivalil, kus nad mõlemad oma bändiga esinesid. Järgmisel päeval peale esinemist kohtusid Villu ja Radim taas mandoliini töötoas. Nad mängisid koos erinevaid lugusid ning kõik töötoas osalenud nautisid nende muusikat. Viljandi pärimusmuusika festivali jaoks on nad koostanud erilise kava, mis koosneb peamiselt eest ja tšehhi pärimusmuusikapaladest, millele on lisatud mõned lood teistestki muusikažanritest, mis neid mõjutanud on, näiteks bluegrass või keltide muusika.

Radim Zenkl on mandoliinimängija, helilooja ja muusikaõpetaja. Ta sündis endises Tšehhoslovakkias ning hakkas mandoliini mängima 13-aastaselt. Just mandoliinihelid motiveerisid teda 17-aastaselt muusiku elukutset valima. 1989. aasta suvel, kolm kuud enne kommunistliku režiimi kokkukukkumist, põgenes Radim Tšehhoslovakkiast ning kolis San Franciscosse. 1992. aastal valiti ta USA meistriks riiklikel mandoliini meistrivõistlustel Winfieldis. Ta leiutas omaenda meisterliku tehnika, nn Zenkli stiili, kus üks mandoliin teeb justkui kahe mandoliini häält.

Lisaks sooloesinemistele on ta teinud koostööd erinevate USA akustilise muusika tippnimedega ning mänginud koos selliste muusikutega nagu näiteks David Grisman, Tim O'Brien, Peter Rowan, Tony Trischka, Chris Thile (kvartetis), Scott Nygaard ja teised. Ta on avaldanud üheksa CD-d, kaasa arvatud improviseeritud duettide CD koos Tony Rice’i, Jerry Douglase, Bela Flecki, Mike Marshalli ja teistega („Strings and Wings“, Shanachie, 1996) ning teinud kaasa rohkem kui 80 muul albumil. Tema hariduslik DVD „Mandoliini aabits” avaldati 2015. aastal.

Hetkel jagab Radim oma aega USA ja Tšehhi vahel. Lisaks originaalloomingule keskendub ta oma kodukandi muusikale ehk tšehhi ja slovakkia pärimusmuusikale, mida ta esitab lisaks mandoliinile erinevatel traditsioonilistel muusikainstrumentidel nagu näiteks fujara (170 cm pikkune flööt), karjasevile, koncovka, dvojacka ja paljud teised.

Villu Talsi on eesti folkmuusik, kes on eeskätt tuntud ansamblist Curly Strings.


cancel

Raske Drenge

Belgia/Fääri saared
kell - Kaevumäe lava
kell - Pauluse kirik
Omapärane ja värske folkmuusika Fääri saartelt ja Belgiast, mille juured on sügaval Skandinaavia ja Põhja-Atlandi pärimusmuusikas. Pool sellest duost – Herentalsi viiuldaja Oscar Beerten – on pärit Belgiast ja teise poole moodustab kitarrist ja laulja Ragnar Finsson, kes on pärit Fääri saartelt. Nende Norra Hardangeri viiuliviisid koos ilusate fäärikeelsete sõnadega näitavad, et Raske Drenge teab, kuidas ühendada jõud ja melanhoolia, ilu ja kurbus nii, et luua nooruslikust energiast pulbitsevaid rütme ja viise.
cancel

Raxtu Raxti

Läti
kell - II Kirsimägi
kell - Kaevumäe lava
Muusikaline ühendus Raxtu Raxti sai alguse bändi “Autobuss debesīs” liikmete kõrvalprojektina, kui nad hakkasid muusikat tegema koos pärimusmuusikute Kristīne Kārkli-Puriņa ja Edgars Kārkliga. Algselt koosnes nende repertuaar põhiliselt Imants Kalniņši arranžeeritud muusikast, hiljem on lisandunud erinevad läti rahvalaulude töötlused.
cancel

Rosa Cruz ja Yosney Linares

Kuuba
kell - I Kirsimägi
kell - Kaevumäe lava

Laulja ja laulukirjutaja Rosa Cruz sündis Kuuba pealinnas Havannas ning teda iseloomustab jõuline hääl ja positiivne energia.

