Artistid

Amy Laurenson on auhinnatud šoti pianist, kes on pärit Shetlandi saarelt ja tegutseb hetkel Glasgow’s. Tema juured on Shetlandi pärimusmuusikas, lapsepõlves ümbritses teda aga klassikaline muusika ning nii arenes välja Amy ainuomane stiil, mis lainetab ja voolab pärimuse, klassika ja jazz’i vahel. Paljude eri mõjude tulemuseks on nägemus, milles klaver kui pärimusmuusika soolopill asub julgelt katsetama oma tavapärase rolli piire.

2023. aastal sai Amy BBC Radio Scotlandi aasta parima noore pärimusmuusiku tiitli. Seejärel ilmus tema debüütalbum “Strands”, mis peegeldab muusiku juuri, mis on kindlalt Shetlandi traditsioonis ja millest välja kasvanud looming on põimunud tänapäevaste mõjude ja ideedega. “Strands” jõudis 2024. aastal ka Šotimaa aasta albumi auhinna nominentide eelvalikusse. 

Cätlin Mägi Astub Viljandi pärimusmuusika festivalil üles audiovisuaalse kontserdiga, mida ta ise tutvustab nii: “Võib juhtuda, et sel õhtul saab lava korraks päris rahvarohkeks. Olen arhiivist pillimehi ja laulikuid külla kutsunud. Nad ei ole küll mu kutsetele kuigi selgelt vastanud, aga mõni neist võib siiski kohale ilmuda. Mina siis oma parmupillidega, nemad oma pillide ja lugudega sealt teisest ajast. Ja loodetavasti veedame me kõik koos ühe mõnusa tunnikese. Selle aasta festivaliteema „Igaühel oma pill“ pani mind tuhlama käsikirjades ja arhiivides. Otsisin vanu laulutekste ja salvestisi, kus räägitakse pillist ja pillimehest. Kuulasin sadu tunde arhiivimaterjale, laule ja vestlusi vanade mängijatega, vaatasin arhiivivideoid ja otsisin lugusid, kus pillimäng ise on loo keskmes. On öeldud: „Pillikene, rõõmukene, kannel kallis mängukene. Ei pill ei toida pereta, kannel kaasada elata.“ Pill rõõmustab ja kutsub tantsima, kuid viib ka kõrtsiteele ja talgutele. Nii et pill ei ole rahvalaulus kunagi ainult pill. Ta on rõõm, kiusatus ja vahel ka paras pahandus.”

Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen tänu millele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänapäevani.

Curly Strings on rõõmustanud oma kaasahaarava loomingu ja särtsakate isiksustega Viljandi folgi publikut juba aastaid ja ka tänavu toovad nad lavalaudadele ehedat elujaatust ja meisterlikku mänguoskust, et üheskoos suvist festivali täiel rinnal nautida – paistku päike või sadagu vihma.

Eeva Talsi - viiul, laul

Villu Talsi - mandoliin, laul

Peeter Hirtentreu - kitarr, laul

Taavet Niller - kontrabass, laul

Eriprojekt Duo Ruut³ mähib kuulaja rütmidesse ja kolm korda suuremasse helimaailma. Nimelt segunevad sedapuhku Duo Ruudu unikaalsed helimaastikud elektrikitarri, basskitarri ning löökriistadest koosneva rütmigrupi võngetega. Uus helimõõde viib publiku juba tuttavatele, ent täiesti värsketele muusikalistele radadele, ning koosseisu Duo Ruut³ ühine hingamine ja tantsulised rütmid tõotavad panna kuulajate puusad nõksuma.

Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi - kannel, laul
Tõnu Tubli - löökpillid
Indrek Mällo - basskitarr
Jaan Jaago - elektrikitarr

Epifolium caterva on klaverist, viiulist, kitarrist, bassist ja trummidest koosnev instrumentaalkvintett, mis puhub uue elu sisse traditsioonilistele Seto folkloori motiividele, tõlgendades neid fantaasiarikkalt ja algupäraselt. Tuttavad pärimustraditsioonid ja mänguvõtted muutuvad filmimuusika, jazz’i, klassika, elektroonika ja akustilise folgi ühises prismas lummavaks instrumentaalseks kollaažiks. Tekib helimaastik, mis on ühtaegu rahulik ja üllatav, tuttavlikult mugav ja samas põnevalt väljakutsuv.

