Artistid

cancel

Amaro Duho

Ungari

Ansambli Amaro Duho lõi 2021. aastal Matild Dobi, kes oli 1984. aastal ka üks legendaarse kollektiivi Ando Drom asutajaliikmetest. Ando Dromiga, mis oli üks Ungari autentsemaid ja kuulsamaid mustlasmuusika ansambleid, rändas Matild arvukate kontsertturneede käigus mööda kodumaad ja maailma.

Sealtsaadik on Matild esindanud romade kultuuri paljude eri koosseisudega (Romano Drom, Olah Gipsy Beats, Somnakaj Gipsy Musical) nii Ungaris kui ka välismaal. Pärast 5 plaati ja enam kui 1000 kontserti otsustas ta, et on aeg teoks teha oma unistus mängida muusikat koos oma lastega ning anda neile edasi oma aastakümnete pikkune muusikaline kogemus ja romade kultuurilised väärtused.

Tulemuseks on pereansambel Amaro Duho (tõlkes „meie hing"), mis mängib traditsioonilist Ungari Oláh-tüüpi mustlasmuusikat. Põimides pärimusmuusikat oma meloodiate ja mõtetega, sünnib bändi kütkestav, isikupärane ja selgelt äratuntav helikeel. Nad tervitavad publikut armastusega.

Alates asutamisest on Amaro Duho andnud palju kontserte klubides ja festivalidel nii Ungaris kui välismaal ning hetkel töötab bänd oma esimese albumi kallal.

cancel

Amy Laurenson

Shetlandi saared

Amy Laurenson on auhinnatud šoti pianist, kes on pärit Shetlandi saarelt ja tegutseb hetkel Glasgow’s. Tema juured on Shetlandi pärimusmuusikas, lapsepõlves ümbritses teda aga klassikaline muusika ning nii arenes välja Amy ainuomane stiil, mis lainetab ja voolab pärimuse, klassika ja jazz’i vahel. Paljude eri mõjude tulemuseks on nägemus, milles klaver kui pärimusmuusika soolopill asub julgelt katsetama oma tavapärase rolli piire.

2023. aastal sai Amy BBC Radio Scotlandi aasta parima noore pärimusmuusiku tiitli. Seejärel ilmus tema debüütalbum “Strands”, mis peegeldab muusiku juuri, mis on kindlalt Shetlandi traditsioonis ja millest välja kasvanud looming on põimunud tänapäevaste mõjude ja ideedega. “Strands” jõudis 2024. aastal ka Šotimaa aasta albumi auhinna nominentide eelvalikusse. 

cancel

Ando ja sõbrad

cancel

Angus

Eesti

Angus paistab silma oma haruldase võimega tuua eestikeelset reggae-muusikat suurema publikuni, kujundades sellega unikaalse niši kodumaises muusikamaailmas. Bänd on kui rong, mis haarab reisijad pardale ja sõidutab avatud aknail soojade tuulte hoogsasse embusesse. Ansambli liikumapanev jõud on kaasahaaravalt meeldejääv.

Lase end emotsioonidel kanda!

cancel

Anu Taul

Eesti

Anu Taul on laulja ja laulukirjutaja, kes pärineb kunstnike, muusikute ja pillimeistrite suguvõsast Mulgimaalt. Täna elab ja loob ta Võrumaal Haanja kõrgustikul, põlisel Haanimaal. Oma loomingus lähtub ta loodusest ning teda inspireerivad pärandkultuur ja soome-ugrilik ilmatunnetus. Anu vokaal on tundlik ja sügavamaid hingekeeli puudutav, viies kuulaja omamoodi rännakule iseendasse. Viljandi pärimusmuusika festivalil kõlavad nii tema varasem mulgikeelne looming kui ka laulud albumilt „Metskass“ (2022), mille tekstid on kirjutanud Erkki Peetsalu. Need lood on sündinud põlise Haanimaa kuplilisel maastikul – lihtsad ja maalähedased, ent samas lennuka ja optimistliku vaatega elule. Kontserdil kõlavad lood räägivad ennekõike suhetest – suhetest looduse ja inimeste vahel. Anu sõnul on südamest voolav muusika kui sild, mis loob ühenduse meie esivanemate ja kõige looduga.

Helimaastikke loob kitarridel Jaan Jaago.

cancel

Avamine (kell 12.30 rongkäigu algus Uku Keskuse eest)

Eesti
kell - Kaevumägi
cancel

Cätlin Mägi

Eesti

Cätlin Mägi Astub Viljandi pärimusmuusika festivalil üles audiovisuaalse kontserdiga, mida ta ise tutvustab nii: “Võib juhtuda, et sel õhtul saab lava korraks päris rahvarohkeks. Olen arhiivist pillimehi ja laulikuid külla kutsunud. Nad ei ole küll mu kutsetele kuigi selgelt vastanud, aga mõni neist võib siiski kohale ilmuda. Mina siis oma parmupillidega, nemad oma pillide ja lugudega sealt teisest ajast. Ja loodetavasti veedame me kõik koos ühe mõnusa tunnikese. Selle aasta festivaliteema „Igaühel oma pill“ pani mind tuhlama käsikirjades ja arhiivides. Otsisin vanu laulutekste ja salvestisi, kus räägitakse pillist ja pillimehest. Kuulasin sadu tunde arhiivimaterjale, laule ja vestlusi vanade mängijatega, vaatasin arhiivivideoid ja otsisin lugusid, kus pillimäng ise on loo keskmes. On öeldud: „Pillikene, rõõmukene, kannel kallis mängukene. Ei pill ei toida pereta, kannel kaasada elata.“ Pill rõõmustab ja kutsub tantsima, kuid viib ka kõrtsiteele ja talgutele. Nii et pill ei ole rahvalaulus kunagi ainult pill. Ta on rõõm, kiusatus ja vahel ka paras pahandus.”

cancel

Curly Strings

Eesti

Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen tänu millele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänapäevani.

Curly Strings on rõõmustanud oma kaasahaarava loomingu ja särtsakate isiksustega Viljandi folgi publikut juba aastaid ja ka tänavu toovad nad lavalaudadele ehedat elujaatust ja meisterlikku mänguoskust, et üheskoos suvist festivali täiel rinnal nautida – paistku päike või sadagu vihma.

Eeva Talsi - viiul, laul

Villu Talsi - mandoliin, laul

Peeter Hirtentreu - kitarr, laul

Taavet Niller - kontrabass, laul

cancel

Duo Mann & Juula

Eesti
kell - I Kirsimägi

Duo Mann & Juula (Maria Mänd ja Juuli Kõrre) on Pärnust pärit viiuldajad, kes on teineteist tundnud nii kaua, kui nad iseennast mäletavad. Nende kireks on saagida Eesti pärimusmuusikat, jäljendades vanu legendaarseid pillimängijaid. Erinevate maade laagrid ja festivalid, õpingud Göteborgis ning huvi teiste traditsioonide vastu on inspireerinud neid looma uusi, eksperimentaalseid folgikompositsioone, mille helikeel on veidi sünge, teisalt tundlik, energiline, elav ning puhast lusti täis.

Rootsis õppides on valminud nii mõndagi uut, mida saab peagi Kirsimäel kuulata. Nende muusika pakub elamust nii tantsijatele kui ka lihtsalt kuulavale publikule.

cancel

Duo Ruut³

Eesti

Eriprojekt Duo Ruut³ mähib kuulaja rütmidesse ja kolm korda suuremasse helimaailma. Nimelt segunevad sedapuhku Duo Ruudu unikaalsed helimaastikud elektrikitarri, basskitarri ning löökriistadest koosneva rütmigrupi võngetega. Uus helimõõde viib publiku juba tuttavatele, ent täiesti värsketele muusikalistele radadele, ning koosseisu Duo Ruut³ ühine hingamine ja tantsulised rütmid tõotavad panna kuulajate puusad nõksuma.

Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi - kannel, laul
Tõnu Tubli - löökpillid
Indrek Mällo - basskitarr
Jaan Jaago - elektrikitarr

cancel

Epifolium caterva

Eesti

Epifolium caterva on klaverist, viiulist, kitarrist, bassist ja trummidest koosnev instrumentaalkvintett, mis puhub uue elu sisse traditsioonilistele Seto folkloori motiividele, tõlgendades neid fantaasiarikkalt ja algupäraselt. Tuttavad pärimustraditsioonid ja mänguvõtted muutuvad filmimuusika, jazz’i, klassika, elektroonika ja akustilise folgi ühises prismas lummavaks instrumentaalseks kollaažiks. Tekib helimaastik, mis on ühtaegu rahulik ja üllatav, tuttavlikult mugav ja samas põnevalt väljakutsuv.

Iisak Sulev Andreller - basskitarr, elektrikitarr

Kaisa Kuslapuu - klaver, klahvpillid

Helin Pihlap - viiul  

Mart Adermann - akustiline kitarr

Oskar Nursi - trummid ja löökpillid

cancel

Gangar

Norra
kell - II Kirsimägi

Norra bänd Gangar pakub värsket lähenemisnurka Norra pärimusmuusikale. Viiest noorest liikmest koosnev ansambel kaevub sügavale Norra rahvaluule arhiividesse, et leida haruldasi pärimuspalasid ja anda neile kaasaegsed arranžeeringud, milles võib tunda mõjutusi rock’ist, folk-metal’ist ja jazz’i improvisatsioonidest.

Gangari helikeelt, mida on inspireerinud sellised artistid, nagu Hoven Droven, Meshuggah ja AC/DC, juhib unikaalne Hardangeri viiul. Kunagi sõimati seda “saatana pilliks” ja see oli kirikutes keelatud, nüüd on see aga Norra pärimuspillina au sees ja annab Gangarile nende iseloomuliku kõla. Bändi missiooniks on viia Norra traditsioonilised meloodiad laiema publiku ette.

Alates nende esimesest kontserdist 2021. aastal on Oslos tegutsev Gangar muutunud oma värske ja omanäolise lähenemisega Norra folgile ja muusikalistele juurtele üheks Norra muusika nõutuimaks ekspordiartikliks. Gangari viis liiget rikastavad bändi helikeelt terve rea stiilide ja oskustega, luues unikaalse ja mitmepalgelise lähenemise pärimusmuusikale.

Gangar on tuntud esmaklassilise live-bändina, kelle kontserdid on täis energiat, publikuga suhtlemist, tantsu ja meisterlikku pillimängu. Nad on mänginud Euroopas, Austraalias ja USA-s paljudel festivalidel, nagu Rudolstadt, Sziget, Celtic Connections ja Port Fairy.

Oma teisel, 2024. aastal salvestatud albumil, mis ilmub tänavu, viib Gangar oma saundi uuele tasemele, tuues kuulajateni uljad arranžeeringud ja tehes koostööd mitmete tunnustatud muusikutega.


Mattias Truell Thedens - Hardangeri viiul
Oskar Goedvriend Lindberget - saksofon
Richard Max - kitarr
Jonas Thrana Jensen - bass
Henrik Dullum - trummid

cancel

Groupa

Rootsi/Norra

Uues kuues ja vormis põhjamaine pärimusmuusika, mis on toodud värvikalt tänasesse päeva.
Oma erilise lähenemisega on Groupa tõusnud oma žanris tõelisesse superstaari staatusesse. 1981. aastal moodustatud bänd on olnud asutamisest saadik progressiivse põhjamaade pärimusmuusika teerajaja, kujundades järeltulevate põlvkondade helikeelt. Viljandisse tuleb Groupa triona, viimase kahe astakümne tuumikkoosseisus.

Kontserdil saab kuulda võimsaid vanu meloodiaid, originaalloomingut, vaba improvisatsiooni ja väga erilist helide paletti. Groupa muusika on tugevalt juurdunud traditsiooni ja samal ajal pidevas arenemises, mänguline, seiklushimuline ning jõuline. Rütm, tekstuur ja usalduslik koosmäng loovad helimaailma, kus iga detail loeb.

Triosse kuuluvad Mats Edén (viola d’amore, hardangeri viiul), Jonas Simonson (flöödid) ja Terje Isungset (trummid ja löökpillid), kes on tuntud puidu, kivi, klaasi ja muude looduslike materjalide leidliku kasutamise poolest.

Paiguti minimalistlik, paiguti plahvatuslik, kingib Groupa publikule intiimse kontserdielamuse, milles pärimus elab, muundub ning on sügavalt kohal.

Jonas Simonson - flöödid
Terje Isungset - trummid, löökpillid
Mats Edén - viola d’amore, hardangeri viiul

cancel

HrayBery

Poola/Ukraina
kell - I Kirsimägi

HrayBery on poola-ukraina ansambel, mis taaselustab traditsioonilist külamuusikat. Bänd on andnud uue hingamise peaaegu unustuse hõlma vajunud vanadele noodistustele ja arhiivisalvestustele Poola ja Ukraina piirialadelt ning kutsub ka publikut osa saama selle iidse muusika maailmast. Ansambli repertuaar näitab, et kõnealune piirkond oli kunagi kultuuride sulatusahi, kus elasid külg külje kõrval poolakad, ukrainlased, juudid ja romad ning kohalikku traditsiooni kujundasid piiride- ja põlvkondadeülesed kontaktid.

HrayBery on varustatud piirkonnale iseloomulike pillidega (viiul, haamrikestega dultsimer, raamtrumm) ja mängib värvikaid traditsioonilisi tantsulugusid, nagu kasatšokid, kolomyikad, masurkad, polkad, valsid ja muud. See on kutse tantsule – tule üksi, paaris või pundiga!

HrayBery on andnud arvukalt kontserte nii Poolas, kus on bändi kodu, kui ka välismaal (Rootsis, Taanis, Saksamaal, Eestis, Soomes ja Itaalias). 2023. aastal andis ansambel välja oma esimese albumi “Karczma”.

Agata Weber - raamtrumm
Maksym Nakoneczny - viiul
Marta Bodnar - viiul
Serhii Postolnikov - haamerdultsimer

cancel

Igaühel oma pill

Eesti
kell - Aida Suur Saal

„Igaühel oma pill“ on Eesti Pärimusmuusika Keskuse loodud kontsertlavastus, mis rändab läbi eesti rahvapillide loo. Muusikaline ja sõnaline pärimus on olnud ellujäämise viis, vastupanu hääl ja kogukonna kandja. Laval on värvikad seigad ja märgilise tähendusega isikud meie kultuuriloost. Etenduse osatäitjad on Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengid. Lavastus sündis koostöös näitlemise, liikumise ja muusikalise loomingu töötubadega ning toob Eesti arhiivides talletatud pärimusmaterjali uue põlvkonna esituses lavale.

Osatäitjad/muusikud:

Emma Lotta Kiviberg - torupill, flööt, laul

Kertu-Liis Õnnis - kandled, laul

Marie Välja - viiul, tšello, laul

Mart Adermann - kitarr, laul

Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, parmupill, laul

Romet Allingu - Teppo tüüpi lõõtspill, akordion, kontrabass, laul

Loominguline meeskond:

Lavastus - Lee Taul

Dramaturgia - Inga Ronk, Lee Taul

Visuaal, valgus, lavakujundus - Merike Paberits, Mati Ploompuu

Liikumine ja lavakõne - Rauno Kaibiainen, Shannon Quinn

Muusikaline kujundus, helitehnik - Marko Peder

cancel

ITIRA

Eesti

Neli muusikut, neli erinevat žanrit, üks ühine uus väljendusviis. Peedu Kassi, Villu Talsi, Theodor Sinki ja Simone Minni koostöös põimub poeetiline ja pingestatud improvisatsioon klassikalise muusika elementidega. Koos katsetatakse tänapäevast lähenemist traditsioonidele. Žanriteülene koostöö on juba pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu – sel sügisel astus ansambel üles maailmamuusikamessil Womex. Simone Minn on vioolamängija ja laulja, traditsioonilise folkmuusika ansambli Kvintrad liige, kes lõpetab parasjagu oma debüütalbumit. Villu Talsi on Eesti parim mandoliinimängija, kes on peamiselt tuntud ansamblist Curly Strings.Theodor Sink on väljapaistev tšellist, ERSO tšellorühma kontsertmeister ja mitmete kammermuusika kollektiivide aktiivne liige. Peedu Kass on silmapaistev tegija Eesti muusikamaastikul, meisterlik nii akustilisel, elektri- kui ka süntesaatorbassil, hinnatud nii bändides – näiteks Miljardid – kui ka orkestrites. Meisterlikud muusikud loovad meloodiliselt mitmevärvilise vaiba, kus kohtuvad Põhjala minimalism, Euroopa klassitsism ja globaalne eklektika. See on värske ja virtuoosne žanriteülene koosseis kohalikus jazz’i-skeenes.