Rosa Cruz on kogenud laulja, kes laulis ja mängis löökpille tuntud Kuuba naisansamblis Obini Bata. Tema loomingus segunevad erinevad muusikastiilid, nagu on kuulda tema albumitel „Cosas del Arte“ ning „Abanece“.

Lauljatar teeb koostööd Ladina-Ameerika hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooniga (OEI), kus ta tegeleb Kolumbia kultuuri arendamisega. 2010. aastal osales ta projektis „Immigratsioon ja kultuur globaalses maailmas“ ning tema lugu „Andango a largo camino“ avaldati ladina-ameerika artistide kataloogis.

Rosa Cruziga koos esineb löökpillimängija Yosney Linares. Samuti Havannast pärit muusik tunneb ennast koduselt kõikides ladina ja afro-ameerika rütmides ning mängib kolme Bata trummi korraga. Tema looming on mõjutanud rumba, guaguankó (kiire variatsioon Kuuma rumbast) ja kogu Kolumbia muusikat. Ta on õppinud flamenko kasti trummi ja brasiilia löökpille ning nende rütme on kuulda ka tema loomingus.



cancel

Samba Touré

Mali
kell - Kaevumäe lava
kell - I Kirsimägi
Samba sündis 15. juunil 1968 ning kasvas üles väikses Dabi külas Tombouctou piirkonnas, Malis. Samba isa lahkus siit ilmast vahetult enne tema sündi ning ta ema kasvatas Samba ja ta venna Ibrahima „Bouri“ Séré üles üksinda. Vaatamata sellele, et nad ei saanud kooliharidust endale lubada, oli Samba väiksest peale muusikast ümbritsetud ning tema ema oli üks esimesi naisi, kes koos noore Ali Farka Touréga Bali Biennale festivalil laulis. Kui Samba oli piisavalt vana, kolis ta Mali pealinna Bamakosse lootuses seal endale tööd leida. Samal ajal aga armus ta Ali Farka Touré muusikasse. Ali Farka Touré oli tõeline legend, kes esitas oma kodukoha Põhja-Mali pärimusmuusikat ning kes ihuüksinda tutvustas ülemaailmsele publikule kõrbebluusi žanri. Samba oli sellest Niafunkést pärit muusikust lummatud ning ta hakkas temaga sarnases stiilis kitarri mängima, mugandades oma tehnikat traditsioonilistelt keelpillidelt elektrikitarrile. Pärast seda, kui Samba oli mitmes bändis mänginud ja laulnud, pakkus Ali Farka Touré üheksakümnendate lõpus talle ainulaadset võimalust tema ja tema bändiga koos tuurile minna. Üliõnnelik Samba oli nõus ning Euroopas ja USAs ringi tuuritades avas tema mentor Samba silmad paljudele erinevatele mõjutustele. Farka Touré inspireeris teda oma enda bluusistiili looma. Samba Touré ühendab harmooniliselt Nigeri jõe bluusi, traditsioonilised Songhai teemad ja lääne mõjutused. Nagu enamik Mali laule, kannavad ka Samba laulud moraalisõnumit ja rõhuta
cancel

Sõrve naiste lood ja laulud

Eesti
kell - Vabaduse plats
Sõrve ja Saaremaa naised. Tüdrukud-neiud ning rida varemsündinud emasid-vanaemasid. Mõnel neist emakeeleks sõrve keel, kel mitte, see õpib usinasti. Regilaulud ja kõik, mis sinna kõrvale passib: jutud, naistetööd, (rahva)riided, põllutarkused, lapsepidamiskunst, teise naisterahva tugi, kui lained üle pea kipuvad. Varbad mullas, rätik meretuules. Sündind ning isehakand regilaulikud.
cancel

Stringflip

Taani/Rootsi
kell - Ait
kell - II Kirsimägi

Stringflip viljeleb kaasaegset pärimusmuusikat, mis on inspireeritud Põhjamaade ja keltide traditsioonidest. 2021. aasta aprillis avaldasid nad omanimelise esikalbumi, mis on leidnud positiivset vastukaja paljudes tuntud kanalites nagu näiteks Briti Living Tradition, Taani Rootszone, Belgia TradCan ja Rootsi Lira. Kriitikud kiidavad nende täpset ja mängulist esinemismaneeri ning lummavaid kompositsioone, mis lasevad kõikidel instrumentidel särada. Nad olid 2021. aasta Taani muusikaauhinna DMA Roots nominent uue tulija kategoorias.

Oma esikalbumi jaoks kirjutasid kõik neli bändiliiget kaks originaallugu. Mitmekülgse kõlaga muusikas on kuulda rootsilikku melanhooliat, iirlastele omast nakatavat gruuvi ning taani tantsumuusika ning kammermuusika mõjutusi.


Liikmed:

Veronika Krøll Voetmann – tšello
Albin Sundin – cittern
Sofie Bollen – viiul
Emma Kragh-Elmøe – viiul, vioola



cancel

Tammele

Eesti
kell - I Kirsimägi

Tammele on folgi sugemetega koosseis, kes ammutab inspiratsiooni pärimuslikest viisidest ja tekstidest. Repertuaari sügavusest võib leida omaloomingust ning fantaasiast pakatavaid seadeid ja lugusid.

Tammele kuus liiget said kokku Viljandi kultuuriakadeemias. Ansambli pani kokku bändi laulja ja laulukirjutaja Ulla Mängli. Pärimusmuusikat õpivad akadeemias veel saksofoni erialal Helery Kõrvemaa, viiulil Brett Hiiob ja kontrabassil Karl-August Soonberg. Sopransaksofon on selle ansambli kelmikas tantsija ja viiul traditsioonitundlik puudutus, kontrabass lisab tervikusse oma keeled ja noodid. Tammele panevad aga hoopis teisest küljest kasvama akadeemia rütmimuusikaeriala tudengid Reimo Namm kitarril ja Hans K. Pikani löökpillidel. Nende teadmised harmooniast ja värvilisest mängust aitavad Tammelel kasvada kõrgemale ja kaugemale, loogeldes oksadega kusagil kosmose ja maakera piiril. Juured hoiavad aga kindlalt kinni vanadest traditsioonidest ja sõnadega seletamatust ürgsusest.


cancel

Triuka

Eesti
kell - Ait

Erinevalt muinasjuttude kolmepealistest lohedest, kelle vastu pidi kangelane võitlema, on Triuka pärimusest ja muusikahuvist kantud kolmik, kelle koostööst sünnib alati midagi head. Bändi mitmekülgsed noored muusikud kohtusid pärimusmuusika laagrites, kus neid tõi kokku rõõm pillimängust ning huvi stiilide ja seadetega katsetamise vastu. Kolmiku oskused kingivad kuulajale mitmekesiselt kirju helipildi. Ise ütlevad noored, et panevad oma pillimänguoskuseid tõsiselt proovile ja naudivad seda kogu hingest.


Trio teekonda on juhendanud Johan Kristjan Aimla.


Liikmed:

Aino Rahel Aimla – tšello, vokaal
Triin Pihlap – viiul, vokaal
Uku Zolgo – lõõts, vokaal



cancel

Untsakad 30

Eesti
kell - II Kirsimägi

30. juuli öösel kell 24.30 – Untsakad 30!


Untsakad saavad 15. oktoobril 30 aastat vanaks. Esimene suur pidu selle tähistamiseks pannakse mõistagi püsti Viljandi pärimusmuusika festivalil! Laupäevaöisele suurele sünnipäevakontserdile Kirsimäel on oodatud kõik Untsakate sõbrad. Ja nii mõnigi hea sõber on koos Untsakatega ka laval: Alleaa, VLÜ, Ilona Aasvere, Airi Allvee jpt.




cancel

VLÜ

Eesti
kell - II Kirsimägi

Orkester Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis 1989. aasta juunis noorukite taltsutamatust himust mängida lõõtspille. Korralikke instrumente polnud neil kodumaal sel jubedal ajal aga kuskilt võimalik soetada. Kord sattusid asutajaliikmed üheskoos maapoodi, kus silmasid riiulil tillukesi, lastele mõeldud garmoškasid. Hind oli soodne ning vabatahtlik kodanikeühendus registreeris end Pärnu Maakonnavalitsuses.