Iisak Sulev Andreller - basskitarr, elektrikitarr

Kaisa Kuslapuu - klaver, klahvpillid

Helin Pihlap - viiul  

Mart Adermann - akustiline kitarr

Oskar Nursi - trummid ja löökpillid

Norra bänd Gangar pakub värsket lähenemisnurka Norra pärimusmuusikale. Viiest noorest liikmest koosnev ansambel kaevub sügavale Norra rahvaluule arhiividesse, et leida haruldasi pärimuspalasid ja anda neile kaasaegsed arranžeeringud, milles võib tunda mõjutusi rock’ist, folk-metal’ist ja jazz’i improvisatsioonidest.

Gangari helikeelt, mida on inspireerinud sellised artistid, nagu Hoven Droven, Meshuggah ja AC/DC, juhib unikaalne Hardangeri viiul. Kunagi sõimati seda “saatana pilliks” ja see oli kirikutes keelatud, nüüd on see aga Norra pärimuspillina au sees ja annab Gangarile nende iseloomuliku kõla. Bändi missiooniks on viia Norra traditsioonilised meloodiad laiema publiku ette.

Alates nende esimesest kontserdist 2021. aastal on Oslos tegutsev Gangar muutunud oma värske ja omanäolise lähenemisega Norra folgile ja muusikalistele juurtele üheks Norra muusika nõutuimaks ekspordiartikliks. Gangari viis liiget rikastavad bändi helikeelt terve rea stiilide ja oskustega, luues unikaalse ja mitmepalgelise lähenemise pärimusmuusikale.

Gangar on tuntud esmaklassilise live-bändina, kelle kontserdid on täis energiat, publikuga suhtlemist, tantsu ja meisterlikku pillimängu. Nad on mänginud Euroopas, Austraalias ja USA-s paljudel festivalidel, nagu Rudolstadt, Sziget, Celtic Connections ja Port Fairy.

Oma teisel, 2024. aastal salvestatud albumil, mis ilmub tänavu, viib Gangar oma saundi uuele tasemele, tuues kuulajateni uljad arranžeeringud ja tehes koostööd mitmete tunnustatud muusikutega.


Mattias Truell Thedens - Hardangeri viiul
Oskar Goedvriend Lindberget - saksofon
Richard Max - kitarr
Jonas Thrana Jensen - bass
Henrik Dullum - trummid

Uues kuues ja vormis põhjamaine pärimusmuusika, mis on toodud värvikalt tänasesse päeva.
Oma erilise lähenemisega on Groupa tõusnud oma žanris tõelisesse superstaari staatusesse. 1981. aastal moodustatud bänd on olnud asutamisest saadik progressiivse põhjamaade pärimusmuusika teerajaja, kujundades järeltulevate põlvkondade helikeelt. Viljandisse tuleb Groupa triona, viimase kahe astakümne tuumikkoosseisus.

Kontserdil saab kuulda võimsaid vanu meloodiaid, originaalloomingut, vaba improvisatsiooni ja väga erilist helide paletti. Groupa muusika on tugevalt juurdunud traditsiooni ja samal ajal pidevas arenemises, mänguline, seiklushimuline ning jõuline. Rütm, tekstuur ja usalduslik koosmäng loovad helimaailma, kus iga detail loeb.

Triosse kuuluvad Mats Edén (viola d’amore, hardangeri viiul), Jonas Simonson (flöödid) ja Terje Isungset (trummid ja löökpillid), kes on tuntud puidu, kivi, klaasi ja muude looduslike materjalide leidliku kasutamise poolest.

Paiguti minimalistlik, paiguti plahvatuslik, kingib Groupa publikule intiimse kontserdielamuse, milles pärimus elab, muundub ning on sügavalt kohal.

Jonas Simonson - flöödid
Terje Isungset - trummid, löökpillid
Mats Edén - viola d’amore, hardangeri viiul

HrayBery on poola-ukraina ansambel, mis taaselustab traditsioonilist külamuusikat. Bänd on andnud uue hingamise peaaegu unustuse hõlma vajunud vanadele noodistustele ja arhiivisalvestustele Poola ja Ukraina piirialadelt ning kutsub ka publikut osa saama selle iidse muusika maailmast. Ansambli repertuaar näitab, et kõnealune piirkond oli kunagi kultuuride sulatusahi, kus elasid külg külje kõrval poolakad, ukrainlased, juudid ja romad ning kohalikku traditsiooni kujundasid piiride- ja põlvkondadeülesed kontaktid.