Peedu Kass

Villu Talsi

Theodor Sink

Simone Minn

cancel

Justament

Eesti
kell - Laululava

Justament on legendaarne eesti ansambel, mis tegutseb alates 1980. aastast ning on enam kui nelja aastakümne jooksul võitnud publiku südamed üle kogu maa. Ansambli muusikas põimuvad rahvalik laul, kantri, bluegrass ja country rock, millest on kujunenud nende omanäoline ja äratuntav kõlapilt. 1990. aastatest alates on nende repertuaaris valdavalt omalooming. Justament on jätnud tugeva jälje Eesti muusikasse mitmete armastatud lauludega ning nende looming ühendab eri põlvkondi sooja, humoorika ja siira lähenemisega.

cancel

Karolina Cicha

Poola
kell - Kaevumägi

Karolina Cicha kontserdil on esimest korda võimalik kuulda ja kogeda nii ulatuslikku monograafilist ülevaadet Poola karaiimide lauludest laiemas kultuurikontekstis.  

Poola karaiimide ajalugu ulatub enam kui 600 aasta taha. Karaiimide keel on suguluses tatari ja türgi keelega (moslemite kultuuriruumist), samas kui nende religioon on pärit juutlusest (liturgiline keel on heebrea keel ja püha raamat on „Toora”). Tegu on äärmiselt põneva vähemusega, kes on tänu karaiimide kirglikule uurimishuvile suutnud tänapäevani säilitada oma keele, religiooni, laulud ja kultuurilise identiteedi. Karaiimide muusikas on kosmopoliitseid jooni, sest lisaks omaloomingulistele laulude on karaiimid sageli laenanud viise ka rahvastelt, kellega nad on assimileerunud. Nende muusikast võib kuulda poola, vene, Krimmi tatari ja ukraina meloodiate kajasid.

Karolina Cicha - laul, akordion

Patrycja Betley - raamtrummid ja perkussioon

Mateusz Szemraj - dulcimer

cancel

Keelepeksjad

Eesti

Suur osa pärimusmuusikast on mõeldud tantsimiseks ja Keelepeksjad võtavad sihikule just selle, rütmilisema osa nii eesti kui ka teiste rahvaste rahvamuusikast. Märksõnad on elekter, improvisatsioon, kitarr ja küte, ning kõike seda traditsioonilist algmaterjali austades ning fookuses hoides. Jaak Sooääre ja Marek Taltsi kitarrid annavad võimaluse esitada reipaid meloodiaid polüfooniliselt ja mitmehäälselt, viies kasvõi mõne tuntud polkajupi täiesti uutele trajektooridele, Henno Kelp gruuvib basskitarril kaasaegsete rock’i-saundidega ja Karl-Juhan Laanesaar loob sellele kõigele energilise rütmifaktuuri. Kevadisel Jazzkaarel esitletud albumil "Kalev tuli koju" kõlavad nii seaded eesti rahvatantsudest kui ka Jaak Sooääre looming, mis on eesti rahvapillilugudest otseselt mõjutatud. Album tõi Keelepeksjatele Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldataval pärimusmuusika auhindade jagamisel Etnokulbid 2025. aastal uusfolk artisti tiitli.

“Lust oli vaadata, kuidas nende omavaheline keemia lubas neil pikaks ajaks hüpnotiseerida publikut endaga kaasa tulema põnevale helirännakule.” – Jakob Lille Keelepeksjate kontserdist.

Jaak Sooäär - kitarr

Marek Talts - kitarr

Henno Kelp - basskitarr

Karl-Juhan Laanesaar - trummid

cancel

Kiiora

Eesti

Ansambel Kiiora on seto ja soome-ugri muusikast inspireeritud ansambel, kelle kavas on lisaks eesti pärimusele ka üksjagu pärimuslikku autoriloomingut. Lavalise rõõmu järgi on kuulajad ansamblile andnud hüüdnime “särtsbänd”. Seega, kui jalad kuulaja juba tantsuplatsile kannavad, pole enam loo vanusel või päritolul vahet – särtsakas pillimäng on alati ühtviisi kaasahaarav!

Kiiora on 15 aasta jooksul tutvustanud pärimusmuusikat ja seto kultuuri üle kogu Euroopa. Möödunud üldtantsupeol oli pea 10% lugudest nende sulest!

Matis Leima - viiul ja karmoška

Mihkel Sildoja - karmoška

Laurits Leima - kitarr

Martin-Eero Kõressaar (külalisena) - basskitarr

cancel

Kristjan Üksküla

Eesti

Tallinna Linnateatri näitleja Kristjan Üksküla on viimastel aastatel lummanud publikut oma sügavalt isikliku ja samas universaalse omaloominguga. Tema kontserdid on olnud kui rännakud sisemaastikel – intiimsed, ausad ja helgelt avatud. Samal ajal on Kristjani muusikas olulisel kohal ka tantsulised rütmid, mis kisuvad kaasa ja viivad mõtted lendama.

Sel aastal astub ta Viljandi pärimusmuusika festivalil üles erilise saateansambliga, kelle kõlapilt avardab Kristjani laulude poeetilist maailma veelgi. Nelja muusiku tundlik ja mitmekihiline mäng loob lavale erilise helimaastiku. Esitlusele tuleb Kristjani sõna- ja helilooming, mis räägib inimeseks olemise haprast ilust ja valust. Kõlavad laulud kahelt ilmunud albumilt “Uinunu laul” ja “Üle ääre”, lisaks ka uuemat loomingut.

Kristjan Üksküla - kitarr, karmoška, laul

Krista Citra Joonas - bambusflööt

Sundari Lüllmann - viiul ja löökpillid

Gustav Nikopensius - kitarr

Tobias Pilv - kontrabass

cancel

Kulno Malva

Eesti

Kulno Malva on omanäolise käekirjaga akordionist, pärimusmuusik ja helilooja. Kulno on esinenud Viljandi folgil paljude erinevate koosseisudega (Svjata Vatra, Nikns Suns, Lepaseree, Riffarrica jt) juba üle 20 aasta, kuid oma soolokavaga astub ta üles esmakordselt. Kontserdil kõlavad lood Kulno kolmelt sooloalbumilt “Victoriale”, “Teine” ja “Akordionimeditatsioonid”, sekka ka lugusid, mis polegi veel plaadile jõudnud.

Kulno räägib enda kohta nii: “Mulle meeldib katsetada ja otsida, murda välja oma lemmikpilli stampidest, tavapärastest kõlaootustest ja üldteada funktsioonist. Inspiratsiooni selleks annavad kahtlemata nii eesti pärimus kui ka akordioni laiad kõlalised ja mängutehnilised võimalused.”

cancel

Kuula Hetke & Okeiko

Eesti

Kuula Hetke on improvisatoorne flöödiduo koosseisus Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Oma vahetus ja unikaalses helikeeles ühendavad nad akustilised flöödimaastikud elektroonika ja häälega, tõmmates publiku tahes-tahtmata oma muusikalisse maailma. Duo põhirepertuaar lähtub muusikute kodukohtade pärimuslikest motiividest ning omaloomingust, mille nad laval meisterlikult lahti harutavad ja uuel kujul kokku seovad. Nii saab igast kontserdist ainulaadne kogemus, mille kulgu määravad vahetu kohalolu ja hetke kuulamine.