Raugematust kirest selle seksika muusikamasina vastu moodustus 1995. aastal rahvalikku muusikat mängiv tantsuorkester.

Ühingu praegused liikmed on Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas.




cancel

WoWaKin

Poola
kell - I Kirsimägi
kell - II Kirsimägi

WoWaKin mängib Radomi, Kielce ja Sanniki piirkondadest pärit masurkasid, polkasid, kujavjakke, tangosid, fokstrotte, oberekke ja (hälli)laule. Peale viiuli, kolmerealise poola akordioni ja trummide mängivad nad ka väikest bandžot ja suupilli. 2016. aastal võttis bänd esimest korda osa Poola kõige tähtsamast folkmuusika konkursist „Uus traditsioon“, kus nad saavutasid kolmanda koha. Peale seda on kooslus andnud hulga kontserte.

Paula Kinaszewska on laulja ja viiuldaja, kes kogub ja esitab traditsioonilist poola muusikat ning on lisaks ka näitleja. Ta on pälvinud auhindu nii näitlemise kui muusikalise tegevuse eest ning olnud seotud mitmete teatriprojektidega, kus segunevad pärimusmuusika ja kaasaegne muusika.

Mateusz Wachowiak on klassikalise muusikalise haridusega akordionimängija, multiinstrumentalist ning helilooja, kes mängib Balkani muusikat ja tangosid.

Bartłomiej Woźniak on auhindadega pärjatud helilooja, teatri-, filmimuusika autor, jazz-kitarrist, multiinstrumentalist ja helirežissöör.

cancel

Yamma Ensemble

Iisrael
kell - Kaevumäe lava
kell - Kaevumäe lava

Mis on Yamma saladus, et nende muusika suudab lummata tuhandeid kuulajaid üle kogu maailma? Nende muusika on haruldane ja seda mängitakse iidsetel muusikariistadel (duduk, ney, kopuz, oud, shofar), mis ühendab kuulajaid vaimse pärimuse ja traditsioonidega vaatamata sellele, et tegemist on kaasaaegse originaalmuusikaga. Yamma Ensemble heli, esitus ja liigutavad kompositsioonid on viinud nende muusika palju kaugemale, kui bändiliikmed alustades unistadagi oskasid. Ilma igasuguste plaanideta sai bändist ülemaailmne sensatsioon, kuid neil on õnnestunud jääda ehedaks ning truuks oma piirkonnale, kus nad on sündinud ja kasvanud, tõstes aukohale heebrea keele kogu oma erinevate kihtide ja rikkaliku ajalooga.

Lisaks heebreakeelsele omanäolisele originaalloomingule esitab Yamma ka pärimusmuusikat ja erinevate juutide diasporaade kadunud muusikat, Jeemeni, Babüloonia ja Sepharadi juudikogukondade muusikat ja ka hassiidide muusikat kõigis nende imetabastes vormides, mida juudid aastasadade jooksul on alal hoidnud.

cancel

Zetod

Eesti
Kui seto noortest poistest Värskas kokkupandud bänd 2003. aastal ilmavalgust nägi, ei aimanud veel keegi, et seto leelo võiks kõlada peavoolu raadiotes, televisioonis ja muusikafestivalidel. Zetod segavad omavahel folgi, roki, pungi ja metalli ning tulemuseks on energia, mida kohtab harva. Bänd on varem avaldanud kuus täispikka muusikaalbumit ning koroonatuules on neil valminud palju uut muusikat. Just Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on ahjust välja tulnud nende uusim muusikaalbum ‘’Lätsi pitto’’.

Zetod on üles astunud lisaks kõikvõimalikele Eesti folkfestivalidele ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Belgias, Prantsusmaal ja USA-s. Bändi tegevus mängib suurt rolli seto leelo tutvustamises üle kogu maailma.

Koosseis:

Artur Linnus – akordion ja vokaal
Matis Leima – viiul, karmoška ja vokaal
Jalmar Vabarna – kitarrid ja vokaal
Jaanus Viskar – basskitarr ja vokaal
Martin Kütt – trummid



Vastet ei leitud