HrayBery on varustatud piirkonnale iseloomulike pillidega (viiul, haamrikestega dultsimer, raamtrumm) ja mängib värvikaid traditsioonilisi tantsulugusid, nagu kasatšokid, kolomyikad, masurkad, polkad, valsid ja muud. See on kutse tantsule – tule üksi, paaris või pundiga!

HrayBery on andnud arvukalt kontserte nii Poolas, kus on bändi kodu, kui ka välismaal (Rootsis, Taanis, Saksamaal, Eestis, Soomes ja Itaalias). 2023. aastal andis ansambel välja oma esimese albumi “Karczma”.

Agata Weber - raamtrumm
Maksym Nakoneczny - viiul
Marta Bodnar - viiul
Serhii Postolnikov - haamerdultsimer

Neli muusikut, neli erinevat žanrit, üks ühine uus väljendusviis. Peedu Kassi, Villu Talsi, Theodor Sinki ja Simone Minni koostöös põimub poeetiline ja pingestatud improvisatsioon klassikalise muusika elementidega. Koos katsetatakse tänapäevast lähenemist traditsioonidele. Žanriteülene koostöö on juba pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu – sel sügisel astus ansambel üles maailmamuusikamessil Womex. Simone Minn on vioolamängija ja laulja, traditsioonilise folkmuusika ansambli Kvintrad liige, kes lõpetab parasjagu oma debüütalbumit. Villu Talsi on Eesti parim mandoliinimängija, kes on peamiselt tuntud ansamblist Curly Strings.Theodor Sink on väljapaistev tšellist, ERSO tšellorühma kontsertmeister ja mitmete kammermuusika kollektiivide aktiivne liige. Peedu Kass on silmapaistev tegija Eesti muusikamaastikul, meisterlik nii akustilisel, elektri- kui ka süntesaatorbassil, hinnatud nii bändides – näiteks Miljardid – kui ka orkestrites. Meisterlikud muusikud loovad meloodiliselt mitmevärvilise vaiba, kus kohtuvad Põhjala minimalism, Euroopa klassitsism ja globaalne eklektika. See on värske ja virtuoosne žanriteülene koosseis kohalikus jazz’i-skeenes.

Peedu Kass

Villu Talsi

Theodor Sink

Simone Minn

Suur osa pärimusmuusikast on mõeldud tantsimiseks ja Keelepeksjad võtavad sihikule just selle, rütmilisema osa nii eesti kui ka teiste rahvaste rahvamuusikast. Märksõnad on elekter, improvisatsioon, kitarr ja küte, ning kõike seda traditsioonilist algmaterjali austades ning fookuses hoides. Jaak Sooääre ja Marek Taltsi kitarrid annavad võimaluse esitada reipaid meloodiaid polüfooniliselt ja mitmehäälselt, viies kasvõi mõne tuntud polkajupi täiesti uutele trajektooridele, Henno Kelp gruuvib basskitarril kaasaegsete rock’i-saundidega ja Karl-Juhan Laanesaar loob sellele kõigele energilise rütmifaktuuri. Kevadisel Jazzkaarel esitletud albumil "Kalev tuli koju" kõlavad nii seaded eesti rahvatantsudest kui ka Jaak Sooääre looming, mis on eesti rahvapillilugudest otseselt mõjutatud. Album tõi Keelepeksjatele Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldataval pärimusmuusika auhindade jagamisel Etnokulbid 2025. aastal uusfolk artisti tiitli.

“Lust oli vaadata, kuidas nende omavaheline keemia lubas neil pikaks ajaks hüpnotiseerida publikut endaga kaasa tulema põnevale helirännakule.” – Jakob Lille Keelepeksjate kontserdist.

Jaak Sooäär - kitarr

Marek Talts - kitarr

Henno Kelp - basskitarr

Karl-Juhan Laanesaar - trummid

Lõuna-Pohjanmaa folgi saadikud. Autentne soome rahvapärimus, mis on ühendatud kaasaegse energiaga – võimas, julge ja ilmeksimatult omanäolise Mäsä saundiga.

Mäsä-duo loomingus sulab vanem ja uuem soome pärimusmuusika kokku ladusaks elavaks tervikuks. Kyösti Järvelä väljendusrikas ja hoogne viiul ning Lauri Kotamäki rütmiline kolmerealine lõõts loovad kõlapildi, mis on täis liikumist, üllatusi ja särisevat energiat. Igast noodist õhkub ehedust ja kirge. Nende repertuaaris on Soome traditsioonilised lood ja laulud, millele annab näo duo eriomane stiil. 2025. aasta albumilt “Hyppööllä” leiab nii värske kuue saanud rahvaviise kui ka täiesti uusi teoseid – kõik Mäsä-duo tulises kastmes. Neid nimetatakse tihti “Soome kõige vingemaks ja kõvemaks folgiduoks.”