2026. aasta festivalil ühendab Kuula Hetke jõud visuaalkunstnik Okeikoga, kes on tuntuks saanud oma värviküllase stiili ning heatujuliste tegelaste poolest. Mitmeid meediume valdav Okeiko loob sel õhtul kontserdile kordumatu videokujunduse, mis sünnib hetkes – just nagu Kuula Hetke muusika. Kolme naise ühisloomingus põimuvad heli ja visuaal unenäoliseks maailmaks, mis on kantud elurõõmust ning sügavast tundlikkusest.

cancel

Lõõtsavägilased

Eesti

Lõõtsavägilaste alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. Ansambel tehti mõttega, et õpilased saaksid kogemuse ja tunnetuse, kuidas on ansamblis mängida. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti edasi arenema, et väike projekt kasvas suureks. 2014. aasta 29. jaanuaril tegid Lõõtsavägilased Karksi-Nuia Muusikakoolis oma esimese proovi. Esimesel aastal kandis ansambel nime Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel, kuid suvel muudeti nimi Lõõtsavägilasteks.

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid peale seda hakati rohkem rõhku panema laulmisele. Esimesed aastad võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile kõlavärve juurde anda. 2019. aasta jaanuarikuus liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, aga ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kaheteistkümne aasta jooksul on ansamblil olnud üle 900 esinemise.

Samuti on Lõõtsavägilased mänginug kõigil Eesti suurematel folgifestivalidel ning teinud koostööd näiteks Untsakate, Zetode, Jaan Pehki, Hardi Volmeri ja Metsatölluga.

cancel

Lummatus

Eesti

Lummatuse helikeel põimib kokku arhailise ja elektroonilise muusika, sulatades pärimuslaulu ja torupilli meloodiad ambientsete helimaastike ning elektroonilise tantsumuusika

elementidega. Ansambel otsib tasakaalupunkti orgaaniliste ja digitaalsete helikihtide vahel, et luua ühtaegu nii tantsuline kui meditatiivne atmosfäär.

Kerli Kislõi - torupill ja muud pärimuspillid

Eliise Selisaar - pärimuslaul

Oskar Maasikas - produktsioon ja virtuaalsed instrumendid

cancel

Mandoterror

Eesti

Mandoterror on viieliikmeline folk-hardrock’i bänd, mis ühendab mandoliinimeloodiad põhjamaise raskemeelsusega. 2021. aastal ilmus ansambli debüütalbum “Kodumaa laantes”, mis pälvis tunnustuse “Kuldne Plaat 2022” ning sai Kultuurkapitali aastapreemia edukate muusikaliste saavutuste eest. Pärast debüütalbumit on Mandoterror avaldanud neli singlit.

Kristjan Kuusmik - laul, kitarr

Tanel Sakrits - mandoliin

Peeter Hirtentreu - kitarr

Aap Odres - basskitarr

Veli Rooger - trummid

cancel

Manhu

Hiina/sani
kell - Kaevumägi

Manhu pakub põnevat tõlgendust Yunnani hõimude, täpsemalt Shilini kivimetsa piirkonnas elava sani rahva muusikast. See ala on teistest yi rahvastest geograafiliselt eraldatud, mistõttu on sanidel välja arenenud ainulaadne muusikaline ja kultuuriline identiteet. Ansambel Manhu on koos mänginud alates 2003. aastast ning kõik liikmed pärinevad sani põllumeeste kogukonnast, kust nad lahkuvad harva muul eesmärgil kui kontsertide andmiseks. Nad on teinud kaks tuuri Ameerika Ühendriikides, kus nad andsid üle 90 kontserdi ja õpitoa, ning esinenud paljudel kuulsatel lavadel, muuhulgas näiteks Pekingi Rahvusteatris. Kõik selle ülimalt eheda kõlaga bändi liikmed on multiinstrumentalistid, kes valdavad oskuslikult paljusid yi pille ja laulustiile, ning nende hoogsad tõlgendused iidsetest, sageli kättesaamatutest traditsioonidest tõstavad au sisse mitmed kohalikud kuulsad pillid, mis aitavad kujundada ansambli kelmikat ja originaalset kõlapilti.

Manhu debüütalbum “Voices of the Sani”, mis ilmus 2020. aastal plaadifirma World Music Network alt, oli kolm kuud järjest Transglobal World Music edetabeli esikahekümnes ja jõudis lausa 8. kohale. Selle võtsid soojalt vastu ka paljud mainekad väljaanded, nagu BBC Music Magazine, Songlines, World Listening Post jt. Pärast edukat esinemist 2025. aasta Rainforest World Music Festivalil, astus Manhu samal aastal lavale ka maailmamuusika messil WOMEX.

Hongmei Jin - laul

Tao Wang - laul, keelpillid

Yanxiang He - trummid, perkussioon

Helin Gao - keelpillid

Xuehui Gao - bass

cancel

Mari Jürjens

Eesti

Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja. Tänaseks on Maril ilmunud viis sooloalbumit, millel kõlab autorilooming: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016), “Omaenese ilus ja veas” (2020) ning “…aga samas…” (2024). Albumi “Omaenese ilus ja veas” eest omistati Marile Eesti Muusikaauhind autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning “Kuldne plaat” kategoorias aasta naisartist (2021). Album “… aga samas …” tõi Marile Eesti Muusikaauhindadel võidu aasta autorilaulualbumi ja aasta naisartisti kategooriates (2025) ning “Kuldse Plaadi” (2025) aasta albumi ja aasta naisartisti kategooriates. Ta on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Jaan Tätte, Liisi Koikson jpt). Mari looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.

Kontserdil astub Mari üles koos bändiga, kuhu kuuluvad Andre Maaker, Marti Tärn ja Aivar Surva.

Mari Jürjens - laul, kitarr

Andre Maaker - kitarrid

Marti Tärn - basskitarr

Aivar Surva - klaver ja trummid

cancel

Mari Kalkun ja Laima Jansone

Eesti/Läti

Harukordne võimalus saada osa Võrumaa laulja ja helilooja Mari Kalkuni ning Läti kandlevirtuoos Laima Jansone kandlemaagiast ja ühisloomingust. Suuname pilgu naabrite poole – kahe maa muusikud tutvuvad eesti ja läti kandlemängu eripäradega ning ammutavad inspiratsiooni üksteise kandlepärimusest, tehnikaist ja kõladest.

Laima Jansone on tunnustatud läti kanneldaja (kokle-mängija) ja helilooja, kes tegutseb pärimusmuusika ja kaasaegse muusika ristumispunktis. 5434Tema kunstiline praktika keskendub kandle kõlaliste ja väljenduslike võimaluste avardamisele, kasutades selleks laiendatud tehnikaid, improvisatsiooni ja omaloomingut. Sooloartistina loob ta kaasahaaravaid etteasteid, mis vahelduvad meditatiivsete helimaastike ja dünaamiliste, rütmist kantud struktuuridega, ühendades iidse muusikapärandi kaasaegse esteetikaga. Rahvusvahelisel muusikaareenil on Laima tuntust kogunud elektroonilise duoga ZeMe.

Mari Kalkun on karismaatiline laulja ja omanäolise käekirjaga looja. Mari Kalkuni hääl ja kandled, klaver ning elektroonika suudavad orgaanilises sümbioosis luua jutustavaid kõlamaastikke, mis viivad kuulaja rändama maagilis-realistlikku aegruumi. Kuigi rahvusvahelist tähelepanu pälvinud muusik on dekaadi jagu soolokontsertidega tuuritanud laias ilmas Euroopast Jaapani, Kanada ja Uus-Meremaani välja, hoiab ta au sees oma kodupaika ja juuri, oluline osa tema laululoomingust on võrokeelne. Ta on avaldanud üheksa albumit, millest värskeim "Stoonia lood" on antud välja maineka briti plaadifirma Real World Records alt ning plaadi live-versioon salvestati koos Eesti Rahvusmeeskooriga.

cancel

Mäsä-duo

Soome
kell - Kaevumägi

Lõuna-Pohjanmaa folgi saadikud. Autentne soome rahvapärimus, mis on ühendatud kaasaegse energiaga – võimas, julge ja ilmeksimatult omanäolise Mäsä saundiga.

Mäsä-duo loomingus sulab vanem ja uuem soome pärimusmuusika kokku ladusaks elavaks tervikuks. Kyösti Järvelä väljendusrikas ja hoogne viiul ning Lauri Kotamäki rütmiline kolmerealine lõõts loovad kõlapildi, mis on täis liikumist, üllatusi ja särisevat energiat. Igast noodist õhkub ehedust ja kirge. Nende repertuaaris on Soome traditsioonilised lood ja laulud, millele annab näo duo eriomane stiil. 2025. aasta albumilt “Hyppööllä” leiab nii värske kuue saanud rahvaviise kui ka täiesti uusi teoseid – kõik Mäsä-duo tulises kastmes. Neid nimetatakse tihti “Soome kõige vingemaks ja kõvemaks folgiduoks.”

Nende diskograafiasse kuuluvad albumid “Eläköön” (2017), mis sai Soome aasta rahvamuusika albumi tiitli, “Kutsumattomat” (2020), mis ilmus Soome Rahvamuusika Ühingu tuuri raames, ning “Hyppööllä” (2025). Duo võitis 2017. aastal Kaustineni rahvamuusika festivalil Konsta Jylhä võistlusel esikoha, esindas samal aastal Soomet Samarkandi festivalil Usbekistanis ning nimetati 2018. aastal festivalil Eteläpohjalaiset Spelit aasta rahvamuusika ansambliks.

cancel

Mulgimaa Noorteorkester

Eesti

Mulgimaa Noorteorkestri (MNO) kutsus 2017. aasta sügisel kokku muusik ja koolijuht Margus Põldsepp. Juhendajateks said Karksi-Nuia Muusikakooli õpetajad. Enamik orkestri liikmeid ongi pärit sealt, kuid nüüdseks on neid kogunenud juba üle terve Mulgi valla. Tegu on kogukonnaorkestriga, sest kaasa löövad muusikakooli vilistlased, õpilaste vanemad ja teised pereliikmed. Esinetud on paljudel valla üritustel, aga ka Mulgi Pidudel, Viljandi pärimusmuusika festivalil, Viru Folgil ja Hiiu Folgil.

Orkestri repertuaaris on lugusid polkast rokini ja igaühel on tõesti oma pill – torupillist saksofonini, kanneldest ja elektrikidradest rääkimata!

cancel

Nancy Vieira

Portugal/Roheneemesaared

Nancy Vieira muusika kutsub kuulajad rännakule otse Roheneemesaarte emotsionaalsesse südamesse. Lauljatar toob Viljandisse morna, ülimalt ilmeka muusikastiili, mida pole siin festivalil enne kuuldud ja mis on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Morna on igatsuse, õrnuse ja vaikse jõu muusika, mis Nancy Vieira käes muutub intiimseks dialoogiks laulja ja kuulaja vahel.

Nancy instrumediks on tema hääl: selge, vahetu ja relvituks tegevalt aus. Selle kaudu toob ta kuulajani Roheneemesaarte lood, rõõmud ja mured, peegeldades samal ajal ka laiemat, rännetest ja kohtumistest kujundatud maailma. Tema muusika liigub loomulikult morna ja teiste Atlandi mõjutuste vahel – selles on kajasid Lissaboni tänavatelt, vihjeid Brasiiliale ja Aafrikale ning delikaatset uudishimu jazz’i, fado ja teiste piiriüleste laulutraditsioonide vastu.

Suur osa Nancy Vieira värskemast muusikast on talletatud tema viimasele albumile “Gente” (tõlkes “Inimesed”) – pealkiri, milles kajavad inimeste lood ja kohtumised, mis on lauljatari loomingu südames. Laval, jagatud hetkes lööb muusika elava traditsioonina õitsele. See muusikaline keel kõneleb pehmelt, kuid jääb kuulajaga kauaks pärast viimase noodi vaibumist.

Nancy Vieira - laul
Jorge Cervantes - akustiline kitarr
Olmo Marín - akustiline kitarr
Nelly Cruz - basskitarr
Diogo Carvalho - perkussioon

cancel

Noorte ETNO

Eesti
kell - II Kirsimägi

Noorte ETNO 2026 on suur ja mitmekülgne pärimusmuusikakollektiiv, kuhu kuulub ligi 40 noort vanuses 14–17 aastat. Orkester uueneb igal aastal ning veedab nädala enne folki Kärstna mõisas. Laager annab noortele võimaluse kohtuda, koos musitseerida, õppida ning üksteist inspireerida. Juhendajate abiga pannakse kokku värvikas kava eesti pärimusmuusikast, mida esitletakse Viljandi pärimusmuusika festivalil. Nii ettevalmistusperiood kui ka esinemine folgilaval pakuvad noortele muusikutele meeldejäävaid elamusi, loomisrõõmu ja hindamatuid kogemusi, viies ühtlasi ka kuulajad põnevatele pärimusradadele.

cancel

Nova Lyre

Eesti

Nova Lyre on omanäolise pillikooslusega pärimusbänd, mille koosseisu kuuluvad kolm Lõuna-Eesti juurtega noort muusikut. Ansambel ammutab inspiratsiooni erinevate Eesti paikade muusikalistest omapäradest, oluliseks fookuseks on bändiliikmete Võro- ja Setomaa juured. Ansambli muusikas kohtuvad tšello, viiuli, hiiu kandle, Teppo tüüpi lõõtspilli, parmupilli ja laulu kõlavärvid. Iga pill toob ansambli kõlas esile endale iseloomuliku muusikalise traditsiooni, nende põimumisel tekib maagiline, müstiline ja põnev helikeel – planeeritud kaos. Seekordsel Viljandi pärimusmuusika festivalil seab ansambel fookusesse tantsumuusika, kuid kuulda saab ka pärimuslaulu ja lugusid ansambli sügisel ilmunud debüütlühialbumilt “Õbepõesas”.

Liina-Mai Põldsepp - viiul, hiiu kannel, laul

Leele Jürjen - tšello, laul

Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, parmupill, laul

cancel

OOPUS

Eesti

Mari Meentalo ja Johannes Ahun lõid bändi OOPUS seitse aastat tagasi ühisest kirest eesti pärimusmuusika ja elektroonilise tantsumuusika vastu. OOPUSe loomingus kohtuvad analoogsüntesaatorid ja tuhandeid aastaid vanad eesti regilaulud, torupill ning rütmimasinad, mis viivad publiku psühhedeelse etnoreivi radadele.

Bänd on oma tegutsemise jooksul andnud välja 2 stuudioalbumit ("NÕIDUS" (2018) ja "Folk On Acid" (2022)), neli audiovisuaalset live-stream albumit ("Inventing Lunar Cycle" (2022), “MUHU ISLAND vol 1-3” (2023)) ning mitmeid singleid ja remikse, lisaks üle 40 live-stream’i bändi YouTube’i kanalil. 2022. aastal pärjati OOPUS pärimusmuusika auhindadel Etnokulbid Raadio 2 erikulbiga.

OOPUS on esinenud festivalidel, nagu Linecheck (Itaalia), Eurosonic (Holland), WavesVienna (Austria), Borderland (Rootsi) ja Burning Man (USA). Käesoleval aastal ilmus OOPUSe kolmas stuudioalbum “Reivlender”.

Mari Meentalo - eesti torupill, laul, parmupill, ülemhelivile, looper
Johannes Ahun - digi- ja analoogsüntesaatorid, live helindamine
Aleksander Sprohgis - valgusinstallatsioonid ja visuaalid
Raho Aadla - tants
Aurelia Kuum - abiline, mänedžer
Kerttu Kruusla - fotograaf

cancel

Ööülikool “Igaühel oma pill”

Eesti
kell - Aida Suur Saal

Milliselt moosekandilt me tema pilli vanuse kohta ka ei küsiks, kuuleme tõenäoliselt, et sellel instrumendil olevat erakordselt pikk ajalugu. Jah, neid pille, mille suguvõsa aastasadadega mõõta saab, on äraütlemata palju. Pillid aga muutuvad ajas ja enamik meist usub, et ikka paremaks. Eelmise sajandi keskpaigas kasvas hipiliikumisest ühe kauni haruna välja varajase muusika liikumine ja raputas tugevasti üldisi arusaamu – ka pillidest. Pärimusmuusikud on niigi harjunud astuma oma rada. Segadust kui palju, kuid kas me siis tõesti ei jõua kokkuleppele, et pillid ükskord lõplikult „valmis“ saaksid? Näeme, et see tee, mida mööda kohe astuma hakkame, ei ole kuigi sirge ja just põiktänavatel kolades näeb palju põnevat. Lootus, et ka suure pildi kontuurid lõpuks paistma hakkavad, säilib siiski.

cancel

Orkestra Mendoza

Mehhiko

Orkestra Mendoza on Tucsonis tegutseva produtsendi, helilooja ja multiinstrumentalisti Sergio Mendoza projekt. Mendoza on ladina muusika pioneer, kelle helikeele juured on tema kodukohas, mis on teda tugevalt kujundanud. USA ja Mehhiko piirilinnas Ambos Nogaleses kasvanud Sergio ahmis endasse kohalike raadiojaamade kirevat muusikalist virvarri ja sealt saadud kohataju on jäänud tema loomingusse tänase päevani. Tulemuseks on julge segu indie-rokist ja ladina muusikast, millest on saanud Tucsoni kultuuri nurgakivi, ning saund, mis aina areneb Mendoza globaalsete koostööde kaudu. Orkestra Mendoza toob kokku muusikuid eri piirkondadest ja žanritest, et luua midagi täiesti omanäolist.

cancel

Piret Päär, Cätlin Mägi, Marko Mägi

Eesti

Neli pillimeest tulid mängult. Ühel hetkel nad mõistsid, et selleks õhtuks koju jõuda lootust pole. Ühe vana maja varemete juures tegid nad lõkke üles ja jäid hommikut ootama. Üks pillimeestest ütles: “Sõbrad, mängime nende inimeste mälestuseks, kes siin kunagi on elanud!” Ja nad hakkasidki mängima, kui korraga nägid …

Mis edasi juhtus, kuuled kontserdil.

See pole lihtsalt kontsert, see on koosolemine, kus vanad sõbrad jagavad lava ja kava, aega ja ruumi, muusikat ja lugusid. 

Piret Päär - rahvajutud

Cätlin Mägi - torupill, parmupill, viled

Marko Mägi - saksofonid

cancel

Puuluup

Eesti

Puuluup on võrsunud Vormsi saare talharpa traditsiooni juurtest ning kõigub süüdimatu lustiga neozombie postfolgi, pungi, trad-hop chi kungi, Vivaldi ja Jungi ning lõppematu poogendamistungi hoovustes. Oma laulutekstides lahkab Puuluup valdavalt spordi ja armastuse ning üksinduse ja põllumajanduse temaatikaid, süvenedes sealjuures detailsemalt tervisekäitumise ja energiapoliitikaga seotud valikutesse. Iseloomulikud on detailitäpsed kirjeldused erinevatest olulistest loodus- ja kultuuriobjektidest, mõtlik huumor ja kõigile vanusegruppidele eakohane koreograafia. Kui tulete lava ette, siis hoidke juured maas ja käed üleval, sest teile võib peale liuelda sajakiloseid talharpasurfareid.

Ramo Teder - talharpa, laul, luuper ja muud elektroonilised vidinad
Marko Veisson - talharpa, laul, efektiplokid

cancel

RaagaRegi

Eesti

RaagaRegi avab dialoogi kahe iidse kultuuri muusikatraditsioonide ja mustrijoonte vahel. Pärimusmuusika Aida suures saalis kohtuvad india raagade ning eesti regivärsiliste rahvalaulude mõtte- ja kõlamaastikud, mille seob visuaalsesse tervikusse kohapeal sündiv videoinstallatsioon. Need üksteisest väga kaugel asuvad kultuurid on muusika kaudu teineteisele lähemal, kui arvata võiks. RaagaRegi on mõtterännak, mis kannab kuulajad lugude, helide ja piltide kaudu lähemale inimeseks olemise suurele saladusele. Liigume koos mööda maad, vahelt vett, piki päeva, vastu ööd, tagant taevatähti, ümber kuu kumera, sinna, kus ajad arvatakse ja tunnid tunnetakse ...

Ühtlasi tõstame valgussõõri ühe väga erilise pilli: bansuri. Igaühel on oma pill ja teinekord võib omaks saada hoopis mõni kauge ning eksootiline muusikainstrument.

Meelika Hainsoo - laul, hiiu kannel, tanpura

Krista Citra Joonas - bansuri

Andre Maaker - kitarrid

Alyona Movko-Mägi - visuaalid

cancel

Regilaulu Podcast

Eesti

Regilaulu Podcast on taskuhäälingute sari, mida annab välja Eesti Pärimusmuusika Keskus. Tänaseks on saateid valminud juba kuus hooaega, igas hooajas kümme järelkuulatavat saadet – õppimiseks, järelelaulmiseks ja ka kaasamõtlemiseks, sest peale laulude on igas episoodis tuntud kultuuripersoon, kes aitab regilaule mõtestada ja neid ürgammuseid tekste kuulajale lähemale tuua.

Ka käesolev kontsertõhtu kannab sama sisu: saame kuulata saateis osalenud lauljate huulilt vanu regivärsilisi laule ning laulude ümber koovad mõttelõngu armastatud ema ja tütar Leelo Tungal ning Maarja Kangro.

Laulavad Silver Sepp, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Kärt Johanson. Nendega seavad oma hääli kokku järeltulevad põlved.

Juttu puhuvad Leelo Tungal ja Maarja Kangro.

cancel

Ruhnu saare lood ja laulud

Eesti

Kontsert viib kuulaja rännakule läbi Ruhnu elu: pulmadest ja pidudest kiriku ja rannani, igapäevaelust merelise üksilduseni. Sajanditetagused lood jutustavad väikese kogukonna rõõmudest, usust ja ellujäämisest ning annavad aimu ainulaadsest kultuurist, mille järjepidevus katkes 1944. aasta suure põgenemisega. Trio kontsert kutsub ruhnurootsi viiuliviiside järgi tantsima, kaasa laulma ja süvenema Ruhnu saare ning selle inimeste erilise ja võimsa kultuuripärandi maailma. Kontserti saadavad arhiivimaterjalid ja videod Ruhnu loodusest, inimestest, kommetest ja tantsudest.

Karoliina Kreintaal - viiul, laul

Lee Taul - viiul, laul

Kairi Leivo - jutuvestmine, laul

cancel

Salu

Eesti/Taani

Salu on Eesti-Taani kvartett, mille keskmes on bändi looja Elina Kasesalu kodukandi Kambja kihelkonna traditsioonilised pärimuslikud tekstid. Ansambli muusika toetub tekstidele, vanasõnadele, nõidumistele ja laulusõnadele. Bassi, trummide ja kitarri tugevale põhjale pakub kontrasti pehme vokaal ja soe viiulikõla.

Juured sügaval pärimuses, loob Salu silla minevikuga, astudes muusika kaudu uudishimulikku dialoogi traditsioonilise ja eksperimentaalse vahel. Tulemuseks on värvikas ja külgetõmbav helimaastik.

Laulude kaudu avastab Elina oma identiteeti, inspireerituna elu paljudest valikutest ja pidevalt muutuvast maailmast, kus pakub siiski kindlat ja tuttavat pidepunkti see, kust ta pärit on. Nimi Salu on seotud tema juurtega – see on tema isa perekonnanimi ning sama nime kandis ka tema lapsepõlvekodu, mis on seotud Elina ema suguvõsaga Kambja kihelkonnas.

Elina Kasesalu - viiul, laul

Mikkel Schmidt - bass

Jeppe Ellegaard - trummid

Thomas Brunbjerg - kitarr

cancel

Sten-Olle

Eesti

Sten-Olle on laulja, laulukirjutaja, multi-instrumentalist ja helilooja, pärit tillukesest Raplast, kus ta uhkusega elab tänaseni. Tema lugusid on digiplatvormidel kuulatud üle ühe miljoni korra ja tema muusikat iseloomustab tema enda sõnutsi “HD-argipäev” – võtta nii väikesed ja tühised tükid tavaelust kui võimalik ja tuua nad lauludena inimestele justkui mikroskoobi alla.

Ta kirjutab oma koduses eesti keeles ja tema lauludest hakkabki esimese asjana külge sügav lüürika, mis ometi ei ole seejuures arusaamatu, vaid selge. Kontrastiks on muusika ise täis lihtsaid indie-riffe ja tükke orkestrist, et kogu pidu jääks seeditavaks. Viimasel ajal tahab muusikasse sisse libiseda ka jazz’i-noote, kuid Stennu kinnitab, et jälgib hoolsalt, et seda liialt ligi ei valguks.

Tema viimane album “Kehv keha” ilmus 2025. aasta oktoobris ning pälvis aasta autorilaulualbumi tiitli. Tema eelmine album “Rapla” nomineeriti 2022. aastal Eesti Muusikaauhindadel autorilaulu kategoorias.

Viljandi pärimusmuusika festivalil astub Sten-Olle kõrval lavale ka muusik ja laulukirjutaja Kelly Vask.

Sten-Olle Moldau - laul, kitarr

Kelly Vask - laul

cancel

Tell Your Birds

Eesti/Läti/Itaalia

Tell Your Birds on eksperimentaalne pärimusmuusika ansambel, mille kunstiline looming on rajatud rändamisele, avastamisele ja ekslemisele. Nad jutustavad lugu läbi helide ja meloodiate, mille esivanemad on arhiividesse talletanud ja edasi andnud.

Kollektiiv ammutab inspiratsiooni läti ja eesti folkmuusikast ja kombineerib seda erinevate muusikaliste taustadega, näiteks elektroonilise ja kaasaegse klassikalise muusikaga ning välitööde käigus salvestatud materjaliga. Tell Your Birdsi sihiks on kujundada pärimusmuusikat tänapäeva kõrvadele, mis on täis linnamüra, magamistubade ballaade, raadiohitte, undamist ja reivitümpsu.

Vija Moore - perkussioon, laul

Kärt Tambet - viiul, Hiiu kannel

Kristīne Tukre - kontsert-kokle ja kandled

Simone Spampinato - süntesaator ja live-elektroonika

cancel

The Zawose Queens

Tansaania
kell - Laululava

The Zawose Queensi muusikas on hinge ja tuld. Selles on esivanemate vibratsioone, mida kannavad iidsed instrumendid – lennukad chizeze viiulid, sumisevad illimba’d ning põrisevad ja kõmisevad ngoma trummid – ning sügavad vokaalid, mis ulatuvad kõrgele ja kaugele. Nende tantsust inspireeritud fusion’is on tunda sidet loodusega, tseremooniate ja rituaalidega, see on segu lihtsast ja puhtast kõlast ning tänapäevastest elektroonilistest elementidest. Naised laulavad oma emakeeles kigogo keeles ja laulusõnad räägivad kirest muusika ja elu imede vastu ning uhkusest, mida nad tunnevad oma päritolu, traditsioonide ja Ida-Aafrika juurte üle.

Pendo ja Leah Zawose tutvustavad publikule Kesk-Tansaania põuases ja mägises Dodoma piirkonnas elava Gogo (ehk Wagogo) rahva voolavat polürütmiat ja ekstaatilist polüfoonilist laulu. Kõnealuse muusikatraditsiooni kõige kuulsam esindaja on legendaarne kadunud Dr Hukwe Zawose (Pendo isa ja Leah’ vanaisa).

Nende debüütalbum “Maisha” (2024) tähistab esimest korda, kui kuulsas muusikute perekonnas astuvad solistide kohale naised. Plaadil kuuleb nii puhtaid traditsioonilise kõlaga laule kui ka kerge elektroonikaga vürtsitatud palasid.

Pendo Zawose
Leah Zawose

cancel

Tõnis Mägi

Eesti

Tõnis Mägi on Eesti muusikamaastiku üks mõjukamaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle hääl ja looming on saatnud mitut põlvkonda. Ta on tegutsenud ansamblites Muusik Seif, Ultima Thule, 777 ja Estraadiraadio. Tõnis Mäe kullakraadiga loomingu kataloogi kuuluvad laulud nagu “Koit”, “Ilus oled, Isamaa”, “Jäljed”, "Deja vu", “Liivakell” ning veel paljud teised, mis on jätnud oma sügava jälje eesti muusikasse.

Viljandis on Mägi laval vaid koos klahvidega!

cancel

Toomas Valk

Eesti
kell - I Kirsimägi

2024. aastal neljandaks Vabariigi Pillimeheks kroonitud Toomas Valk on isikupärase mängustiiliga muusik Setomaalt Nedsaja külast. Tema pillimängus on tunda nii vanaaegse külapillimehe kui ka tänapäevase lavamuusiku jooni. Toomase südameasjaks on olnud vanade seto lõõtsalugude uurimine ja taaselustamine, aga ta on andnud panuse ka eesti pärimusmuusika uusloomesse. Toomase põhipilliks on kolmerealine karmoška, mis ehitati spetsiaalselt tema jaoks Hollandis. 2025 aasta lõpus andis Toomas välja sooloalbumi omaloodud pillilugudest karmoškale. Tänavuse festivali kontserdil keskendubki ta selle albumi materjali tutvustamisele.

cancel

Trifoor

Eesti
kell - II Kirsimägi

Trifoor paneb jalgealuse eesti pärimusmuusika ja tulise naiste energiaga mürisema! Nad haaravad kuulaja pärimusmuusika salapärasesse sügavikku ja toovad lavale kõige rajuma arhiivist välja kaevatud materjali. Akustiliste instrumentide traditsiooni tundliku kõla ja elektripillide rütmitunnetusega loob bänd omanäolist ja žanripiire nihutavat muusikat. Folk ja rokk saavad Trifoori käes värske hingamise ja mängulise vormi.                              

Trifoor sai kokku 2023. aastal Viljandi kultuuriakadeemias ning on sealt kasvanud 5-liikmeliseks bändiks. Bändi riiulil seisab uhkelt ka tiitel “Noor Pärimusbänd 2025”. Trifoori debüütalbum ilmus 2026. aasta jaanuaris.

Marta-Helene Hansing - viiul, laul
Ariana Arutjunjan - kitarr, laul
Emma Lotta Kiviberg - flööt, laul
Emilia Peil - trummid
Kristina Kullang - basskitarr, laul

cancel

Triinu Orgmets

Eesti

Triinu Orgmets on pärimusmuusik, kelle südameasi on kannel. Ta on õppinud pärimusmuusikat ja kandleid Viljandi kultuuriakadeemias. Triinu jaoks on kannel kui teine emakeel: see on pill, mille kaudu põimuvad traditsioon, improvisatsioon ja tänapäevane kõlamaailm.

Tema looming liigub pärimuse ja nüüdisaegse piiril. Uurides vanu mänguvõtteid ja arhailist kõlamaailma, toob ta need tänapäeva kuulajani isikupärases tõlgenduses, põimides muusikasse vahel ka teksti kujul muinasjutte või regivärssi.

Triinu muusikat kannavad siirus, uudishimu ja vahetu kohalolu. Iga pala on nagu väike jutustus – lugu juurtest, inimestest ja ajast, mis helides edasi elab. Kuulajat ootab kulgemine kandleheli maailmas: kord mõtlik ja süvenev, kord mänguline ja voolav, kuid alati aus ja ehe.

cancel

Tuulebant+

Eesti

Ansambel Tuulebant+ sai alguse 10 aastat tagasi, mil vahvad kodumaa pojad otsustasid koos pilli mängida. Aastate jooksul on lava jagatud paljudega, nähtud pidusid, millest üks vahvam kui teine, astutud üles erinevatel festivalidel (sealhulgas ka 2025. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil) ning kogutud tarkusi siit ja sealt. Repertuaaris on lugusid ja laule nii lähedalt kui ka seitsme maa ja mere tagant. Küll räägitakse vahvast hulkurist, siis jälle elujanust pakatavast kaptenihärrast. Kuna laule on palju ning neid on ka ise juurde tehtud, siis on lisaks tavakoosseisule jällegi lavale palutud ka abijõud sõprusorkestritest, kes samuti selle kümne aasta jooksul on nõu ja jõuga vahvust üles näidanud.

Richard Ott Leitham - lõõtspillid, banjo, laul

Karl Kobin - viiul, laul

Kert Krüsban - kitarr, laul

Ernst Valdmaa - basskitarr, laul

Uku Zolgo - eesti lõõtspill, laul

Ott-Mait Põldsepp - mandoliin, kitarr, laul

Sander Udikas - vilepillid, saksofon, laul

Tõnis Kirsipu - löökpillid

Martin Mänd - heli ja Ipad (et kõik ka ilusasti kõlaks)

cancel

Untsakad

Eesti

Untsakad on 1992. aastal loodud eesti pärimusmuusikaansambel. 1993. aastast kannavad nad nime Untsakad, olles varasemalt tuntud nimega Rahvastepall. Ansambel tegeleb eesti rahvalaulude kogumise ja esitamisega. Nende repertuaar hõlmab ajaloolisi laule (Esimene maailmasõda, Vabadussõda, Teine maailmasõda, metsavennad, nõukogude periood) ning meremeeste ja külapidude laule.

Untsakad on välja andnud kümme albumit: “Karmi elu sunnil” (1994), “Nuur ma olli, ull ma olli…” (1995), “Päälinna Laiv Von Krahlis” (1996), “Nižni Novgorod” (1997), “Metsa läksid sa” (1998), “Tütarlaps Merimeeste Kõrtsist” (2000), “Untsakad 10” (2002), “Metsa läksid sa 2” (2006), “Meie küla pidu” (2011) ja “Nõiduvad huuled” (2025).

2025. aastal pälvis ansambel Etnokulbi aasta albumi auhinna.

Jaanus Jantson - kitarr, laul

Ilmar Kald - viiul, laul

Jaanus Põlder - mandoliin, laul

Margus Põldsepp - lõõtspill, laul

Marek Rätsep - basskitarr, laul

Tauno Uibo - helirežissöör

cancel

Vabariigi Pillimehed

Eesti

Festivalil astuvad ühiselt üles neli Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut: 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin, 2020. aastal järjekorras teisena tunnusmärgi rinda saanud Martin Arak, 2022. aastal kolmandana kroonitud Kert Krüsban ning 2024. aastal neljandana nimetatud Toomas Valk.

Toomas Valku teame kui isikupärase mängustiiliga muusikut Setomaalt. Tema pillimängus on tunda nii vanaaegse külapillimehe kui ka tänapäevase lavamuusiku jooni. Tooma mängustiili järeleaimamine on kujunenud paljudele karmoškaõppijatele parajaks pähkliks, kuna ta näib mängivat noote, mida karmoška nuppude all ei ole.

Kert Krüsban alustas pilli kääksutamist niipea, kui vanaisast koju jäänud väike lastekarmoška sülle ära mahtus. Tänu Lahemaa Rahwamuusikutele sai lõpuks kääksutamisest pillilugu ning sealses kogukonnas kasvas temast lõõtspillimängija. Nüüdseks on Kert aga juba aastaid ise õpetaja ning mõnda tema õpilast saame näha juba järgnevatel Vabariigi Pillimehe konkurssidel.

Rõngu kandi meest Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all ja tema armastatud hobiks on saanud esiisade kombel rahvakandle mängimine. Kolmandat põlve pärimusmuusik võlub oma karismaatilise oleku ning nobeda sõrmejooksuga – ning häälepaelad lööb ta valla nii, et kilomeetri raadiuses kõik kaasa laulda soovivad!

Juhan Uppinit võib pidada oma aja üheks parimaks, lugupeetavamaks ja ka tituleeritumaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini igapäevaseks pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ aga kandled.

Juhan Uppin - päkarauakannel ja lõõtspill

Martin Arak - rahvakannel

Kert Krüsban - lõõtspill

Toomas Valk - karmoška

cancel

Viiulikvartett

Eesti

Igaühel oma viiul!

Viiulikvartett on noorte pärimusviiuldajate koosseis, kes otsib puhtas ja mahlases viiulimängus omapärast kõlapinda. Ansambel väärtustab autentset stiili ja tantsulisust, mängeldes traditsioonide ja kaasaegse helikeele piirimail. Koosseisu repertuaar koosneb eesti pärimusmuusika varamust nopitud põnevatest ning eri rajoonidest pärit lugudest. Lisaks esitavad nad enda kirjutatud pärimusmuusikast inspiratsiooni saanud loomingut. Mida kõike nelja viiuliga ära teha ei saa!

Viljandi pärimusmuusika festivalil tahab kvartett oma kontsertkavaga esile tõsta neid enim kõnetanud mängijad, lauljad ning nende arhiivi talletatud lood, tehes kummarduse kunagistele eesti pillimeestele ja nende mängitud tantsumuusikale. Kava keskmes on viiul kui väljund, avastamaks eesti pärimuspillide mängu ja stiili omapärasid. Laval sulavad kokku nelja viiuldaja isikupärased kõlad – igaühel oma viiul!

Liina-Mai Põldsepp - viiul

Emma Elisabeth Toots - viiul

Lisette Ant - viiul

Jakob Ermann - viiul

cancel

XXX Eesti ETNO

Eesti

Kes on need noored täiskasvanud, kes rändavad mööda ilma, seljakotid seljas ja pillikohvrid käes, ning kasutavad iga võimalust, et kokku saades särasilmil musitseerida – olgu siis murumättal või kohvilaua ääres, lõkketule ümber või tänavanurgal? Suure tõenäosusega on tegemist Eesti ETNO laagrilistega.

Eesti ETNO on mitmekümnes riigis toimuvatest rahvusvahelistest ETNO laagritest üks suurimaid ja vanimaid! Juba kolmekümnendat korda tulevad need helisevate südamete ja madratsirullidega varustatud 18-30-aastased muusikud enne festivali Viljandi lähistel kokku ja pühendavad 10 ööd ja päeva üksteiselt lugude, laulude ja tantsude õppimisele.

Festivali tänavust teemat veidi mugandades võiks Eesti ETNOt kirjeldada sõnadega "Igal aastal eri pill", kuna alati saab kokku kordumatu koosseis, mis kannab kontserdil ette ainulaadse kava just nende kultuuride esindajate muusikast ja nendel pillidel, mis seekord laagris kokku said. Tänavune juubelikava toob kuulajani kontrastid, aga ka inimlikud sarnasused ja väärtused, mis ühendavad meid kõiki – Brasiiliast Hiinani.

cancel

Zetod

Eesti

Zetod on 2003. aastal Värskas sündinud muusikaline fenomen, mis sai alguse ideest tuua seto poisid pop-rock’i maailma, sidudes kaasaegse kõla oma kultuuripärandiga. Toona oli see midagi täiesti uut ja sütitavat.

Aastate jooksul on sellest julgest algatusest kasvanud välja üks Eesti armastatumaid ja omanäolisemaid ansambleid. Zetod on võitnud hulgaliselt auhindu, andnud välja seitse stuudioalbumit ning katsetanud loomepiire ka tehisaru abil loodud muusikaga. 2026. aastal tähistab bänd juba 23. tegutsemisaastat.

Unustamatu lavalise energiaga, aga samas traditsioonitundlikud Zetod on üliolulised pärimuskultuuri populariseerijad noorema põlvkonna seas ning väärt Lõuna-Eesti visiitkaart kogu maailmas.

Zetode eesmärk on lihtne: kuni seto mehe süda tuksub – ja see tuksub ajaga aina kuumemini –, tuleb seto vaim ja laul viia kuulaja rõõmuks lavadele üle kogu maailma.

Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar

Vastet ei leitud