Nende diskograafiasse kuuluvad albumid “Eläköön” (2017), mis sai Soome aasta rahvamuusika albumi tiitli, “Kutsumattomat” (2020), mis ilmus Soome Rahvamuusika Ühingu tuuri raames, ning “Hyppööllä” (2025). Duo võitis 2017. aastal Kaustineni rahvamuusika festivalil Konsta Jylhä võistlusel esikoha, esindas samal aastal Soomet Samarkandi festivalil Usbekistanis ning nimetati 2018. aastal festivalil Eteläpohjalaiset Spelit aasta rahvamuusika ansambliks.

Nancy Vieira muusika kutsub kuulajad rännakule otse Roheneemesaarte emotsionaalsesse südamesse. Lauljatar toob Viljandisse morna, ülimalt ilmeka muusikastiili, mida pole siin festivalil enne kuuldud ja mis on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Morna on igatsuse, õrnuse ja vaikse jõu muusika, mis Nancy Vieira käes muutub intiimseks dialoogiks laulja ja kuulaja vahel.

Nancy instrumediks on tema hääl: selge, vahetu ja relvituks tegevalt aus. Selle kaudu toob ta kuulajani Roheneemesaarte lood, rõõmud ja mured, peegeldades samal ajal ka laiemat, rännetest ja kohtumistest kujundatud maailma. Tema muusika liigub loomulikult morna ja teiste Atlandi mõjutuste vahel – selles on kajasid Lissaboni tänavatelt, vihjeid Brasiiliale ja Aafrikale ning delikaatset uudishimu jazz’i, fado ja teiste piiriüleste laulutraditsioonide vastu.

Suur osa Nancy Vieira värskemast muusikast on talletatud tema viimasele albumile “Gente” (tõlkes “Inimesed”) – pealkiri, milles kajavad inimeste lood ja kohtumised, mis on lauljatari loomingu südames. Laval, jagatud hetkes lööb muusika elava traditsioonina õitsele. See muusikaline keel kõneleb pehmelt, kuid jääb kuulajaga kauaks pärast viimase noodi vaibumist.

Nancy Vieira - laul
Jorge Cervantes - akustiline kitarr
Olmo Marín - akustiline kitarr
Nelly Cruz - basskitarr
Diogo Carvalho - perkussioon

Mari Meentalo ja Johannes Ahun lõid bändi OOPUS seitse aastat tagasi ühisest kirest eesti pärimusmuusika ja elektroonilise tantsumuusika vastu. OOPUSe loomingus kohtuvad analoogsüntesaatorid ja tuhandeid aastaid vanad eesti regilaulud, torupill ning rütmimasinad, mis viivad publiku psühhedeelse etnoreivi radadele.

Bänd on oma tegutsemise jooksul andnud välja 2 stuudioalbumit ("NÕIDUS" (2018) ja "Folk On Acid" (2022)), neli audiovisuaalset live-stream albumit ("Inventing Lunar Cycle" (2022), “MUHU ISLAND vol 1-3” (2023)) ning mitmeid singleid ja remikse, lisaks üle 40 live-stream’i bändi YouTube’i kanalil. 2022. aastal pärjati OOPUS pärimusmuusika auhindadel Etnokulbid Raadio 2 erikulbiga.

OOPUS on esinenud festivalidel, nagu Linecheck (Itaalia), Eurosonic (Holland), WavesVienna (Austria), Borderland (Rootsi) ja Burning Man (USA). Käesoleval aastal ilmus OOPUSe kolmas stuudioalbum “Reivlender”.

Mari Meentalo - eesti torupill, laul, parmupill, ülemhelivile, looper
Johannes Ahun - digi- ja analoogsüntesaatorid, live helindamine
Aleksander Sprohgis - valgusinstallatsioonid ja visuaalid
Raho Aadla - tants
Aurelia Kuum - abiline, mänedžer
Kerttu Kruusla - fotograaf

Puuluup on võrsunud Vormsi saare talharpa traditsiooni juurtest ning kõigub süüdimatu lustiga neozombie postfolgi, pungi, trad-hop chi kungi, Vivaldi ja Jungi ning lõppematu poogendamistungi hoovustes. Oma laulutekstides lahkab Puuluup valdavalt spordi ja armastuse ning üksinduse ja põllumajanduse temaatikaid, süvenedes sealjuures detailsemalt tervisekäitumise ja energiapoliitikaga seotud valikutesse. Iseloomulikud on detailitäpsed kirjeldused erinevatest olulistest loodus- ja kultuuriobjektidest, mõtlik huumor ja kõigile vanusegruppidele eakohane koreograafia. Kui tulete lava ette, siis hoidke juured maas ja käed üleval, sest teile võib peale liuelda sajakiloseid talharpasurfareid.

Ramo Teder - talharpa, laul, luuper ja muud elektroonilised vidinad
Marko Veisson - talharpa, laul, efektiplokid

The Zawose Queensi muusikas on hinge ja tuld. Selles on esivanemate vibratsioone, mida kannavad iidsed instrumendid – lennukad chizeze viiulid, sumisevad illimba’d ning põrisevad ja kõmisevad ngoma trummid – ning sügavad vokaalid, mis ulatuvad kõrgele ja kaugele. Nende tantsust inspireeritud fusion’is on tunda sidet loodusega, tseremooniate ja rituaalidega, see on segu lihtsast ja puhtast kõlast ning tänapäevastest elektroonilistest elementidest. Naised laulavad oma emakeeles kigogo keeles ja laulusõnad räägivad kirest muusika ja elu imede vastu ning uhkusest, mida nad tunnevad oma päritolu, traditsioonide ja Ida-Aafrika juurte üle.

Pendo ja Leah Zawose tutvustavad publikule Kesk-Tansaania põuases ja mägises Dodoma piirkonnas elava Gogo (ehk Wagogo) rahva voolavat polürütmiat ja ekstaatilist polüfoonilist laulu. Kõnealuse muusikatraditsiooni kõige kuulsam esindaja on legendaarne kadunud Dr Hukwe Zawose (Pendo isa ja Leah’ vanaisa).

Nende debüütalbum “Maisha” (2024) tähistab esimest korda, kui kuulsas muusikute perekonnas astuvad solistide kohale naised. Plaadil kuuleb nii puhtaid traditsioonilise kõlaga laule kui ka kerge elektroonikaga vürtsitatud palasid.

Pendo Zawose
Leah Zawose

Trifoor paneb jalgealuse eesti pärimusmuusika ja tulise naiste energiaga mürisema! Nad haaravad kuulaja pärimusmuusika salapärasesse sügavikku ja toovad lavale kõige rajuma arhiivist välja kaevatud materjali. Akustiliste instrumentide traditsiooni tundliku kõla ja elektripillide rütmitunnetusega loob bänd omanäolist ja žanripiire nihutavat muusikat. Folk ja rokk saavad Trifoori käes värske hingamise ja mängulise vormi.                              

Trifoor sai kokku 2023. aastal Viljandi kultuuriakadeemias ning on sealt kasvanud 5-liikmeliseks bändiks. Bändi riiulil seisab uhkelt ka tiitel “Noor Pärimusbänd 2025”. Trifoori debüütalbum ilmus 2026. aasta jaanuaris.

Marta-Helene Hansing - viiul, laul
Ariana Arutjunjan - kitarr, laul
Emma Lotta Kiviberg - flööt, laul
Emilia Peil - trummid
Kristina Kullang - basskitarr, laul

Zetod on 2003. aastal Värskas sündinud muusikaline fenomen, mis sai alguse ideest tuua seto poisid pop-rock’i maailma, sidudes kaasaegse kõla oma kultuuripärandiga. Toona oli see midagi täiesti uut ja sütitavat.

Aastate jooksul on sellest julgest algatusest kasvanud välja üks Eesti armastatumaid ja omanäolisemaid ansambleid. Zetod on võitnud hulgaliselt auhindu, andnud välja seitse stuudioalbumit ning katsetanud loomepiire ka tehisaru abil loodud muusikaga. 2026. aastal tähistab bänd juba 23. tegutsemisaastat.

Unustamatu lavalise energiaga, aga samas traditsioonitundlikud Zetod on üliolulised pärimuskultuuri populariseerijad noorema põlvkonna seas ning väärt Lõuna-Eesti visiitkaart kogu maailmas.

Zetode eesmärk on lihtne: kuni seto mehe süda tuksub – ja see tuksub ajaga aina kuumemini –, tuleb seto vaim ja laul viia kuulaja rõõmuks lavadele üle kogu maailma.

Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar