6hunesseq (võro keeles õhuniiskus) on erilise kõlapildiga koosseis, mida iseloomustab eelkõige uudishimu. Nende muusikas kohtub rikas rahvakoraalide maailm lisaks orelile ka arhailise hiiu kandle ning eesti pärimusmuusikas põhiliselt tantsumuusika teenistuses oleva viiuliga. Selliste kõlavärvide lõikumispunktis tekib meditatiivne, samas jõuline omailm, mis ühendab sajanditetaguse traditsiooni tänapäevase pärimusmuusika keelega.
Marion Selgall - laul, tamburiin
Greta Liisa Grünberg - laul, hiiu kannel, raamtrumm
Maria Mänd - hiiu kannel, viiul, laul
Kaisa Kuslapuu - orel
Artistid
6hunesseq
Eesti
kell - Jaani kirik
Alamakstud Härrad
Eesti
kell - Aida suur saal
Üks eesti mees armastas oma naist niivõrd, et oleks seda temale peaaegu öelnud. Lauldes ning tantsides on mees aga avatud raamat ning säändsete aktiviteetide käigus päevapaistele jõudev on kõik sulatõsi! Informatiivset ning õpetlikku fantaasiat ammutavad Härrad vanemaist tantsu- ning laululugudest, sealhulgas kõlavad esiisade ja esiemade laulikutest õpitud möödunud aegade šnitihitid. Kindel on aga see, et võluv tantsurahvas kisub alati naerumuige näole!
Teie alandlikud teenrid:
Romet Allingu - I sopran
Brett Hiiob - II sopran
Teie alandlikud teenrid:
Romet Allingu - I sopran
Brett Hiiob - II sopran
Ammuker “Mustrijäljed”
Eesti
kell - Kaevumägi
Sõrve ja Saaremaa naised. Tüdrukud-neiud ning rida varemsündind emasid-vanaemasid. Emakeeleks sõrve keel, kel pole, see õpib. Meie kirg on regilaulud ja kõik, mis sinna külge kuulub: jutud ning naistetööd, rahvariided ja põllutarkused, lapsepidamiskunts ning peenem näputöö. Muistised laulud ning arusaaja seltskond – naisterahva tugi, kui lained üle pea tikuvad. Varbad mullas, rätik meretuules. Sündind ning iseakand regilauljad.
Seekord esitleme Viljandis oma värsket albumit “Siiruviiruline” ning kõneleme saarlaste riidemoest. Egapäisest ning piduaegsest elust kõnelevate lauludega avame akna sajanditagusele Saaremaale ning piilume julgelt sisse! Mismoodi küla kõneles, et kes, (kellega koos), mida ning millal seljas kandis? Kuidas end muististes riietes tunti ning mida laulik sest kõigest arvas?
Sel sopilisel Läänemere saarel, enam kui sada aastat tagasi, oli nii mõnigi asi üsna samasugune kui täna.
Ammuker:
Tammeougu Mari - laul
Ainika Jakobson - laul
Jõe Laura - laul, torupill
Tammeougu Auli - laul, vokk
Tammeougu Pääsu - laul
Tammeougu Liisi - laul
Sääse Mann - laul
Lepigu Merike - laul
Rohelise Liis - laul, kannel
Suureniidi Kata - laul
Kaasa teevad:
Jõe Jakob - laul
Tammeougu Oliver - laul, torupill
Margus Lepik - heli, valgus, lava
Piret Parrest - video, valgus, lava
Seekord esitleme Viljandis oma värsket albumit “Siiruviiruline” ning kõneleme saarlaste riidemoest. Egapäisest ning piduaegsest elust kõnelevate lauludega avame akna sajanditagusele Saaremaale ning piilume julgelt sisse! Mismoodi küla kõneles, et kes, (kellega koos), mida ning millal seljas kandis? Kuidas end muististes riietes tunti ning mida laulik sest kõigest arvas?
Sel sopilisel Läänemere saarel, enam kui sada aastat tagasi, oli nii mõnigi asi üsna samasugune kui täna.
Ammuker:
Tammeougu Mari - laul
Ainika Jakobson - laul
Jõe Laura - laul, torupill
Tammeougu Auli - laul, vokk
Tammeougu Pääsu - laul
Tammeougu Liisi - laul
Sääse Mann - laul
Lepigu Merike - laul
Rohelise Liis - laul, kannel
Suureniidi Kata - laul
Kaasa teevad:
Jõe Jakob - laul
Tammeougu Oliver - laul, torupill
Margus Lepik - heli, valgus, lava
Piret Parrest - video, valgus, lava
Ando ja sõbrad 55
Eesti
kell - II Kirsimägi
Festivali pealik Ando Kiviberg tähistab pühapäeval, 28. juulil oma 55. sünnipäeva ja kutsub sel puhul ka festivali publikut tähistamisest osa saama! Kuulajate ees rullub sel korral lahti kontsert-lavastus ehk pealiku teekonna lugu, mille käigus on sündinud palju toredaid asju, sealhulgas Viljandi pärimusmuusika festival ise.
_large.jpg)
Angus
Eesti
kell - II Kirsimägi
Angus paistab silma oma energiast pakatavate ja pilkupüüdvate kontsertide poolest, viies eestikeelset reggae-muusikat laiema publiku ette üle Eesti. Seitsmeliikmeline bänd on sirgunud rammusast Viljandi kultuurimullast ning oma 14 tegutsemisaasta jooksul välja andnud kolm stuudioplaati. Nende värskeim album “Vibratsioon” ilmus 2023. aastal ja pälvis palju tunnustust. Raadio 2 nimetas albumit eesti reggae-rock’i lipulaevaks. Viimastel aastatel on Angus muusikat teinud koos mitmete armastatud artistidega, nagu LI:V, Gameboy Tetris, Anett, Genka, Stefan ja paljud teised.
Anton Ventsel - vokaal, kitarr
Elari Ennok - kitarr
Lauri Kadalipp - saksofon
Johannes Kiik - tromboon
Tobias Tammearu - klahvpillid
Mati Tubli - bass
Tõnu Tubli - trummid
Anton Ventsel - vokaal, kitarr
Elari Ennok - kitarr
Lauri Kadalipp - saksofon
Johannes Kiik - tromboon
Tobias Tammearu - klahvpillid
Mati Tubli - bass
Tõnu Tubli - trummid
Argo Aadli ja Ülemakstud Rentslihärrad
Eesti
kell - Aida suur saal
Igal laulul ja pillilool on oma lugu, sügaval neis palades on varjul kusagil ning kunagi elanud inimeste käekäik, teod ja toimetamised. Nende tüüpide mälestused ja elulugu miilab neis lauludes edasi nagu tuha all hõõguv süsi, oodates taas lahvatama löömist, lähedal viibijaid, keda süüdata, ehkki me seda ei aima ega tea – need lood mõjutavad meid tänapäevalgi, pulbitsevad meie peades, kui lauluviisi üles võtame, manades esile mälestusi, mida me ise ei mäleta. Mis saab aga, kui see elu nendes lauludes tuua vaataja silma ja kõrva ette, päriselt? Tunneme neis ära ehk natuke iseennastki. Sest meie ju olemegi ometi osa neist Aleksandritest, Matsidest, Leenadest, Juuladest ja muidugi – Ülodest.
Vaid teie silmadele ja kõrvadele: sajandivanused külalaulud ja nende palade aegne elu.
Argo Aadli - elu
Tarmo Noormaa - lõõtsad ja laul
Lauri Õunapuu - laul
Vaid teie silmadele ja kõrvadele: sajandivanused külalaulud ja nende palade aegne elu.
Argo Aadli - elu
Tarmo Noormaa - lõõtsad ja laul
Lauri Õunapuu - laul
Avamine
Eesti
kell - Kaevumägi
Seekordse festivali teemaks on “Jäljed ja mustrid”. Neid mustreid leiame nii tantsudest, lauludest kui ka pillilugudest, kinda- ja vöökirjadest, rahvapärastest ütlustest ja muinaslugudest, ent ka meie kaunist emakeelest ja mõttemeelest. Avamisel ärkavad ellu kaks Viljandi ja pärimusmuusika jaoks olulist tegelaskuju, kes aitavad nende mustrite sisse piiluda ja meie omakultuuri eripära ja mitmekesisuse jälgi ajada. Muusikaliste numbritega läbi tepitud kontsertlavastus puhub festivalile tuule tiibadesse ja tuletab meelde vana hea tõe, et kes ikkagi neiut ootab, see ka neiu leiab!
Avamise dramaturg on Mari Tammar ja lavastaja Karl Sakrits. Kaasa teevad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunsti õppekava tudengid.
Avamise dramaturg on Mari Tammar ja lavastaja Karl Sakrits. Kaasa teevad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunsti õppekava tudengid.
Bani Hill Band
Gruusia
kell - Laululava
kell - I Kirsimägi
Bani Hill Bandi teevad eriliseks suurepärased hääled, meisterlik pillimäng, pühendumine muusikale ning väsimatu jõud ja energia, millega seitse meest oma muusikat kuulajateni toovad. Nende looming on kütkestav, sest see tuleb sügavalt südamest ja on tihedalt põimunud meeste kodumaa juurtega.
Bani Hill Band, mille liikmed on pärit erinevatest Gruusia piirkondadest, kombineerib mitmesuguseid gruusia rahvalaule kogu Kaukaasia unikaalse muusika ja kultuuriga. Nende muusika ulatub tuhandete aastate taha: koorilaul on üks gruusia autentsemaid kultuurinähtusi, mis on oma meisterliku polüfooniaga kantud ka UNESCO nimistusse. See ainulaadne laulusiil kujunes välja sajandite vältel ja kandus edasi põlvest põlve. Bani Hill Bandi mehed austavad sügavalt oma isade pärandit, kuid lisavad samas tõeliste kunstnikena oma loomingule ka uuenduslikku vürtsi.
Bani Hill Band sai alguse Tbilisi tänavatelt ja muutus kiiresti populaarseks kogu Kaukaasias ja kaugemalgi. Mehed on pugenud grusiinide südameisse – nad on esinenud kõikjal, alates väikestest pulmapidudest ja lõpetades suurte festivalide ja kontsertsaalidega.
Nüüd on Bani Hill Band valmis vallutama Euroopat!
Mate Pirtskhelava - panduri, laul
Raul Bitsadze - panduri, laul
Besik Metreveli - karmoška, laul
Goga Nikoladze - bass
Gela Gogishvili - dhol, laul
Besik Kvitsiani - klahvpillid, laul
Beqa Miqadze - perkussioon, efektid, laul
Bani Hill Band, mille liikmed on pärit erinevatest Gruusia piirkondadest, kombineerib mitmesuguseid gruusia rahvalaule kogu Kaukaasia unikaalse muusika ja kultuuriga. Nende muusika ulatub tuhandete aastate taha: koorilaul on üks gruusia autentsemaid kultuurinähtusi, mis on oma meisterliku polüfooniaga kantud ka UNESCO nimistusse. See ainulaadne laulusiil kujunes välja sajandite vältel ja kandus edasi põlvest põlve. Bani Hill Bandi mehed austavad sügavalt oma isade pärandit, kuid lisavad samas tõeliste kunstnikena oma loomingule ka uuenduslikku vürtsi.
Bani Hill Band sai alguse Tbilisi tänavatelt ja muutus kiiresti populaarseks kogu Kaukaasias ja kaugemalgi. Mehed on pugenud grusiinide südameisse – nad on esinenud kõikjal, alates väikestest pulmapidudest ja lõpetades suurte festivalide ja kontsertsaalidega.
Nüüd on Bani Hill Band valmis vallutama Euroopat!
Mate Pirtskhelava - panduri, laul
Raul Bitsadze - panduri, laul
Besik Metreveli - karmoška, laul
Goga Nikoladze - bass
Gela Gogishvili - dhol, laul
Besik Kvitsiani - klahvpillid, laul
Beqa Miqadze - perkussioon, efektid, laul
Canzoniere Grecanico Salentino
Apuulia, Lõuna-Itaalia
kell - Kaevumägi
kell - II Kirsimägi
1975. aastal moodustatud Canzionere Grecanico Salentino on Salento esimene ja kõige mõjukam pärimusmuusika ansambel. CGS-i loomingut iseloomustab traditsioonilise ja modernse paeluv dihhotoomia: muusikud tõlgendavad kaasaegses võtmes kuulsat pizzica tarantata rituaali, mis suudab tervendada tarantli hammustust muusika, transi ja tantsuga.
CGS-i albumid ja konserdid on kui energia-, kire-, ja võlukunstiplahvatus, kus tamburiinirütm haarab publiku kaasa aegadeülesele teekonnale läbi Salento kultuuri.
Nende värskeim album “Meridiana” (2022) krooniti Euroopa maailmamuusika edetabelis aasta albumiks. 2018. aastal sai CGS esimese Itaalia bändina Songlinesi muusikaauhindadel parima ansambli tiitli. 2014. aastal pälvis nende lugu “Sola Andata”, mis põhineb itaalia kirjaniku Erri De Luca tekstil, Amnesty Inernationali poolt välja antava kunsti ja inimõiguste auhinna. 2012. aastal osalesid nad New Yorgis globalFESTil ja väljaanne The New York Times nimetas neid “keeristormiks”. Samal aastal oli CGS ainus Itaalia bänd maailmamuusika messil WOMEX.
Mauro Durante - laul, perkussioon, viiul
Alessia Tondo - laul
Silvia Perrone - tants
Giulio Bianco - torupill, suupill, flöödid, bass
Massimiliano Morabito - orel
Emanuele Licci - laul, kitarr
CGS-i albumid ja konserdid on kui energia-, kire-, ja võlukunstiplahvatus, kus tamburiinirütm haarab publiku kaasa aegadeülesele teekonnale läbi Salento kultuuri.
Nende värskeim album “Meridiana” (2022) krooniti Euroopa maailmamuusika edetabelis aasta albumiks. 2018. aastal sai CGS esimese Itaalia bändina Songlinesi muusikaauhindadel parima ansambli tiitli. 2014. aastal pälvis nende lugu “Sola Andata”, mis põhineb itaalia kirjaniku Erri De Luca tekstil, Amnesty Inernationali poolt välja antava kunsti ja inimõiguste auhinna. 2012. aastal osalesid nad New Yorgis globalFESTil ja väljaanne The New York Times nimetas neid “keeristormiks”. Samal aastal oli CGS ainus Itaalia bänd maailmamuusika messil WOMEX.
Mauro Durante - laul, perkussioon, viiul
Alessia Tondo - laul
Silvia Perrone - tants
Giulio Bianco - torupill, suupill, flöödid, bass
Massimiliano Morabito - orel
Emanuele Licci - laul, kitarr
Curly Strings
Eesti
kell - II Kirsimägi
Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis.
Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen ja tänu sellele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänaseni.
Eeva Talsi - viiul, laul
Taavet Niller - kontrabass, laul
Peeter Priks - kitarr, laul
Villu Talsi - mandoliin, laul
Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen ja tänu sellele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänaseni.
Eeva Talsi - viiul, laul
Taavet Niller - kontrabass, laul
Peeter Priks - kitarr, laul
Villu Talsi - mandoliin, laul
Duo Mänd/Krüsban
Eesti
kell - Aida suur saal
Duo Mänd/Krüsban
Duo Mänd/Krüsban on rõõmsameelne kooslus viiekeelsest viiulist (Regina Mänd), Eesti diatoonilisest akordionist (Kert Krüsban) ja laulust. Duo tõlgendab lugusid, laule, jutte ja tantse minevikust viisil, mis austab vanu traditsioone, olles samal ajal rütmikas, elav, terav, delikaatne, tugev ja energiline ning lisades muusikale oma unikaalse noodi. Duo Mänd/Krüsban mängib peamiselt eesti rahvamuusikat ning ka uusi kompositsioone.
Duo Mänd/Krüsban on rõõmsameelne kooslus viiekeelsest viiulist (Regina Mänd), Eesti diatoonilisest akordionist (Kert Krüsban) ja laulust. Duo tõlgendab lugusid, laule, jutte ja tantse minevikust viisil, mis austab vanu traditsioone, olles samal ajal rütmikas, elav, terav, delikaatne, tugev ja energiline ning lisades muusikale oma unikaalse noodi. Duo Mänd/Krüsban mängib peamiselt eesti rahvamuusikat ning ka uusi kompositsioone.
Regina Mänd - viiekeelne viiul, laul
Kert Krüsban - Eesti diatooniline akordion, laul
Duo Mann & Juula
Eesti
kell - Aida suur saal
Duo Mann & Juula (Maria Mänd, Juuli Kõrre) on viiuldajad ja lapsepõlvesõbrad Pärnust. Koos on nad rännanud Euroopa all-ja ülaosas, toonud sealt kaasa seiku ja meloodiaid, ent maandunud ikka ja alati oma loominguga Eesti pärimusmuusikamaastikul. Kõik see sai kokku nende debüütalbumil „Pleektatsu” millega nad pälvisid kaks Etnokulpi. Nad ei tagane ei krutskilistest taktimõõtudest ega lendlevatest meloodiatest, mis on pealtnäha küll väiksed, kuid poognavihtumiselt suured. Need kaks tantsutavad labad lamedaks ja jalad julgeks nii vanade eesti meistrite kui ka enda tehtud lugude saatel.
Maria Mänd - viiul
Juuli Kõrre - viiul
Maria Mänd - viiul
Juuli Kõrre - viiul
Duo Ruut
Eesti
kell - II Kirsimägi
Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise leidnud Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Kahekesi ühel kandlel mängimine annab võimaluse uute mängutehnikate leiutamiseks, mille tulemusena tärkab nende sõrmede alt minimalistlik ning värske muusika.
Lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, sh mainekatel festivalidel Celtic Connections, Womex, Trans Musicales, Eurosonic jt. Viimase paari aasta jooksul on Duo Ruut esinenud ligi kahekümnes riigis ning nende tegemisi on kajastanud mainekad väljaanded üle maailma, sh MOJO, Le Monde, BBC3, The Arts Desk, Songlines jne.
Duo Ruudult kuuleb tänavu ka uusi lugusid. Nii on koosseis lubanud, et nendega koos jõuab festivali lavalaudadele ka külaline, kelleks on EiK. "Ootame juba väga, et saaksime koos kirjutatud värske loo kõige ehedamalt publikuni tuua.”
Ann-Lisett Rebane - laul, kannel
Katariina Kivi - laul, kannel
Kaasa teeb EiK (Eik Erik Sikk)
Lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, sh mainekatel festivalidel Celtic Connections, Womex, Trans Musicales, Eurosonic jt. Viimase paari aasta jooksul on Duo Ruut esinenud ligi kahekümnes riigis ning nende tegemisi on kajastanud mainekad väljaanded üle maailma, sh MOJO, Le Monde, BBC3, The Arts Desk, Songlines jne.
Duo Ruudult kuuleb tänavu ka uusi lugusid. Nii on koosseis lubanud, et nendega koos jõuab festivali lavalaudadele ka külaline, kelleks on EiK. "Ootame juba väga, et saaksime koos kirjutatud värske loo kõige ehedamalt publikuni tuua.”
Ann-Lisett Rebane - laul, kannel
Katariina Kivi - laul, kannel
Kaasa teeb EiK (Eik Erik Sikk)
Eesti ETNO 2024
Erinevad riigid
kell - Laululava
Eesti ETNO 2024 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad ligi 60 muusikut maailma eri otstest. Kollektiiv saab kokku igal suvel uute mängijatega, mistõttu on see alati värske, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar – traditsioonilised pillilood ja laulud eri rahvastelt ja piirkondadest, mida õpitakse üksteiselt enne Viljandi pärimusmuusika festivali toimuvas üheksapäevases muusikalaagris.
Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdil ning annavad võimsa energialaengu ka igale kuulajale!
Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdil ning annavad võimsa energialaengu ka igale kuulajale!
Eesti Keeled
Eesti
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
Eesti Keeled on pea 25 aastat tagasi kokkutulnud kooslus, kus endiselt kohtuvad eesti pärimusmuusika ja autorilaul. Koosseisu uued liikmed on armastatud muusikud Mari Jürjens ja Vaiko Eplik, kellega koos on tänaseks juba mitmeid edukaid esinemisi olnud. Eesti Keeled valmistuvad uue koosseisuga ka uut albumit salvestama, kus suure osa muusikast on kirjutanud Jaak Sooäär. Kontserdil kõlavad juba praeguseks klassikaks saanud vanemad lood ning plaanitava albumi uus muusika.
Eriprojekt "Laula mu (rahva)laulu"
Eesti
kell - Laululava
Kuidas kõlab seto-metal ning kas väikekandlele on rokkmuusikas kohta? Mil moel esitab armastatud eurolaulik ukrainakeelset tulefolki ning kas tuule sõnad tulevad seitsme tuule poolt?
Nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele saab armas folgipublik vastuse festivali lõpuõhtul, mil laval kohtuvad 7 pärimussolisti ning 7 muu muusikastiili esindajat, kes hakkavad teineteise paladest folgilikke uusversioone esitama. Need suurepärased solistid on: ALIKA, Ruslan Trochynskyi, OLLIE, Karoliina Kreintaal, Kadri Voorand, Taavet Niller, Meriliis Ojamäe, Jalmar Vabarna, Duo Ruut, Karl-Erik Taukar, An-Marlen, Arno Tamm, Anton Ventsel, EiK. Laval on lisaks ka tossupilve ja valguskiirte säras silmapaistev saateansambel koosseisus Marti Tärn, Sofia-Liis Liiv, Villu Talsi, Martin Petermann, Eric Kammiste. Õhtut viib folgirahvale juba varasematest aktsioonidest “Pimekohting” ning “Kapellide Duell” tuttav Jaan Jaago.
Nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele saab armas folgipublik vastuse festivali lõpuõhtul, mil laval kohtuvad 7 pärimussolisti ning 7 muu muusikastiili esindajat, kes hakkavad teineteise paladest folgilikke uusversioone esitama. Need suurepärased solistid on: ALIKA, Ruslan Trochynskyi, OLLIE, Karoliina Kreintaal, Kadri Voorand, Taavet Niller, Meriliis Ojamäe, Jalmar Vabarna, Duo Ruut, Karl-Erik Taukar, An-Marlen, Arno Tamm, Anton Ventsel, EiK. Laval on lisaks ka tossupilve ja valguskiirte säras silmapaistev saateansambel koosseisus Marti Tärn, Sofia-Liis Liiv, Villu Talsi, Martin Petermann, Eric Kammiste. Õhtut viib folgirahvale juba varasematest aktsioonidest “Pimekohting” ning “Kapellide Duell” tuttav Jaan Jaago.
Estpipes trio
Eesti
kell - Aida suur saal
Estpipes trio koosneb kolmest Eesti torupilli septeti Cätlin Mägi & Estpipes liikmest: Merili Kask, Helery Kõrvemaa, Kadri Allikmäe. Tantsumajas mängivad nad vanu torupillilipalu ning enda seatud lugusid. Saab kindlasti tantsida labajalga, polkat, võib-olla reinlendritki.
Merili Kask lõpetas 2023. aastal TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kontserdiga “Mõtterännak”. Aastal 2021 õppis ta Hispaanias, Galiitsias, Vigo konservatooriumis torupilli. Hetkel on muusika-ja pilliõpetaja erinevates Mulgimaa koolides ning tegeleb erinevate projektidega: sel suvel on näiteks tulekul tantsuline lavastus “Aig veerep armu müüdä”, mille üks muusikalisi juhte on Merili.
Helery Kõrvemaa on sopransaksofoni- ja torupillimängija. Ta õpib hetkel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal. Helery täiendas end aastatel 2022–2023 Rootsis, Kuninglikus Muusikaakadeemias Stockholmis, kus õppis rootsi pärimusmuusikat. Ta on teinud mitmeid projekte, muuhulgas mängib ta saksofoni ja torupilli bändis kvintrad.
Kadri Allikmäe on torupillimängija, kes lõpetas 2024. aasta kevadel TÜ Viljandi kultuuriakadeemias magistriõpingud kultuuripärandi loovrakenduste erialal, pärimusmuusika suunal. Oma magistritöös uuris ta vanemat, motiivilist torupillimuusikat ning esitas oma kontserdil “Torupillikirjad” motiivipõhisest ja modaalsest mõtlemisest kantud seadeid. Kuulub ka torupilli-akordioni duosse Kadri ja Koidu.
Merili Kask lõpetas 2023. aastal TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kontserdiga “Mõtterännak”. Aastal 2021 õppis ta Hispaanias, Galiitsias, Vigo konservatooriumis torupilli. Hetkel on muusika-ja pilliõpetaja erinevates Mulgimaa koolides ning tegeleb erinevate projektidega: sel suvel on näiteks tulekul tantsuline lavastus “Aig veerep armu müüdä”, mille üks muusikalisi juhte on Merili.
Helery Kõrvemaa on sopransaksofoni- ja torupillimängija. Ta õpib hetkel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal. Helery täiendas end aastatel 2022–2023 Rootsis, Kuninglikus Muusikaakadeemias Stockholmis, kus õppis rootsi pärimusmuusikat. Ta on teinud mitmeid projekte, muuhulgas mängib ta saksofoni ja torupilli bändis kvintrad.
Kadri Allikmäe on torupillimängija, kes lõpetas 2024. aasta kevadel TÜ Viljandi kultuuriakadeemias magistriõpingud kultuuripärandi loovrakenduste erialal, pärimusmuusika suunal. Oma magistritöös uuris ta vanemat, motiivilist torupillimuusikat ning esitas oma kontserdil “Torupillikirjad” motiivipõhisest ja modaalsest mõtlemisest kantud seadeid. Kuulub ka torupilli-akordioni duosse Kadri ja Koidu.
Eva Eensaar ja Krista Citra Joonas
Eesti
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
Kontserdiga “Maailma äär” esitleme Viljandis esimest korda Eva Eensaare samanimelist plaati. Kõlgutame maailma äärel jalgu, laulame ja mängime pilli. Koome erinevate aegade, paikade, maastike ja nende taguste ilmade ning enda mängu- ja lauluigatsuse lõngad kokku erinevateks mustriteks, toome nad antud ajahetke kohale. Laule ja lugusid on siit ja sealt maailma nurgast. Teie ja meie rõõmuks.
Eva Eensaar - laul
Krista Citra Joonas - bansuri
Eva Eensaar - laul
Krista Citra Joonas - bansuri
Eva Väljaots & Robbie Sherratt
Eesti/Inglismaa
kell - Aida suur saal
Eva Väljaots & Robbie Sherratt loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui ka inglise pärimusse. Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärvide poolest rikka ning võluva terviku, milles on esikohal hea kooskõla ja ühine tunnetus. Duo kontserdid on vahetud ja tulvil improvisatsiooni, nende muusika on ühtaegu traditsioonitundlik ja kaasaegne.
2024. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad Eva Väljaots & Robbie Sherratt oma äsja ilmunud debüütalbumit “Skylark” ainulaadse loodushelide salvestustele toetuva kavaga, mis on valminud koostöös bioloog Veljo Runneliga. Sarnaselt pärimusmuusikale iseloomustab loodushääli rütmilisus, motiivilisus ja kordumine ning need salvestused on omamoodi jäljed lindil, mis kätkevad endas lugusid helide autorist, tema elust ja ümbrusest ning looduse rütmidest. Duo interpreteerib ja jäljendab neid lugusid oma pillidel ja häälel ning viib kuulaja rändama läbi erinevate maastike.
2024. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad Eva Väljaots & Robbie Sherratt oma äsja ilmunud debüütalbumit “Skylark” ainulaadse loodushelide salvestustele toetuva kavaga, mis on valminud koostöös bioloog Veljo Runneliga. Sarnaselt pärimusmuusikale iseloomustab loodushääli rütmilisus, motiivilisus ja kordumine ning need salvestused on omamoodi jäljed lindil, mis kätkevad endas lugusid helide autorist, tema elust ja ümbrusest ning looduse rütmidest. Duo interpreteerib ja jäljendab neid lugusid oma pillidel ja häälel ning viib kuulaja rändama läbi erinevate maastike.
Florence Adooni
Ghana
kell - Kaevumägi
kell - Laululava
Frafra gospeli ja highlife muusika segu tõotab rütmikat pidu!
Florence Adooni kaasakiskuva, ajalugu ja tänapäeva siduva tantsumuusika saatel on raske liikumatuks jääda. Ghana lauljanna viljeleb oma kodumaal õitsvat frafra gospelit, mis on sündinud rahvarohketel pühapäevastel jumalateenistustel laulmiseks, püstijalu ja koos tarmuka kaasa plaksutamisega. "Frafra gospeli kuninganna" Florence Adooni kaasahaarav väljenduslaad on segunenud Ghana teise uhke ja tugeva muusikatraditsiooniga: meloodiliselt ja rütmiliselt pulseeriva highlife’iga, milles kohalikud Ghana traditsioonid saavad tuld juurde popi, roki ja jazzi ideedest ning kaasavad säravaid vaskpuhkpille. Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on oodata Florence Adooni täispikka albumit.
Florence Adooni kaasakiskuva, ajalugu ja tänapäeva siduva tantsumuusika saatel on raske liikumatuks jääda. Ghana lauljanna viljeleb oma kodumaal õitsvat frafra gospelit, mis on sündinud rahvarohketel pühapäevastel jumalateenistustel laulmiseks, püstijalu ja koos tarmuka kaasa plaksutamisega. "Frafra gospeli kuninganna" Florence Adooni kaasahaarav väljenduslaad on segunenud Ghana teise uhke ja tugeva muusikatraditsiooniga: meloodiliselt ja rütmiliselt pulseeriva highlife’iga, milles kohalikud Ghana traditsioonid saavad tuld juurde popi, roki ja jazzi ideedest ning kaasavad säravaid vaskpuhkpille. Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on oodata Florence Adooni täispikka albumit.
Fylgja
Eesti
kell - I Kirsimägi
Fylgja on karmimat folki viljelev bänd, mis koosneb viiest tulihingelisest muusikust. Oma lugudes kasutavad nad pärimuslikke tekste ja rahvaviise ning lisavad sinna juurde omaloomingulist vürtsi. Paljud nende laulud jutustavad mõnest neiust. Näiteks Mannist, kes otsustas maalt linna kolida, või hoopiski kahest neiust, kelle mureks on armastus sama noormehe vastu.
Fylgja kasvas välja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitest ja sellele kohaselt hakkasid nad varakult üles astuma Viljandi pärimusmuusika festivali Rohelisel laval. Tänaseks on nad nii palju kasvanud, et salvestasid läinud talvel oma esimese albumi “Mets ja maa”, mida nüüd suurel laval kuulda saab.
Kerli Kislõi - trummid, karmoška, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Jürgel - elektrikitarr, laul
Jaagup Jürgel - basskitarr
Alex Verlin - elektrikitarr
Fylgja kasvas välja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitest ja sellele kohaselt hakkasid nad varakult üles astuma Viljandi pärimusmuusika festivali Rohelisel laval. Tänaseks on nad nii palju kasvanud, et salvestasid läinud talvel oma esimese albumi “Mets ja maa”, mida nüüd suurel laval kuulda saab.
Kerli Kislõi - trummid, karmoška, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Jürgel - elektrikitarr, laul
Jaagup Jürgel - basskitarr
Alex Verlin - elektrikitarr
Gabba
Norra/Saami
kell - I Kirsimägi
kell - Kaevumägi
Gabba on bänd, kes ühendab traditsioonilise ja kaasaegse, kutsudes kuulajaid avastama saami kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Nende muusika viib rändama erakordsesse saami kultuuripärandisse, seades aukohale ainulaadse saami joiu. Kaugelt põhjast Maze (Masi) linnast, Guovdageaidnu (Kautokeino) vallast, Finnmargi maakonnast pärit joiumeister John André Eira toob koos Lõuna-Norra muusikutega kuulajate ette oma esivanemate pärandi ja originaalpalad, luues bändi kütkestava ja kummitusliku kõlapildi.
2023. aastal võitis bänd oma debüütalbumi "Gabba" eest Norra Grammy, Spellemannpriseni. Lugupidamise ja tänuga jätkavad nad oma muusika vormimist ja üle maailma esitamist. Mehed töötavad innukalt oma teise albumi "Vuossárga Luohti" kallal, mille nimi tähendab tõlkes “Nädala esimese päeva joiud”.
Liikmed:
John André Eira - laul, löökpillid
Ola Brandsnes Vårtun - bänžo, klahvpillid, taustalaul
Espen Bakke - bass, taustalaul
Christoffer Mietle Furuheim - kitarr, taustalaul
Idar Eliassen Pedersen - trompet, taustalaul
Marius Trøan Hansen - trummid, taustalaul
2023. aastal võitis bänd oma debüütalbumi "Gabba" eest Norra Grammy, Spellemannpriseni. Lugupidamise ja tänuga jätkavad nad oma muusika vormimist ja üle maailma esitamist. Mehed töötavad innukalt oma teise albumi "Vuossárga Luohti" kallal, mille nimi tähendab tõlkes “Nädala esimese päeva joiud”.
Liikmed:
John André Eira - laul, löökpillid
Ola Brandsnes Vårtun - bänžo, klahvpillid, taustalaul
Espen Bakke - bass, taustalaul
Christoffer Mietle Furuheim - kitarr, taustalaul
Idar Eliassen Pedersen - trompet, taustalaul
Marius Trøan Hansen - trummid, taustalaul
Heino Elleri Muusikakooli pärimusmuusika osakond 10!
Eesti
kell - II Kirsimägi
Heino Elleri kooli pärimusmuusika osakond on ainus omataoline, mis keskendub peamiselt eesti pärimusmuusika õppimisele ja interpreteerimisele keskastmes. Kümne aasta jooksul on osakonnal ja osakonna lõpetanud muusikutel tekkinud oma stiil ehk muster, eesti pärimusmuusikat esitatakse ja tõlgendatakse lakkamatu rõõmu ja uudishimuga, samuti austuse ja detailidesse süvenemisega. Oskonnast välja kasvanud muusikud ning kollektiivid, nt Vabariigi Pillimees Kert Krüsban, Duo Mann ja Juula, Duo Mänd/Krüsban, Pärlin, ViuVäuVau ja Nova Lyre, on noppinud erinevaid auhindu ja jätnud eesti pärimusmuusika maastikule oma kvaliteedimärgi, olulise jälje, kujundades seda nii praegu kui ka edaspidigi.
Kontserdi kontseptsioon on teha läbi pärimusmuusika ja erinevate külapillimeeste, pillitraditsioonide ja piirkondade Eestile ring peale: Lõuna-Eesti poolt lõõtsa-ja kandlemuusikat, saartelt torupillimuusikat, rannikualadelt viiulimuusikat ning parmupillimuusikat jne. Repertuaaris on seega ainult eesti pärimusmuusika, mis tuleb esitusele väiksemate kollektiivide ja soolomängijate ning ka suure õpetajatest, õpilastest, vilistlastest koosneva orkestri poolt.
Kontserdi kontseptsioon on teha läbi pärimusmuusika ja erinevate külapillimeeste, pillitraditsioonide ja piirkondade Eestile ring peale: Lõuna-Eesti poolt lõõtsa-ja kandlemuusikat, saartelt torupillimuusikat, rannikualadelt viiulimuusikat ning parmupillimuusikat jne. Repertuaaris on seega ainult eesti pärimusmuusika, mis tuleb esitusele väiksemate kollektiivide ja soolomängijate ning ka suure õpetajatest, õpilastest, vilistlastest koosneva orkestri poolt.
Hypnosis Negative
Eesti/Kanada
kell - I Kirsimägi
kell - Aida suur saal
Hypnosis Negative on tunne, kui tants hüppab su kehast välja, jalad ajavad teineteist kriuksuval puitpõrandal taga ning keegi ei tea, millal muusika algas või millal lõppeb. Flööt ja viiul mängivad psühhedeelse rea pärimuslikke põldmarjakarva ja kevadise järve rüsijää kirjalisi pärimuslikke tanstulugusid. Koos trummi tektooniliste tiksu ja elektribandžoga sünnibki Hypnosis Negative’i jõuline ja võimsalt tantsitav kõla, mis seab end sisse kuskil folgi, EDM-i ja jazz fusion’i unenäolises ristumispunktis. Koosluse südames on Katariina Tirmaste ja Alan Mackie, kes puhuvad elu sisse muusikale oma kodumailt ja rännakuilt ning teevad regulaarselt koostööd teiste muusikutega kõikjalt maailmast. Seekord teevad nende kontserdil haruldase ülesastumise kaks andekat Toronto pillimeest Jaron Freeman-Fox ja Steven Foster.
Katariina Tirmaste - flöödid, parmupill
Alan Mackie - viiul
Jaron Freeman-Fox - elektribandžo
Steven Foster - trummid
Katariina Tirmaste - flöödid, parmupill
Alan Mackie - viiul
Jaron Freeman-Fox - elektribandžo
Steven Foster - trummid
Juhan Uppin
Eesti
kell - I Kirsimägi
Juhan Uppini muusika tuleb mööda auväärset rada, milles on liialdamata tohutult palju jälgi, nii eelkäijate kui ka tema enda omi. Lisaks on pärimusliku stiili ja repertuaari mustriteks mõtlemine üks tema põhilisi huvialasid. Teppo tüüpi lõõtspilli on ta mänginud nüüdseks 25 aastat ning kujundanud selle ajaga oluliselt eesti lõõtspillimuusika arengut nii uutes kui ka vanades suundades, kui jälle piltlikult sellest rajast rääkida. Uus tase ja teadvust avardav kuulamine on aga festivalilgi kõlav Juhan Uppini esimene autorialbum “Nihked”, millega ta võitis viimati aasta pärimusmuusiku ja uusfolk artisti Etnokulbi.
Justament
Eesti
kell - Laululava
Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega juba 1980. aastal, oma esimesel kontserdil. Ansambli kõlapildi osaks on läbi aastate olnud ka bluegrass ja blues. Rahvalikule loomingule on läbi kümnete aastate aeg-ajalt värvi lisanud ka omalooming, kuigi tantsuks tuleb teha kõike – mis aga rahvale meeldib!
Alates 2000. aastast on Justamendi koosseis püsinud muutumatuna. Stiili kohta aga võib öelda, et see kaldub kuhugile “eesti country rock’i” kanti, päris õiget stiili nagu polegi … Ühesõnaga: Justament mängib Justamendi muusikat.
Toomas Lunge - laul
Jaan Elgula - laul
Indrek Kalda - viiul
Viktor Vassiljev- kitarr
Tiit Kevad - trummid
Alari Piispea - bass
Alates 2000. aastast on Justamendi koosseis püsinud muutumatuna. Stiili kohta aga võib öelda, et see kaldub kuhugile “eesti country rock’i” kanti, päris õiget stiili nagu polegi … Ühesõnaga: Justament mängib Justamendi muusikat.
Toomas Lunge - laul
Jaan Elgula - laul
Indrek Kalda - viiul
Viktor Vassiljev- kitarr
Tiit Kevad - trummid
Alari Piispea - bass
Kargutajad
Eesti
kell - Aida suur saal
Ansambel Kargutajad koosneb kolmest meessoost isikust, kelleks on John Silver Mitt, Ott-Mait Põldsepp ja Rasmus Kadaja. Mängime rahvamuusikat ning meie järgi saab edukalt ka tantsida. Koosseis sai alguse 2024. aasta kevadel. Me ei pelga mehiseid meestelaule ega ka õrnu valsiviise.
Rasmus Kadaja - lõõts
Ott-Mait Põldsepp - kitarr
John Silver Mitt - bass
Rasmus Kadaja - lõõts
Ott-Mait Põldsepp - kitarr
John Silver Mitt - bass
Katariina Tirmaste
Eesti
kell - Aida suur saal
Katariina Tirmaste on katsetamishimuline flöödimängija, kes otsib oma muusikas vahetut olemist ja pideva edasi liikumise tunnet. Tema iseloomulikku mängu on kuulda ansamblites Lonitseera, Hypnosis Negative, Kuula Hetke ja Tomás del Real trio. Viljandi pärimusmuusika festivalil esitleb ta oma magistriõpingute käigus valminud sooloalbumit, mis põhineb Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvate rahvapäraste puhkpillide repertuaaril.
Seni on väiksemate rahvapäraste puhkpillide (pajupill, haavapill, vile, roopill, lutusarv, põsepill, lehepill jt) repertuaar jäänud pärimusmuusikute tähelepanu äärealadele ning leidnud teenimatult vähe rakendust. Festivalil jõuavad need omapärased meloodiad laiema kuulajaskonna ette. Lugu loo haaval joonistub välja tänapäevase pärimusmuusiku kahekõne arhailiste pillilugudega, millega suhestub nii heterofoonilisi kõlamaailmu nautiv pärimusmuusika austaja kui iga folgiline, kellele meeldib intiimne, kammerlik ja nüanssidest tulvil muusika.
Seni on väiksemate rahvapäraste puhkpillide (pajupill, haavapill, vile, roopill, lutusarv, põsepill, lehepill jt) repertuaar jäänud pärimusmuusikute tähelepanu äärealadele ning leidnud teenimatult vähe rakendust. Festivalil jõuavad need omapärased meloodiad laiema kuulajaskonna ette. Lugu loo haaval joonistub välja tänapäevase pärimusmuusiku kahekõne arhailiste pillilugudega, millega suhestub nii heterofoonilisi kõlamaailmu nautiv pärimusmuusika austaja kui iga folgiline, kellele meeldib intiimne, kammerlik ja nüanssidest tulvil muusika.
Kihnu Pillilapsed
Eesti
kell - I Kirsimägi
Kihnu Pillilaste nime all tegutsev koosseis ühendab nii noori kui ka vanu pillimehi ja tantsijaid Kihnu saarelt. Nende repertuaaris on põhiliselt Kihnu tantsulood ning nad tutvustavad oma saare kultuuri läbi laulu, tantsu ja pillimängu.
Kumbia Boruka
Mehhiko
kell - Laululava
kell - II Kirsimägi
Elava rütmi poolest tuntud Ladina-Ameerika muusikastiili cumbia saadikud tulevad festivalile Mehhikost. Kumbia Boruka juured on Monterreys, kus kasvas üles bändi liider ja akordionist Hernan Cortés. Seal õppis ta akordionimängu elavalt Mehhiko cumbia legendilt Celso Piñalt ja oli ka tema bändis pikkadel rahvusvahelistel tuuridel löökpillimängija. Kumbia Boruka vürtsitab oma kaasaegset ja rõõmsat muusikat reggae, dub’i, Aafrika, rock’i ja psühhedeelia mõjudega, koos ulatusliku rütmisektsiooni ning võimsa brassiga. Liites Peruu cumbia’t, mida nimetatakse chicha’ks, ja Mehhiko cumbia’t on tulemuseks hübriid – nueva cumbia –, mis tabab festivalikülalisi tulise ladina energiaga. Kolm albumit avaldanud ja enam kui 400 kontserdiga maailmas rännanud Kumbia Boruka on autentne ja mõjuv ravim kaasaega vaenava kurjuse vastu.
Hernán Cortés – laul, akordion
Christian Briseño – laul
Tadeo Cortés – kongad, guacharaca
Jonathan Cortez Castillo – bass
Miguel Mino – kitarr
Cyril Gelly – trummid
Clément Buisson – trompet
Tristan Darphin – tromboon
Hernán Cortés – laul, akordion
Christian Briseño – laul
Tadeo Cortés – kongad, guacharaca
Jonathan Cortez Castillo – bass
Miguel Mino – kitarr
Cyril Gelly – trummid
Clément Buisson – trompet
Tristan Darphin – tromboon
Kuula Hetke x Kelly Vask
Eesti
kell - Kaevumägi
Kuula Hetke on improviseeriv flöödiduo koosseisus Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Duo põhirepertuaar koosneb flötistide kodukohtade pärimuslikest motiividest, mille muusikud võtavad tükkideks ja panevad laval kokku tagasi – nii saavad määravaks just praegune koht ja hetk. Akustiliste flöödimaastike kõrval on Kuula Hetke viimase aasta jooksul tegelenud elektroonilise kõlapildi arendamisega ning ühtlasi võtnud kavasse ka laulud.
Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad akustilised ja elektroonilised helid, tekstides salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud. Kelly Vask töötab Viljandi Kultuuriakadeemia produtsentide suunajuhina ja õpetab Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogrammis.
Flöödiduo ja produtsendi koostöös jõuab kolme noore naise juurtest tõukuv looming ja hetke püüdmine muusikaliselt uuele tasemele. Kõlab südamest tulev austusavaldus eelkäijate tunnetele, traditsioonidele ning maailmanägemisele.
Kärt Pihlap - flööt, laul
Katariina Tirmaste - flööt, laul
Kelly Vask - elektroonika
Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad akustilised ja elektroonilised helid, tekstides salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud. Kelly Vask töötab Viljandi Kultuuriakadeemia produtsentide suunajuhina ja õpetab Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogrammis.
Flöödiduo ja produtsendi koostöös jõuab kolme noore naise juurtest tõukuv looming ja hetke püüdmine muusikaliselt uuele tasemele. Kõlab südamest tulev austusavaldus eelkäijate tunnetele, traditsioonidele ning maailmanägemisele.
Kärt Pihlap - flööt, laul
Katariina Tirmaste - flööt, laul
Kelly Vask - elektroonika
kvintrad
Eesti
kell - I Kirsimägi
Viieliikmeline bänd kvintrad on Viljandis kokku saanud pärimusmuusikute punt, kes on koos tegutsenud kolm aastat. Bändi repertuaar koosneb neile armsaks saanud eesti pärimusmuusikast, mis on põimitud omaloominguga. Võib kindel olla, et lisaks pillimängule on nende rõõmsat laulujoru kaugele kuulda!
Sel korral on kvintrad spetsiaalselt Viljandi publiku jaoks võtnud kampa ka kuuenda liikme – trummari –, seega kõlab ansambel esmakordselt uues kuues!
Hanna Miina Kivisäk - viiul, laul
Simone Minn - vioola
Helery Kõrvemaa - sopransaksofon, torupill
Andres Rass - kitarr
Martin Kalm - basskitarr
Robin Kiisholts - trummid
Sel korral on kvintrad spetsiaalselt Viljandi publiku jaoks võtnud kampa ka kuuenda liikme – trummari –, seega kõlab ansambel esmakordselt uues kuues!
Hanna Miina Kivisäk - viiul, laul
Simone Minn - vioola
Helery Kõrvemaa - sopransaksofon, torupill
Andres Rass - kitarr
Martin Kalm - basskitarr
Robin Kiisholts - trummid
Laulev Puu
Eesti/Läti
kell - Aida suur saal
Laura Lehto, Zane Sniķere ja Kertu-Liis Õnnis on kolm eri taustaga pärimusmuusikut, kes kohtusid tänu oma ühisele huvile väikekandle ning laulmise vastu. Oma pille on nad eraldiseisvatena juba päris pikka aega mänginud, kuid nüüd, kus kõlavad kokku eesti väikekannel, soome kantele ja läti kokle, annab koosmäng hea võimaluse jagada kogemusi, kultuure ja mõtteid.
Koosseis mängib traditsioonilist muusikat Eestist, Lätist ja Soomest ning inspiratsiooni on nad ammutanud väikekandle mitmekülgsetest tämbrilistest võimalustest. Ansambel on küll noor, kuid debüteeris juba möödunud sügisel Rahvusvahelisel Kandlefestivalil avakontserdiga.
Laura Lehto - soome kantele
Zane Sniķere - läti kokle
Kertu-Liis Õnnis - eesti väikekannel
Koosseis mängib traditsioonilist muusikat Eestist, Lätist ja Soomest ning inspiratsiooni on nad ammutanud väikekandle mitmekülgsetest tämbrilistest võimalustest. Ansambel on küll noor, kuid debüteeris juba möödunud sügisel Rahvusvahelisel Kandlefestivalil avakontserdiga.
Laura Lehto - soome kantele
Zane Sniķere - läti kokle
Kertu-Liis Õnnis - eesti väikekannel
_large.jpg)
Lauri Sommer
Eesti
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
Lauri Sommer alustas muusika tegemist üheksakümnendatel punkbändides mängides, kirikukooris lauldes ja üksi omi laule tehes. Sajandivahetusel liitus ta setu kooriga Liinatsura’ ja edasi laulis vanu Lõuna-Eesti laule kvartetis Ytsiotsõ. Kago nime all on ta avaldanud 5 eklektilist plaati Õunaviksi märgi alt ning Inglismaal täitis ta muusika Fat Cat recordsi split-LP ühe poole (teisel oli kandalane Ian William Craig). Kirjanikuna on ta kasutanud oma lugusid luulelugemiste taustadena ja raadio saatekujundustes ning mõned instrumentaalid on sattunud ka filmidesse ja seriaalidesse. Praegune suund on akustilise folkbluusi ühendamine eesti väärtluulega (Enno, Alliksaar, Ridala jpt.). Originaalloomingu kõrval tuleb esitusele ka klaveripalu ja arhailisi rahvalaule. See on muusika, mis enamasti kõlab taluõuel lindudele ja kassile mängituna ja satub vahel mõne sõbra kööki.
Leana.Island ja Kulno Malva
Eesti
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
“ööLooD” on kahe pärimusjuurtega muusiku, laulja Leana Vapperi ja akordionist Kulno Malva ühislooming. Mõlemad on oma loomingus saanud palju inspiratsiooni pärimuslikest lugudest ja jutustustest, kuid nende muusikalises väljenduses on alati olnud väga oluline roll ka enda kirjutatud autoriloomingul. Leana ja Kulno on distantsilt juba aastaid teineteise muusikaga kursis olnud ning viimastel aastatel aeg-ajalt ka koos lavale sattunud. Teineteise lugusid ja mõlemat inspireerinud pärimuslugusid mängides kasvas välja nende kahe ühine muusikaline kooslus.
Kulno kutsus paar aastat tagasi Leana oma “Akordionimeditatsioonide” plaadile laulma lugu “Kuu laulab kudrustega” ja pärast koos ühisel plaadiesitlustuuril käimist sai selgeks, et neil kahel on väga sarnane tunnetus, arusaam ja muusikaeelistus. See koostöö jõuab nüüd ka lavale. Nüüd, 2 aastat, hiljem töötab duo ka oma esimese ühise albumi kallal, mis ilmub 2024. aasta kevadel. Uus album on segu Kulno hingestatud akordionimängust ja Leana unistavatest lauludest. Plaadile on leidnud tee ka päris mitu pärimuslugu.
Kava sai nimeks “ööLooD”, sest lugusid valima hakates ilmnes, et ühel või teisel viisil on pea kõik lood inspiratsiooni saanud ööst, selle vaikusest ja maad katvast rahust, mida öö endaga kaasa toob. Oma kontserdiga võtavad muusikud kuulaja kaasa unistama, unelema ja oma mõtetel liuelda laskma.
Kulno kutsus paar aastat tagasi Leana oma “Akordionimeditatsioonide” plaadile laulma lugu “Kuu laulab kudrustega” ja pärast koos ühisel plaadiesitlustuuril käimist sai selgeks, et neil kahel on väga sarnane tunnetus, arusaam ja muusikaeelistus. See koostöö jõuab nüüd ka lavale. Nüüd, 2 aastat, hiljem töötab duo ka oma esimese ühise albumi kallal, mis ilmub 2024. aasta kevadel. Uus album on segu Kulno hingestatud akordionimängust ja Leana unistavatest lauludest. Plaadile on leidnud tee ka päris mitu pärimuslugu.
Kava sai nimeks “ööLooD”, sest lugusid valima hakates ilmnes, et ühel või teisel viisil on pea kõik lood inspiratsiooni saanud ööst, selle vaikusest ja maad katvast rahust, mida öö endaga kaasa toob. Oma kontserdiga võtavad muusikud kuulaja kaasa unistama, unelema ja oma mõtetel liuelda laskma.
Loojõel
Eesti
kell - Aida suur saal
Õhtuõhk on nii vaikne ja vagusi uinub,
õrn udu on katnud kõik maa,
minu paadike kiigub nii tasa, nii tasa,
seal musta jõe lainete peal ...
Loojõel seilavad kolm omanäolist ja küpset muusikut: Meelika Hainsoo, Krista Citra Joonas ja Andre Maaker. Neid kannavad lainetel vanad lugulaulud, millest igaühes on talletunud mustrid ja jäljed mitme põlve esivanemate armastuse otsimisest ning leidmisest, elu ilust ja sageli ka valust. See kontsert on omalaadne sissevaade inimelu mitmekihilisse tundemaailma läbi lauludeks saanud (elu)lugude. Kavva on valitud laulud meie rahvaluule nii vanemast kui uuemast kihistusest, mis oma vanusele vaatamata kirjeldavad ja annavad edasi ajatuid tundepilte. Igast laulust võib tõmmata mustrijooni tänapäevagi inimeste ellu. Inimene on inimene, olgu ajad millised tahes.
Meelika Hainsoo - laul, hiiu kannel, viiul
Krista Citra Joonas - bambusflööt bansuri
Andre Maaker - kitarr
õrn udu on katnud kõik maa,
minu paadike kiigub nii tasa, nii tasa,
seal musta jõe lainete peal ...
Loojõel seilavad kolm omanäolist ja küpset muusikut: Meelika Hainsoo, Krista Citra Joonas ja Andre Maaker. Neid kannavad lainetel vanad lugulaulud, millest igaühes on talletunud mustrid ja jäljed mitme põlve esivanemate armastuse otsimisest ning leidmisest, elu ilust ja sageli ka valust. See kontsert on omalaadne sissevaade inimelu mitmekihilisse tundemaailma läbi lauludeks saanud (elu)lugude. Kavva on valitud laulud meie rahvaluule nii vanemast kui uuemast kihistusest, mis oma vanusele vaatamata kirjeldavad ja annavad edasi ajatuid tundepilte. Igast laulust võib tõmmata mustrijooni tänapäevagi inimeste ellu. Inimene on inimene, olgu ajad millised tahes.
Meelika Hainsoo - laul, hiiu kannel, viiul
Krista Citra Joonas - bambusflööt bansuri
Andre Maaker - kitarr
Lõõtsavägilased & Lõõtsanøøbid
Eesti
kell - Laululava
Lõõtsavägilaste alguseks võib lugeda hetke, mil Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aastal kokku ansambli oma õpilastest (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae). Ansambel tehti selleks, et õpilased saaksid bändis mängimise kogemuse ja tunnetuse. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti arenema, et väike projekt kasvas suureks. Esialgu õpiti vaid pillilugusid, siis aga hakati rohkem rõhku panema laulmisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et ansamblile kõlavärvi lisada. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kümne aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 900 kontserdi. Samuti on Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkmuusika festivalidel üle Eesti.
Ansambel Lõõtsanøøbid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusika ansamblite vabrikust. Tegemist on viie sõbraga, kes lisaks bändis mängimisele suudaksid igaüks iseseisvalt pillimänguga ka külapeo ära sisustada. Edukalt saaksid nad hakkama ka siis, kui omavahel pillid ära vahetaksid.Ansamblina on noored tegutsenud umbes kaks aastat ja selle aja jooksul on neil olnud üle kolmekümne esinemise, ERM-ist ETV-ni. Palju on ülesastumisi kodusel Mulgimaal, kus poisid on juba nõutud pillimehed. 2022. aasta sügisel lõi juhendajana Margus Põldsepale kampa ka lõõtsakunn Rasmus Kadaja, kes tutvustas poistele ka Võru tüüpi lõõtspilli. Kuna elu näitab, et publiku südame võitmiseks on tarvilik ka lauluoskus, siis panevad poisid uue suunana instrumentaalpalade kõrval rõhku ka lauludele.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kümne aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 900 kontserdi. Samuti on Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkmuusika festivalidel üle Eesti.
Ansambel Lõõtsanøøbid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusika ansamblite vabrikust. Tegemist on viie sõbraga, kes lisaks bändis mängimisele suudaksid igaüks iseseisvalt pillimänguga ka külapeo ära sisustada. Edukalt saaksid nad hakkama ka siis, kui omavahel pillid ära vahetaksid.Ansamblina on noored tegutsenud umbes kaks aastat ja selle aja jooksul on neil olnud üle kolmekümne esinemise, ERM-ist ETV-ni. Palju on ülesastumisi kodusel Mulgimaal, kus poisid on juba nõutud pillimehed. 2022. aasta sügisel lõi juhendajana Margus Põldsepale kampa ka lõõtsakunn Rasmus Kadaja, kes tutvustas poistele ka Võru tüüpi lõõtspilli. Kuna elu näitab, et publiku südame võitmiseks on tarvilik ka lauluoskus, siis panevad poisid uue suunana instrumentaalpalade kõrval rõhku ka lauludele.
Lummo Kati leelopark
Eesti
kell - Kaevumägi
2023. aasta suvel toimusid üle paljude aastate kolmepäevased traditsioonilised seto pulmad. Abiellus Lummo Kati leelopargi laulja Triin Rätsep. Seto pulm on üks väga vana, aastasadade jooksul loodud ja pärimuslikult edasi kantud muster, mis toetab uude eluetappi jõudmist. Eelmisel suvel katsetas koor, kas seda mustrit on võimalik tänapäeva tuua. Aastane ettevalmistusprotsess ja sadade lauluvärsside õppimine ja loomine tõstatas palju küsimusi. Kas vajame 21. sajandil oma ellu rituaale ja sajandite jooksul välja kujunenud mustreid? Kas vanu kombeid saab tähenduslikult tuua tänapäeva? Kas see puudutab veel kaasaegset inimest? Kas traditsioon saab muutuda päris eluks?
Lummo Kati leelopark toob publiku ette laulurännaku läbi seto pulma kolme päeva. Seto pulmalaulude viisivalik on väga rikkalik, suurem osa neist on ainulaadses pooltoon-poolteisttoon helilaadis, mis viib kuulaja erilisse unustatud muusikamaailma. Kontserdil kõlavate pulmalaulude taustal jookseb pildirida Triin Visseli ja Erki Rätsepa pulmadest, mis puudutas kõigi külaliste südameid ja tõestas, et vanad mustrid ja rituaalid on ka tänapäeva inimestele väärtuslikud ja tähendusrikkad.
Lummo Kati leelopark toob publiku ette laulurännaku läbi seto pulma kolme päeva. Seto pulmalaulude viisivalik on väga rikkalik, suurem osa neist on ainulaadses pooltoon-poolteisttoon helilaadis, mis viib kuulaja erilisse unustatud muusikamaailma. Kontserdil kõlavate pulmalaulude taustal jookseb pildirida Triin Visseli ja Erki Rätsepa pulmadest, mis puudutas kõigi külaliste südameid ja tõestas, et vanad mustrid ja rituaalid on ka tänapäeva inimestele väärtuslikud ja tähendusrikkad.
MandoTrio
Eesti
kell - I Kirsimägi
MandoTrio – kolm meest, kolm mandoliini. Lisaks mandoliinidele kasutab trio pillidena basstrummi ja oktaaverit. See annab võimaluse olla kõlaga tänapäevas ning samaaegselt juurtega traditsioonis.
Sten Aamer - mandoliin
Kristjan Kuusmik - oktavmandoliin
Tanel Sakrits - mandoola
Sten Aamer - mandoliin
Kristjan Kuusmik - oktavmandoliin
Tanel Sakrits - mandoola
Maqamat Ensemble & Nissim Lugasi
Iisrael
kell - I Kirsimägi
kell - Kaevumägi
Maqamat on ainulaadne bänd, mille moodustavad maailmaklassi muusikud, kes töötasid ja õpetasid aastaid koos Maqamati ida muusika koolis Safedis, Iisraelis. Iga muusik rikastab kooslust oma unikaalse hääle ja aastakümnete pikkuse kogemusega Lähis-Ida ainuomaste muusikalise traditsioonide uurimisest. Lummav tulemus kombineerib Põhja-Aafrika ja Andaluusia muusika elemente, klassikalist Türgi Osmanite muusikat ning araabia uudi kõla Pärsia iidsete rütmide ja meloodiatega. Viise täiendavad vanad heebrea-, aga ka türgi- ja pärsiakeelsed ning Marokost pärit araabiakeelsed tekstid.
Nissim Lugasi on muusik, laulja ja pärsia rahvapilli tar’i mängija. 25 aastat klassikalist pärsia ja osmanitürgi laulu uurinud ja esitanud Nissim on Iisraelis üks oma ala juhtivaid eksperte. Lisaks esinemistele Iisraelis ja välismaal on Nissim olnud viimased 7 aastat Maqamati kooli muusikaline juht. Ta on teinud koostööd kuulsate muusikutega kogu maailmast, näiteks Sahba Motallebi (Iraan), Mark Eliyahu (Iisrael) ja Andres Mustoneniga (Eesti).
"Eastern Jewish Fantasia" (“Ida-juudi fantaasia”)
Juudid on elanud kõikjal Lähis-Ida riikides üle 3000 aasta, enne kristluse ja islami tulekut, juba antiikajast alates. 2000 aastat väldanud rännakute ja eksiili jooksul hoidsid juudid elus oma kultuuri iidseid muusikatraditsioone ja arendasid välja uusi kõlasid, imedes endasse erinevaid nüansse igast kohalikust kultuurist, kellega maid jagati. "Eastern Jewish Fantasia” on eksootiline muusikaline rännak, mis on geograafia-, aja- ja usuülene. See sukeldub juudi muusikasse, mis loob silla Kesk-Aasia kireva Siiditee, Lähis-Ida, Vahemere ja kauge läänes asuva Andaluusia vahele. Unikaalsed seaded ning taas kokku toodud meloodiad ja tekstid loovad nüüdisaegse interkultuuriline kogemuse, mis peegeldab ajaloolist kultuuridevahelist suhtlust.
Nissim Lugasi - laul, pärsia tar
Elad Levi - kamanja (maroko viiul)
Niri Sadeh - laul, ney flööt
Daniel Yaakobi - uud, flamenco kitarr
Amitai Ezroni - löökpillid
Nissim Lugasi on muusik, laulja ja pärsia rahvapilli tar’i mängija. 25 aastat klassikalist pärsia ja osmanitürgi laulu uurinud ja esitanud Nissim on Iisraelis üks oma ala juhtivaid eksperte. Lisaks esinemistele Iisraelis ja välismaal on Nissim olnud viimased 7 aastat Maqamati kooli muusikaline juht. Ta on teinud koostööd kuulsate muusikutega kogu maailmast, näiteks Sahba Motallebi (Iraan), Mark Eliyahu (Iisrael) ja Andres Mustoneniga (Eesti).
"Eastern Jewish Fantasia" (“Ida-juudi fantaasia”)
Juudid on elanud kõikjal Lähis-Ida riikides üle 3000 aasta, enne kristluse ja islami tulekut, juba antiikajast alates. 2000 aastat väldanud rännakute ja eksiili jooksul hoidsid juudid elus oma kultuuri iidseid muusikatraditsioone ja arendasid välja uusi kõlasid, imedes endasse erinevaid nüansse igast kohalikust kultuurist, kellega maid jagati. "Eastern Jewish Fantasia” on eksootiline muusikaline rännak, mis on geograafia-, aja- ja usuülene. See sukeldub juudi muusikasse, mis loob silla Kesk-Aasia kireva Siiditee, Lähis-Ida, Vahemere ja kauge läänes asuva Andaluusia vahele. Unikaalsed seaded ning taas kokku toodud meloodiad ja tekstid loovad nüüdisaegse interkultuuriline kogemuse, mis peegeldab ajaloolist kultuuridevahelist suhtlust.
Nissim Lugasi - laul, pärsia tar
Elad Levi - kamanja (maroko viiul)
Niri Sadeh - laul, ney flööt
Daniel Yaakobi - uud, flamenco kitarr
Amitai Ezroni - löökpillid
Martin Arak / Aivar Arak / Kalle Vassila
Eesti
kell - Aida suur saal
Kolm vägevat külapillimeest toovad ellu rahvakandle maagia, mängides pille, mis oma väljanägemise poolest on küll erinevad, kuid kõlavad kõik väekalt ja võimsalt. Need unikaalsed kandled on valmistanud meister Osvald Rossmann.
Aivar Arak, üks Põhja-Eesti ja kogu maa parimaid külakandlemängijaid, on pärinud armastuse kandlemängu vastu oma isalt, Helmut-Endel Arakult, ning on selle edasi andnud oma pojale Martin Arakule. Koos moodustasid nad perekonna ansambli Arak, esinedes nii suurematel kui ka väiksematel üritustel, jagades oma muusikalist pärandit ja rõõmu.
Martin Arak, keda tuntakse ka Kandle-Ossi nime all, võitis 2020. aastal Vabariigi Pillimehe tiitli. Lihtne Rõngu kandi mees on leidnud oma kutsumuse rahvakandle mängimises, hoides elus oma esiisade traditsioone ja kirge.
Kalle Vassila on samuti ehe külapillimees, kelle kandlemäng lummab kuulajaid külasimmanitel. Ta on ka ansambli Häämiil liige, rikastades oma muusikaga kohalikke sündmusi ja tuues esile rahvamuusika ilu ja sügavuse.
Aivar Arak, üks Põhja-Eesti ja kogu maa parimaid külakandlemängijaid, on pärinud armastuse kandlemängu vastu oma isalt, Helmut-Endel Arakult, ning on selle edasi andnud oma pojale Martin Arakule. Koos moodustasid nad perekonna ansambli Arak, esinedes nii suurematel kui ka väiksematel üritustel, jagades oma muusikalist pärandit ja rõõmu.
Martin Arak, keda tuntakse ka Kandle-Ossi nime all, võitis 2020. aastal Vabariigi Pillimehe tiitli. Lihtne Rõngu kandi mees on leidnud oma kutsumuse rahvakandle mängimises, hoides elus oma esiisade traditsioone ja kirge.
Kalle Vassila on samuti ehe külapillimees, kelle kandlemäng lummab kuulajaid külasimmanitel. Ta on ka ansambli Häämiil liige, rikastades oma muusikaga kohalikke sündmusi ja tuues esile rahvamuusika ilu ja sügavuse.
Midnight Ride
Ameerika Ühendriigid
kell - Kaevumägi
kell - Kaevumägi
Ansambel Midnight Ride tuleb Nashville’ist, Tennesseest ja toob endaga kaasa traditsioonilise Kentucky mägede muusika – bluegrass’i. Selle meloodiad ja sõnad väljendavad lihtsat ja puhast elu ning äratavad ellu möödunud aegade iidsed värvingud. Bänd tuli kokku 2021. aasta aprillis Nashville’is ja nende kireks on jagada kogu maailmaga bluegrass’i selle ehedaimal kujul. Nende kontserdilt lahkudes mõistavad kuulajad palju paremini Kentucky mägede muusika olemust ja hindavad märksa sügavamalt ainulaadseid oskusi ja harmooniaid, mis on “bluegrass’i isa” Bill Monroe pärand. Kõik bändi liikmed on maailmaklassi muusikud ja nende erakordset talenti ning kirge on tunda igas loos.
Kenneth Newell - mandoliin
Jed Clark - kitarr
Kelsey Crews - bandžo
David Mansfield III - viiul
Sam Stuckey - bass
Kenneth Newell - mandoliin
Jed Clark - kitarr
Kelsey Crews - bandžo
David Mansfield III - viiul
Sam Stuckey - bass
Noorte ETNO 2024
Eesti
kell - II Kirsimägi
Noorte ETNO 2024 on suur pärimusmuusika kollektiiv, mis ühendab pea 40 muusikut vanuses 13–17 aastat. Igal aastal uuesti sündiv orkester veedab koos musitseerides nädala Kärstna mõisas. Tulemuseks on 7 juhendaja abiga valmiv eesti pärimusmuusikast koosnev kontsertkava, mis kantakse ette Viljandi pärimusmuusika festivalil. Festivalile eelnev õppeprotsess ning folgilaval koos esinemine jätab noortele muusikutele kustumatu mälestuse koos saavutatust ja kogetust ning viib loodetavasti ka kuulaja värvikatele pärimusradadele.
Nova Lyre
Eesti
kell - Aida suur saal
Nova Lyre on pärimusmuusika ansambel, mille koosseisu kuulub kolm Lõuna-Eesti juurtega noort muusikut. Ansambel kasutab oma loomingus pärimuslaulu ning arhailist instrumentaalmuusikat, pannes need nüüdisaja konteksti. Oma ebatavalise pillikooslusega otsib Nova Lyre uudseid ja ootamatuid kooskõlasid nii eesti kui ka muu maailma pärimusmuusikast. Ansambli liikmeid inspireerivad nende kodukoha muusikalised omapärad, mis loovad maagilise ja mitmekülgse helikeele.
Liina-Mai Põldsepp - viiul, hiiu kannel, laul
Leele Jürjen - tšello, laul
Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, laul
Liina-Mai Põldsepp - viiul, hiiu kannel, laul
Leele Jürjen - tšello, laul
Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, laul
OMIRI
Portugal
kell - Kaevumägi
kell - II Kirsimägi
Traditsiooni ümber mõtestamiseks pole midagi paremat, kui tuua peole ehedad Portugali kultuurikandjad. Muusikud ja helimaastikud kõikjalt Portugalist ühinevad mängus ja laulus, moodustades ühtse universumi helis, pildis ja filmilindi klippides, mis on Vasco Ribeiro Casaisi teoste ja improvisatsioonide aluseks. OMIRI miksib kokku juba unustatud muusikalisi väljendusvahendeid, muutes need kaasaegseks ja magneetiliseks ning sünkroniseerides Portugali talupoja- ja linnakultuurivorme.
Vasco Ribeiro Casais - nyckelharpa, viola braguesa, cavaquinho, portugali torupillid, buzuki
Filipa Peraltinha - tants
Maria Antunes - tants
Vasco Ribeiro Casais - nyckelharpa, viola braguesa, cavaquinho, portugali torupillid, buzuki
Filipa Peraltinha - tants
Maria Antunes - tants
Piret Päär ja Lauri Õunapuu "Rätsepast ju vanal ajal ..."
Eesti
kell - Aida suur saal
Maailmas on läbi ajaloo olnud tuhandeid ameteid, mõned neist kaovad ning jäävad minevikku, mõned sünnivad tulevikus, et taas kaduda. On ent üks amet, mis on pea adumatu, olles siiski maailmas üks tähtsamaid. See amet ei kao, niikaua kuni kestab inimkond. Rätsep. Sest: "Kes tunneks saksa santidest, kui rätsepat ei oleks?"
Rätsepast sõltub, kas näeme välja kui kuningad või nagu vallavaesed, ülikond ja lips avavad mehele uksed, mis on kaltsudes härradele suletud. Kui mingist ametist sõltub nõndapalju, on selge, et säärast ametimeest tasub pigem karta. Keda kardetakse, seda ka austatakse. Ning keda kardetakse ja austatakse, sellest kirjutatakse laule ja lugusid. Kes meist ei teaks lugu vahvast rätsepast? Või laulu, mis algab tihti sõnadega: "Rätsepast ju vanal ajal …”
Uskuge, neid müstilisi ja kentsakaid laule ning lugusid on aga rohkem kui keegi eal kuulda jõuaks, pajatame neist mõned ka teile.
Lauri Õunapuu - laul, torupill, kannel
Piret Päär - jutud
Rätsepast sõltub, kas näeme välja kui kuningad või nagu vallavaesed, ülikond ja lips avavad mehele uksed, mis on kaltsudes härradele suletud. Kui mingist ametist sõltub nõndapalju, on selge, et säärast ametimeest tasub pigem karta. Keda kardetakse, seda ka austatakse. Ning keda kardetakse ja austatakse, sellest kirjutatakse laule ja lugusid. Kes meist ei teaks lugu vahvast rätsepast? Või laulu, mis algab tihti sõnadega: "Rätsepast ju vanal ajal …”
Uskuge, neid müstilisi ja kentsakaid laule ning lugusid on aga rohkem kui keegi eal kuulda jõuaks, pajatame neist mõned ka teile.
Lauri Õunapuu - laul, torupill, kannel
Piret Päär - jutud
Priit Pedajas
Eesti
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
Priit Pedajas ütleb nii: "Mulle on alati meeldinud rohkem minoor kui mažoor. Ma ei tea, eks see aeg oli ka niisugune, kus kõik tundus mähituna tumedasse valgusesse. Mäletan, üks tollane luuletaja, kelle tekste ma olen kasutanud, ütles samuti, et kui valu ei ole, siis kirjutada ei saa. Olen selle ütlusega vägagi päri ja seda ka ise tunnetanud: kui valu ei ole, siis laule kirjutada ei saa. Aga sellest ei taha ju väga palju rääkida.
Kõik laulud on sündinud tekstidele, mis on mind väga puudutanud või kõnetanud. Mis puutub autoritesse, kelle tekstidele ma laule olen loonud, siis tollal, seitsmekümnendatel, lihtsalt loeti palju luulet – algul oli juhuslik lugemine, aga lavakoolis sai sellest kohustus. Nii minu kui sõprade-mõttekaaslaste seas oli suur vastasseis sellele, mis raadiost tuli. Mitte isegi ideoloogilisel pinnal, vaid pidades ennekõike silmas sisutühja estraadi. Kuigi ega pilt tänagi parem ole. Aga siis oli seda kuidagi eriti tunda ning just sellest vastasseisust kantuna tõusis folkmuusika rohkem esile. Tollane folk oli küll natuke midagi muud kui tänane, mis suuresti on seotud näiteks Viljandi folgiga, kus on just rahvamuusika pool esil. Tollal aga oli isegi tekst olulisem.”
Kaastegev: Andre Maaker - kitarr.
Kõik laulud on sündinud tekstidele, mis on mind väga puudutanud või kõnetanud. Mis puutub autoritesse, kelle tekstidele ma laule olen loonud, siis tollal, seitsmekümnendatel, lihtsalt loeti palju luulet – algul oli juhuslik lugemine, aga lavakoolis sai sellest kohustus. Nii minu kui sõprade-mõttekaaslaste seas oli suur vastasseis sellele, mis raadiost tuli. Mitte isegi ideoloogilisel pinnal, vaid pidades ennekõike silmas sisutühja estraadi. Kuigi ega pilt tänagi parem ole. Aga siis oli seda kuidagi eriti tunda ning just sellest vastasseisust kantuna tõusis folkmuusika rohkem esile. Tollane folk oli küll natuke midagi muud kui tänane, mis suuresti on seotud näiteks Viljandi folgiga, kus on just rahvamuusika pool esil. Tollal aga oli isegi tekst olulisem.”
Kaastegev: Andre Maaker - kitarr.
Puuluup
Eesti
kell - Laululava
2014. aastal tegevust alustanud ansambel Puuluup tuleb oma kümnendale folgile (ehkki kokkulugemine läks vahepeal natuke sassi). Juubelihõngulise esinemise puhul käivad lavalt läbi kõik, kes kunagi Puuluubi põhikoosseisu on kuulunud: Ramo Tederist Marko Veissonini jne. Esitatakse muusikaline vahekokkuvõte senisest talharpa populariseerimise misjonist. Puuluubi tavapäraste spordi- ja põllumajanduseteemaliste laulude kõrval kuuleb ka arutelusid mee, pohlade ja regionaalpoliitika teemal.
Häid sõpru 5 MIINUST kaasa võtta ei lubatud, seetõttu räpitakse ainult natukene ja viisakalt ning proovitakse seda heastada ohtrate kummardustega hiiukandle traditsiooni suunas.
Nagu tavaks on saanud, esitab Puuluup oma muusikat talharpa ja elektrooniliste efektide saatel ning laulab mõne tuntud keele kõrval ka nendes keeltes, mis kõigile võrdselt arusaadavad, ehkki keelkonda määrata võib olla paras väljakutse.
Häid sõpru 5 MIINUST kaasa võtta ei lubatud, seetõttu räpitakse ainult natukene ja viisakalt ning proovitakse seda heastada ohtrate kummardustega hiiukandle traditsiooni suunas.
Nagu tavaks on saanud, esitab Puuluup oma muusikat talharpa ja elektrooniliste efektide saatel ning laulab mõne tuntud keele kõrval ka nendes keeltes, mis kõigile võrdselt arusaadavad, ehkki keelkonda määrata võib olla paras väljakutse.
REGIJÄLG
Eesti
kell - Aida suur saal
Regijälg on üheksa laulja kokkusaamine regilauluradadel. Kaheksat neist seob rahvalaulu õppimine TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias koos Celia Roosega.
Mis puudutuse on nemad saanud regilaulust ning kuidas saaksid nad jagada seda ka teistega?
Koos korjatakse üles märgid mättast, käokirjad kivi pealt, laulud laanest, viisid viie versta tagant ja kootakse need ühisesse laulukangasse. Regilauludest saavad riburadapidi jäljed või juhtlõngad, mis juhatavad kuulajat veel seni tundmatutele või just kodustele radadele kaasa helisema.
Lauljad:
Celia Roose
Hanna-Reet Ruul
Hanna Miina Kivisäk
Greta Liisa Grünberg
Emma Lotta Kiviberg
Anne-Mai Valk
Kelly Veinberg
Katriina Loisa
Ulla Mängli
Mis puudutuse on nemad saanud regilaulust ning kuidas saaksid nad jagada seda ka teistega?
Koos korjatakse üles märgid mättast, käokirjad kivi pealt, laulud laanest, viisid viie versta tagant ja kootakse need ühisesse laulukangasse. Regilauludest saavad riburadapidi jäljed või juhtlõngad, mis juhatavad kuulajat veel seni tundmatutele või just kodustele radadele kaasa helisema.
Lauljad:
Celia Roose
Hanna-Reet Ruul
Hanna Miina Kivisäk
Greta Liisa Grünberg
Emma Lotta Kiviberg
Anne-Mai Valk
Kelly Veinberg
Katriina Loisa
Ulla Mängli
RMP25: Koemets, Krüsban, Leima, Lepasson, Mägi, Mänd, Pihlap, Sakrits, Vaiksoo
Eesti
kell - II Kirsimägi
Laulu- ja tantsupeo juurde kuuluva rahvamuusikapeo loomingulise meeskonna eriprojekti Rahvamuusikapidu 2025 (RMP25) raames antakse tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil ainukordne kontsert.
2025. aastal toimuv rahvamuusikapidu „Iseoma“ tutvustab neid, tänu kellele meie muusika elab – osavad pillimehed minevikust ja tänapäevast, lugude loojad ja kogujad, pärimuse talletajad ja edasikandjad. Peo loomingulise juhi Helin Pihlapi kokku kutsutud meeskond liidab tõelised oma ala meistrid ning Viljandis saab osa nende tippmuusikute sütitavast koosmängust, mõttemaailmast ja inspiratsiooniallikatest. Liigijuhid jagavad mõtteid oma pillist ja liigist nii üksi, duodes-triodes kui ka ühise koondorkestrina.
Liisa Koemets - hiiu kannelde liigijuht
Kert Krüsban - lõõtspillide liigijuht
Evelin Leima - karmoškade liigijuht
Kadri Lepasson - kannelde liigijuht
Cätlin Mägi - torupillide liigijuht
Regina Mänd - viiulite liigijuht
Helin Pihlap - koondorkestri liigijuht, peo loominguline juht
Tanel Sakrits - mandoliinide liigijuht
Raul Markus Vaiksoo - loomingulise meeskonna assistent
2025. aastal toimuv rahvamuusikapidu „Iseoma“ tutvustab neid, tänu kellele meie muusika elab – osavad pillimehed minevikust ja tänapäevast, lugude loojad ja kogujad, pärimuse talletajad ja edasikandjad. Peo loomingulise juhi Helin Pihlapi kokku kutsutud meeskond liidab tõelised oma ala meistrid ning Viljandis saab osa nende tippmuusikute sütitavast koosmängust, mõttemaailmast ja inspiratsiooniallikatest. Liigijuhid jagavad mõtteid oma pillist ja liigist nii üksi, duodes-triodes kui ka ühise koondorkestrina.
Liisa Koemets - hiiu kannelde liigijuht
Kert Krüsban - lõõtspillide liigijuht
Evelin Leima - karmoškade liigijuht
Kadri Lepasson - kannelde liigijuht
Cätlin Mägi - torupillide liigijuht
Regina Mänd - viiulite liigijuht
Helin Pihlap - koondorkestri liigijuht, peo loominguline juht
Tanel Sakrits - mandoliinide liigijuht
Raul Markus Vaiksoo - loomingulise meeskonna assistent
_RMP25_kujundaja-Marko-Keki%C5%A1ev_fotograaf-Helin-Pihlap-ViljandiFolk.png)
RURA
Šotimaa
kell - II Kirsimägi
kell - II Kirsimägi
Arvukate auhindadega pärjatud RURA on üks põnevamaid ja populaarsemaid bände Šoti folgimaastikull. Kvarteti särtsakad ja kaasahaaravalt kerivad instrumentaalid viiulil, torupillidel, flöödil, klahvpillidel ja bodhrán’il on kindlustanud neile vankumatu koha 21. sajandi Šoti muusika esirinnas ja viinud nad maailma parimatele muusikafestivalidele Euroopas, Kanadas, Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal.
2023. aastal naasis RURA Suurbritannia ja Euroopa lavalaudadele oma neljanda, tuliselt oodatud albumiga “Dusk Moon”, mis on sündinud sügavast sisekaemusest ja lootusest. Bänd on tuntud oma väljendusrikaste, Šotimaa maastikest ja inimestest inspireeritud arranžeeringute ja unustamatute kontsertide poolest.
Jack Smedley - viiul
Steven Blake - torupillid, viled, klaver
Adam Brown - kitarr
David Foley - bodhrán, flööt
2023. aastal naasis RURA Suurbritannia ja Euroopa lavalaudadele oma neljanda, tuliselt oodatud albumiga “Dusk Moon”, mis on sündinud sügavast sisekaemusest ja lootusest. Bänd on tuntud oma väljendusrikaste, Šotimaa maastikest ja inimestest inspireeritud arranžeeringute ja unustamatute kontsertide poolest.
Jack Smedley - viiul
Steven Blake - torupillid, viled, klaver
Adam Brown - kitarr
David Foley - bodhrán, flööt
RÜÜT
Eesti
kell - II Kirsimägi
RÜÜTi muusika toetub juurtega meie maa põlisele pärimusele, kuid liigutab latva tänapäevase maailma mitmekesisuses. Nii luuakse töötlused nii regilauludele kui ka vanadele pillilugudele ja lisatakse sekka ka omaloomingut.
2023. aasta sügisel ilmus ansambli kolmas kauamängiv. Uue albumiga “Kiriküüt” seatakse loomingulisse fookusesse nii eesti pärimusmuusika salvedest leitud linnu- ja loodushäälte jäljenduste tõlgendamine kui ka meie endi leitud hääled loodusest. "Näiteks loo "Kukumama" inspiratsioon tabas Maarja Soomret tema kodukandis Pärnumaal, Treimanis, kus ta kuulis väike-lehelindu, kes laulab silk-solk-silk-solk. Ühel suveõhtul hakkas Maarja teda kuulama ja pani tähele, et ta laulab eri helikõrgusi. Ta pani linnukese helid nooti ja otsis juurde teksti rahvapärimusest.
“Kiriküüt” ilmus Saksa plaadifirma Nordic Notes alt ja nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel parima etno/folk/rahvalik albumi tiitlile.
2023. aastal ilmus ansamblil ka koostööalbum Sander Mölderiga “Lendas meie kopelisse”, mis üllitati ka vinüülil.
Maili Metssalu - viiul, laul
Maarja Soomre - meloodika, kannel, laul
Juhan Uppin - eesti lõõtspill, kannel, laul
Jaan Jaago - kitarr, laul
2023. aasta sügisel ilmus ansambli kolmas kauamängiv. Uue albumiga “Kiriküüt” seatakse loomingulisse fookusesse nii eesti pärimusmuusika salvedest leitud linnu- ja loodushäälte jäljenduste tõlgendamine kui ka meie endi leitud hääled loodusest. "Näiteks loo "Kukumama" inspiratsioon tabas Maarja Soomret tema kodukandis Pärnumaal, Treimanis, kus ta kuulis väike-lehelindu, kes laulab silk-solk-silk-solk. Ühel suveõhtul hakkas Maarja teda kuulama ja pani tähele, et ta laulab eri helikõrgusi. Ta pani linnukese helid nooti ja otsis juurde teksti rahvapärimusest.
“Kiriküüt” ilmus Saksa plaadifirma Nordic Notes alt ja nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel parima etno/folk/rahvalik albumi tiitlile.
2023. aastal ilmus ansamblil ka koostööalbum Sander Mölderiga “Lendas meie kopelisse”, mis üllitati ka vinüülil.
Maili Metssalu - viiul, laul
Maarja Soomre - meloodika, kannel, laul
Juhan Uppin - eesti lõõtspill, kannel, laul
Jaan Jaago - kitarr, laul
SaJaKa trio
Eesti/Tšiili/Prantsusmaa
kell - Aida suur saal
Iga kord kui kohtuvad kolm muusikutest sõpra– Javier Tšiilist, Karoliine Eestist ja Sami Prantsusmaalt – hakkab taevast alla sadama kontrabasse, kõristeid ja viiulipoognaid. Segades Euroopa pärimusmuusikat Atlandi-taguste bassigruuvide ja idamaiste rütmidega, võtavad nad oma kuulajad kaasa ümbermaailmareisile, mille jooksul kohtab nii armastust kui tragöödiat, lugusid tuletõrjujatest Kuubal, aga ka trillerdavaid valsitantse Põhjamaadest. Tantsumajja on nad seekord ettevalmistanud ainulaadse erikava, kus nad mängivad tantsumuusikat Eestist, Skandinaaviast ja kes teab – ehk satub hulka ka mõni Ladina-Ameerika tantsusamm.
Karoliine-Lisette Kõiv - viiul
Javier Navarro Lara - kontrabass
Sami Karkar - löökpillid, trummid
Karoliine-Lisette Kõiv - viiul
Javier Navarro Lara - kontrabass
Sami Karkar - löökpillid, trummid
Sänni Noormets ja Liisa Koemets
Eesti
kell - Aida suur saal
Sänni ja Liisa on pärimusmuusikud, kelle suurimaks armastuseks on vabariigi hetkel kõige kuulsam pärimuspill talharpa ehk hiiu kannel. Tantsumajas saab jalga keerutada lemmiklugude saatel, mille hulgas on kindlasti tantse ja laule ka talharpa kodusaarelt Vormsilt.
Mõlemad tegutsevad hetkel aktiivsete muusikute ja õpetajatena ning veavad muude tegemiste kõrvalt üle-eestilist hiiu kandle orkestrit. Liisal on ka suur rõõm olla 2025. aasta rahvamuusikapeol hiiu kannelde liigijuht.
Sänni Noormets - hiiu kannelMõlemad tegutsevad hetkel aktiivsete muusikute ja õpetajatena ning veavad muude tegemiste kõrvalt üle-eestilist hiiu kandle orkestrit. Liisal on ka suur rõõm olla 2025. aasta rahvamuusikapeol hiiu kannelde liigijuht.
Liisa Koemets - hiiu kannel
Saucējas
Läti
kell - Jaani kirik
Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav pärimuslaulu ansambel Saucējas esitab iidsetest aegadest pärit laule. Kooslus võlub kaasaegset publikut võimsate vokaalide, põnevate intervallide ning energeetilise ja hingestatud esitusega.
Läti Kultuuriakadeemiast välja kasvanud Saucējas tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat ja selle liikmeid seob ühine eesmärk: uurida ja populariseerida Läti pärimuslaulu erinevaid stiile ja tehnikaid, keskendudes eriti polüfooniale, ning ennekõike just loomulikus akustilises keskkonnas. Saucējas on teinud palju eriprojekte ning andnud välja viis albumit, mis on pühendatud erinevatele Läti laulutraditsioonidele. Kolm albumit on saanud ka Läti Muusikatööstuse auhinna.
Janta Meža - laul
Kristīne Jansone - laul
Vineta Romāne - laul, perkussioon
Katrīna Liepa - laul, viiul
Zane Reitere - laul, viiul
Signe Pujāte - laul, torupillid
Läti Kultuuriakadeemiast välja kasvanud Saucējas tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat ja selle liikmeid seob ühine eesmärk: uurida ja populariseerida Läti pärimuslaulu erinevaid stiile ja tehnikaid, keskendudes eriti polüfooniale, ning ennekõike just loomulikus akustilises keskkonnas. Saucējas on teinud palju eriprojekte ning andnud välja viis albumit, mis on pühendatud erinevatele Läti laulutraditsioonidele. Kolm albumit on saanud ka Läti Muusikatööstuse auhinna.
Janta Meža - laul
Kristīne Jansone - laul
Vineta Romāne - laul, perkussioon
Katrīna Liepa - laul, viiul
Zane Reitere - laul, viiul
Signe Pujāte - laul, torupillid
Singer Vinger
Eesti
kell - Laululava
Singer Vingeri avalikel ülesastumisel on kuulda olnud ülestunnistust, et tegelikult on tegemist pärimusmuusika ansambliga. Igas naljas on terake tõtt – nimelt põhinevad mitmed nende tuntud lood rahvaviisidel. Nii on näiteks "Raha" saami rahvaviis, "Sängiängi öö" meloodia aga pärit Senegalist. "Oi ma lällas" on üsnagi äratuntavalt Lõuna-Eesti päritoluga. Möödunud aasta detsembrikuus väga menukaks osutunud ETV saates "Suust suhu" astus orkester üles parajalt raju töötlusega rahvalaulust "Nuttev tamm" ("Sink-sale-proo") ning Hardi Volmeri väga jõuline esituslaad andis sellele päris mitu uut ja põnevat värvi ning painutas kohati loo tähendustki. Kõigest sellest lähtudes tegi festival legendaarsele Singer Vingerile ettepaneku panna XXXI Viljandi pärimusmuusika festivaliks kokku kava, milles kõlaksid nii juba tuntud Singer Vingeri pärimusliku taustaga lood kui ka uued rahvalaulude töötlused.
Singer Vingeri eelkäijaks oli punki parodeeriv bänd Päratrust (1979), edasisteks õigusjärglasteks Turist (1983) ja Singer Vinger (1986). Turistist alates on esitatav stiil olnud neurorokk ja see on jõus ka praegu. Bändi hitid on saanud ikoonideks läbi aastate ja generatsioonide.
Hardi Volmer – laul
Mihkel Raud – kitarr
Kaarel Raud – kitarr
Rein Joasoo – trummid
Eerik Olle – basskitarr
Ülo Krigul – klahvpillid
Miia Margareth Untera – vokaal
Mette Mähar – vokaal
Singer Vingeri eelkäijaks oli punki parodeeriv bänd Päratrust (1979), edasisteks õigusjärglasteks Turist (1983) ja Singer Vinger (1986). Turistist alates on esitatav stiil olnud neurorokk ja see on jõus ka praegu. Bändi hitid on saanud ikoonideks läbi aastate ja generatsioonide.
Hardi Volmer – laul
Mihkel Raud – kitarr
Kaarel Raud – kitarr
Rein Joasoo – trummid
Eerik Olle – basskitarr
Ülo Krigul – klahvpillid
Miia Margareth Untera – vokaal
Mette Mähar – vokaal
Svjata Vatra
Eesti
kell - Kaevumägi
Eesti-Ukraina ansambel Svjata Vatra (püha tuli) mängib värskendava pungitundega muusikat, mis põhineb rahvalauludel. Iidsed riitused ärkavad laval ellu torupilli, parmupilli, vikati ja käreda laulu abil; kõike seda puhub 21. sajandisse sädelev tromboon. 2020. aastal andis bänd välja albumi “Maailm, sa muutud”, mille loomisel osales kolm põlvkonda muusikuid, et näidata, kui oluline on esivanemate tarkus, mis pärandub edasi lastele ja lastelastele. Nüüd jagavad lavalaudu isa ja tütar, ühendades muusikaga põlvkondi ja traditsioone. Alates 2014. aastast on Svjata Vatra tegutsenud aktiivselt nii Eestis kui mujal, et toetada Ukrainat. 24. augustil 2023. aastal, Ukraina iseseisvuspäeval, korraldasid Ruslan ja Terje Trochynskyi Tallinnas Vabaduse väljakul suurejoonelise kontserdi “Ukraina tänab”, kus esinesid paljud Eesti artistid, Tallinna Politseiorkester, Svjata Vatra ning Ruslana Ukrainast. 2023. aastal käis Svjata Vatra Kanadas 10-päevasel kontserttuuril, kus anti 8 kontserti 6 linnas. Täna, kandes rahusõnumit, on Svjata Vatra muusika väljendusrikkam ja puudutavam kui kunagi varem.
Ruslan Trochynskyi - laul, tromboon, vikat
Juhan Suits - eesti torupill, sarv, vile, laul, parmupill
Karl-Heinrich Arro - trummid, perkussioon, laul
Erki Reim - kitarr, laul
Ken Einberg - basskitarr
Rute Trochynskyi - laul
Ruslan Trochynskyi - laul, tromboon, vikat
Juhan Suits - eesti torupill, sarv, vile, laul, parmupill
Karl-Heinrich Arro - trummid, perkussioon, laul
Erki Reim - kitarr, laul
Ken Einberg - basskitarr
Rute Trochynskyi - laul
Symbio
Rootsi
kell - Kaevumägi
kell - Kaevumägi
Symbio on hetkel üks hinnatumaid uusi bände Põhjamaade folgiskeenel. Rataslüüra ja akordioni maagiline koosmäng, muusikute innustav lavaenergia ja kütkestav omalooming on teinud duost omamoodi fenomeni ja viinud neid arvukatele kontsertreisidele enam kui kahekümnesse Euroopa riiki, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 2023. aastal valiti Symbio esinema ka WOMEX-i maailmamuusika messi programmi Official Showcase Artist Selection.
Symbio looming on lummav ja hingestatud, selles kohtuvad virtuoosselt mängitud folk- ja tantsumuusika, mis kingivad kuulajale omamoodi filmiliku kogemuse. Sümfoonilise kõlaga duot kuulates on raske uskuda, et laval on ainult kaks muusikutt. Nende viimane album “Endeavour” on erilimeline helimaastik, kus tundeergad meloodiad ja hüpnootilised rütmid maalivad elujaatavaid teemasid. Album võitis Rootsi pärimus- ja maailmamuusika auhindade jagamisel aasta albumi tiitli. Ansambli liikmed kohtusid 2011. aastal jämmil ja tundsid esimesest hetkest omavahelist erilist energiat ja muusikalist sidet. Kohe pärast esimest kohtumist sündiski Symbio. Sellest ajast peale on teekond duona viinud mehi üha uutesse paikadesse, nii muusikaliselt kui geograafiliselt. Symbio neljas album ilmub 2025. aasta kevadel.
Johannes Geworkian Hellman - rataslüüra, elektroonika
LarsEmil Öjeberget - akordion, stompbox’id, elektroonika
Symbio looming on lummav ja hingestatud, selles kohtuvad virtuoosselt mängitud folk- ja tantsumuusika, mis kingivad kuulajale omamoodi filmiliku kogemuse. Sümfoonilise kõlaga duot kuulates on raske uskuda, et laval on ainult kaks muusikutt. Nende viimane album “Endeavour” on erilimeline helimaastik, kus tundeergad meloodiad ja hüpnootilised rütmid maalivad elujaatavaid teemasid. Album võitis Rootsi pärimus- ja maailmamuusika auhindade jagamisel aasta albumi tiitli. Ansambli liikmed kohtusid 2011. aastal jämmil ja tundsid esimesest hetkest omavahelist erilist energiat ja muusikalist sidet. Kohe pärast esimest kohtumist sündiski Symbio. Sellest ajast peale on teekond duona viinud mehi üha uutesse paikadesse, nii muusikaliselt kui geograafiliselt. Symbio neljas album ilmub 2025. aasta kevadel.
Johannes Geworkian Hellman - rataslüüra, elektroonika
LarsEmil Öjeberget - akordion, stompbox’id, elektroonika
-min_large.jpg)
Tallinna tantsuklubi muusikud
Eesti
kell - Aida suur saal
kell - Aida suur saal
kell - Aida suur saal
Oleme Tallinna tantsuklubis kokku saanud ja kokku mänginud muusikute punt. Mängime igal teisel kolmapäeval Hopneri maja Diele saalis neid tantsulugusid, mis tantsuklubi liikumise 30 aasta jooksul tantsijate lemmikuteks on saanud. Suurema osa meie repertuaarist moodustavad seltskonnatantsud, millest kõige armastatumad ja tuntumad läbi aegade on ikka Aleksandra valss, Kihnumua, Suboota, Padespaan ja teised kindlavormilised tantsud. Sekka mängime ka mõne polka, valsi, reinlendri või labajala. Viimastel aastatel on isiklikeks lemmikuteks olnud rannarootsi tantsud, sealhulgas ammused lemmikud Pakri tantsud, millele on viimasel ajal lisandunud värskeid tantsuavastusi Ruhnu saarelt. Lisaks kohalikele tantsudele on varrukast võtta hulganisti võõramaiseid lemmiktantse, mis sobivad enamasti just peo viimastesse tundidesse.
Selleaastasel festivalil tantsutame rahvast kesköises tantsumaja programmis Aida suures saalis ning päeval Rohelisel laval, tantsukooli õpitubades. Reedel saab tantsukoolis õppida ja õhtul tantsumajas tantsida tantse Pakri saartelt, laupäeval Ruhnu saarelt. Sekka nii tantsuklubides levinud kui ka vähemtuntud seltskonnatantse.
Leanne Barbo - torupill, vilepill
Monika Väliste - flööt, vilepill
Jaan Sarv - karmoška
Maarja Sarv - viiul
Natali Ponetajev - karmoška, lõõtspill
Aneta Ponetajev - viiul
Getter Lauk - tants
Victoria Mitt - tants
Selleaastasel festivalil tantsutame rahvast kesköises tantsumaja programmis Aida suures saalis ning päeval Rohelisel laval, tantsukooli õpitubades. Reedel saab tantsukoolis õppida ja õhtul tantsumajas tantsida tantse Pakri saartelt, laupäeval Ruhnu saarelt. Sekka nii tantsuklubides levinud kui ka vähemtuntud seltskonnatantse.
Leanne Barbo - torupill, vilepill
Monika Väliste - flööt, vilepill
Jaan Sarv - karmoška
Maarja Sarv - viiul
Natali Ponetajev - karmoška, lõõtspill
Aneta Ponetajev - viiul
Getter Lauk - tants
Victoria Mitt - tants
The Baltic Sisters
Eesti/Läti/Leedu
kell - Aida suur saal
kell - I Kirsimägi
The Baltic Sisters on rahvusvaheline pärimusmuusika projekt, mis sündis kaugel Balti kallastest, 2022. aasta lõpus Lissabonis toimunud maailmamuusika esitlusfestivalil WOMEX, kus kolm lauljat Eestist, Lätist ja Leedust omavahel esmakordselt kohtusid. Alguses ühendas Balti sõsaraid kirg sutartinė’de, leedu arhailiste mitmehäälsete laulude vastu, aga nüüd kuulub nende repertuaari ka eesti ja läti muusikat.
Ansambli kontsertidel saab kuulda läti, leedu ja eesti rahvalaule nii eraldi kui ka läbipõimunult, mille tulemuseks on unikaalne ja eriline helikeel.
Viljandi pärimusmuusika festivali kontserdil lööb kaasa ka neljas Balti sõsar Liene Skrebinska.
Marion Selgall - laul
Vineta Romāne - laul
Laurita Peleniūtė - shruti box, raamtrumm
Liene Skrebinska - laul, kannel
Ansambli kontsertidel saab kuulda läti, leedu ja eesti rahvalaule nii eraldi kui ka läbipõimunult, mille tulemuseks on unikaalne ja eriline helikeel.
Viljandi pärimusmuusika festivali kontserdil lööb kaasa ka neljas Balti sõsar Liene Skrebinska.
Marion Selgall - laul
Vineta Romāne - laul
Laurita Peleniūtė - shruti box, raamtrumm
Liene Skrebinska - laul, kannel
Tomás del Real
Tšiili
kell - Jaak Johansoni lava, Viljandi Baptistikirik
Tomás del Real on tšiili kitarrist, produtsent ja laulukirjutaja, kes elab ja tegutseb Viljandis.Ta on üks Ladina folgi uuema generatsiooni viljakamaid muusikuid. Tänavu tähistab Tomás 10 aasta möödumist oma esimesest helikandjast ja selle verstaposti puhul annab ta Viljandi pärimusmuusika festivalil väga erilise soolokontserdi, kus kuuleb uues kuues parimad palasid kõigilt tema albumitelt ning lisaks üllatusi, mis on just selleks õhtuks ettevalmistatud.
Tomási fusion folk on värske viis "Uue Tšiili folgi" esitamiseks ning hiljuti nomineeriti taTšiili Pulsar Awardsil "Parima laulja-laulukirjutaja" kategoorias.
Tomási fusion folk on värske viis "Uue Tšiili folgi" esitamiseks ning hiljuti nomineeriti taTšiili Pulsar Awardsil "Parima laulja-laulukirjutaja" kategoorias.
Trad.Attack!
Eesti
kell - Laululava
Trad.Attack! on võtnud missiooniks end pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Sel aastal tähistab ansambel kümnendat sünnipäeva! Nende aastate jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalalbumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust. Ansambli siht esineda igas maailma riigis on neid viinud juba 38 riiki ja peaaegu igale mandrile, kontserte on antud Austraaliast Kanada, Tšiili ja Malaisiani. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 32 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga. Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks võib albumil kuulda Gruusia vokaalkoori Iberi, Kanada folk-pop bändi The East Pointers, Iisraeli päritolu muusikut ja ansambli Yemen Blues loojat Ravid Kahalani, seto leelokoori jt.
Sandra Sillamaa - torupill, parmupill, kellamäng, viled, laul
Jalmar Vabarna - kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, laul
Sandra Sillamaa - torupill, parmupill, kellamäng, viled, laul
Jalmar Vabarna - kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, laul
Triuka ja Kirit
Eesti/Soome
kell - I Kirsimägi
Triuka on ansambel, mis sukeldub sügavale eesti pärimusmuusika juurtesse ja avardab samas oma loomingulisi piire, katsetades klassikalise muusika meloodilisi käike ja rütmimuusikale omaseid gruuve. Bänd ei piirdu ainult vanade ja kõigile teada-tuntud tavade järgimisega, vaid otsib pidevalt uusi helimaastikke ning loob värskendavaid ja uuenduslikke muusikalisi elamusi.
Kontserdil kõlavad ka ühislood Soome bändiga Kirit, mis on põnev võimalus avastada ja mõista mõlema maa muusikatraditsioone ja saada inspiratsiooni, mis rikastab mõlema ansambli loomingulist väljendusvõimalust. Triuka on esinenud Viljandi pärimusmuusika festivalil ning jõudnud ka kaugemale, Taani ja Leetu. Ansambel pälvis tiitli Noor Pärimusbänd 2023.
Aino Rahel Aimla - tšello, laul
Liina-Mai Põldsepp - viiul, laul
Uku Zolgo - eesti lõõts, laul
Kirit on osa Kaustineni Näppäritest. Näppärit on pärimusmuusikal põhinev tunnustatud õpetamismeetod, milles igas vanuses ja erineva tasemega pillimehed mängivad koos. 1980. aastatest alates on Näppärit võtnud oma tiiva alla sadu uusi pillimängijaid, et kanda edasi Kaustineni viiulimängu pärandit, mis kanti 2021. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Hetkel on Kaustineni aastaringses rühmas ligi 100 last ja noort, lisaks osalevad sajad inimesed ka lühematel kursustel üle kogu Soomes ja mujalgi. Kiritis mängivad Kaustineni grupi vanimad ja edasijõudnuimad muusikud, see on vahelduvate liikmetega ansambel, mis annab kontserte ka suurest grupist eraldi. Kiriti juhendajaks on Esko Järvelä (tuntud ansamblitest Frigg, JPP, Tallari, Teho jne.) Kirit jõuab Viljandisse haridusliku koostööprojekti kaudu, mille raames nad esinevad ja viivad läbi õpitubasid nii Kaustineni rahvamuusika festivalil kui ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Projekti rahastab Soome kultuurifond.
Iikka Huntus - viiul
Laila-Sofia Sippola - viiul
Erkki Virkkala - viiul
Eeva Virtanen - harmoonium
Aliina Vuento - flööt
Kontserdil kõlavad ka ühislood Soome bändiga Kirit, mis on põnev võimalus avastada ja mõista mõlema maa muusikatraditsioone ja saada inspiratsiooni, mis rikastab mõlema ansambli loomingulist väljendusvõimalust. Triuka on esinenud Viljandi pärimusmuusika festivalil ning jõudnud ka kaugemale, Taani ja Leetu. Ansambel pälvis tiitli Noor Pärimusbänd 2023.
Aino Rahel Aimla - tšello, laul
Liina-Mai Põldsepp - viiul, laul
Uku Zolgo - eesti lõõts, laul
Kirit on osa Kaustineni Näppäritest. Näppärit on pärimusmuusikal põhinev tunnustatud õpetamismeetod, milles igas vanuses ja erineva tasemega pillimehed mängivad koos. 1980. aastatest alates on Näppärit võtnud oma tiiva alla sadu uusi pillimängijaid, et kanda edasi Kaustineni viiulimängu pärandit, mis kanti 2021. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Hetkel on Kaustineni aastaringses rühmas ligi 100 last ja noort, lisaks osalevad sajad inimesed ka lühematel kursustel üle kogu Soomes ja mujalgi. Kiritis mängivad Kaustineni grupi vanimad ja edasijõudnuimad muusikud, see on vahelduvate liikmetega ansambel, mis annab kontserte ka suurest grupist eraldi. Kiriti juhendajaks on Esko Järvelä (tuntud ansamblitest Frigg, JPP, Tallari, Teho jne.) Kirit jõuab Viljandisse haridusliku koostööprojekti kaudu, mille raames nad esinevad ja viivad läbi õpitubasid nii Kaustineni rahvamuusika festivalil kui ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Projekti rahastab Soome kultuurifond.
Iikka Huntus - viiul
Laila-Sofia Sippola - viiul
Erkki Virkkala - viiul
Eeva Virtanen - harmoonium
Aliina Vuento - flööt
Untsakad
Eesti
kell - Laululava
Kes on Untsakad?
Untsakad on tegelased Eesti rahvajuttudest ja muinasjuttudest. Nad on tavaliselt väikesed, kavalad ja mängulised olendid, kes armastavad nalja teha ja vahel ka pahandust. Nad on natuke nagu haldjad või päkapikud, aga Eesti oma versioon.
Millised untsakad välja näevad?
Untsakad on tavaliselt kujutatud väikeste ja kavalate olenditena. Nad võivad meenutada päkapikke või haldjaid, olles sageli väikesed ja saledad, teravate näojoontega ning rõõmsameelsed. Nende välimus võib varieeruda, kuid tihti on neil värvikad riided ja mütsid, mis annavad neile mängulise ja veidi maagilise välimuse. Mõnes loos võivad nad olla ka natuke karvased või omada muid eripärasid, mis rõhutavad nende metsikut ja loodusega seotud olemust.
Kus untsakad elavad?
Untsakad elavad tavaliselt metsades, põldudel ja muudes looduslikes paikades. Nad eelistavad elada kohtades, kus on palju varjumisvõimalusi ja kus nad saavad oma kavalusi ja mängulisi trikke teha. Mõnikord võib neid leida ka vanades talumajades või aidadest, kus nad võivad peita end ja teha väikseid pahandusi, näiteks peita ära majapidamistarbed või segada talutöid.
Nende elupaikade valik on tihedalt seotud loodusega, sest nad on sageli kujutatud kui looduse vaimud või olendid, kes on seotud maa ja metsaga.
Kas sa sooviksid veel midagi teada untsakate kohta? Tule laupäeval ööklubisse, seal saad teada.
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandoliin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Untsakad on tegelased Eesti rahvajuttudest ja muinasjuttudest. Nad on tavaliselt väikesed, kavalad ja mängulised olendid, kes armastavad nalja teha ja vahel ka pahandust. Nad on natuke nagu haldjad või päkapikud, aga Eesti oma versioon.
Millised untsakad välja näevad?
Untsakad on tavaliselt kujutatud väikeste ja kavalate olenditena. Nad võivad meenutada päkapikke või haldjaid, olles sageli väikesed ja saledad, teravate näojoontega ning rõõmsameelsed. Nende välimus võib varieeruda, kuid tihti on neil värvikad riided ja mütsid, mis annavad neile mängulise ja veidi maagilise välimuse. Mõnes loos võivad nad olla ka natuke karvased või omada muid eripärasid, mis rõhutavad nende metsikut ja loodusega seotud olemust.
Kus untsakad elavad?
Untsakad elavad tavaliselt metsades, põldudel ja muudes looduslikes paikades. Nad eelistavad elada kohtades, kus on palju varjumisvõimalusi ja kus nad saavad oma kavalusi ja mängulisi trikke teha. Mõnikord võib neid leida ka vanades talumajades või aidadest, kus nad võivad peita end ja teha väikseid pahandusi, näiteks peita ära majapidamistarbed või segada talutöid.
Nende elupaikade valik on tihedalt seotud loodusega, sest nad on sageli kujutatud kui looduse vaimud või olendid, kes on seotud maa ja metsaga.
Kas sa sooviksid veel midagi teada untsakate kohta? Tule laupäeval ööklubisse, seal saad teada.
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandoliin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Vabariigi Pillimehed
Eesti
kell - I Kirsimägi
Viljandi pärimusmuusika festivalil astuvad ühiselt üles kolm Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut: 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin, 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak ja 2022. aastal tiitli pälvinud saanud Kert Krüsban. Et Vabariigi Pillimehe tiitel on igavene, on Eestil nüüd kolm Vabariigi Pillimeest, kes oma mänguga publikut rõõmustavad!
Juhan Uppinit võib pidada oma aja üheks parimaks, lugupeetavamaks ja ka tituleeritumaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini igapäevaseks pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Kolme Vabariigi Pillimehe kontserdil lubab ta üllatuseks ka mõne muu lemmikpilli kaasa võtta, sest kui on nii hea lõõtsa- ja nii hea kandlemängija, ei pea ju ise tingimata neid pille mängima.
2020. aastal Vabariigi Pillimehe tiitli võitnud lihtsat Rõngu kandi meest Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all ja tema armastatud hobiks on saanud esiisade kombel rahvakandle mängimine. Kolmandat põlve pärimusmuusik Kandle-Oss võlub oma karismaatilise oleku ning nobeda sõrmejooksuga – ning häälepaelad lööb ta valla nii, et kilomeetri raadiuses kõik kaasa laulda soovivad! Pealtnäha ossiliku fassaadi taga peitub tegelikkuses kahe tütre isa väga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali.
Kui külapillimehest Kandle-Ossist sai Vabariigi Pillimees, siis pärast seda tuli Vanemuine ise talle kannelt pakkuma.
Kert Krüsban alustas pilli kääksutamist niipea, kui vanaisast koju jäänud väike lastekarmoška sülle ära mahtus. Tänu Lahemaa Rahwamuusikutele sai lõpuks kääksutamisest pillilugu ning sealses kogukonnas kasvas temast lõõtspillimängija. Samaaegselt alustas Kert akordioni õpinguid Loksa Muusikakoolis. Hiljem jätkus koolitee Heino Elleri Muusikakoolis pärimusmuusika lõõtspilli erialal. 2022. aastast kannab Kert Vabariigi Pillimehe tiitlit.
Juhan Uppin - päkarauakannel ja lõõtspill
Martin Arak - rahvakannel
Kert Krüsban - lõõtspill
Juhan Uppinit võib pidada oma aja üheks parimaks, lugupeetavamaks ja ka tituleeritumaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini igapäevaseks pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Kolme Vabariigi Pillimehe kontserdil lubab ta üllatuseks ka mõne muu lemmikpilli kaasa võtta, sest kui on nii hea lõõtsa- ja nii hea kandlemängija, ei pea ju ise tingimata neid pille mängima.
2020. aastal Vabariigi Pillimehe tiitli võitnud lihtsat Rõngu kandi meest Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all ja tema armastatud hobiks on saanud esiisade kombel rahvakandle mängimine. Kolmandat põlve pärimusmuusik Kandle-Oss võlub oma karismaatilise oleku ning nobeda sõrmejooksuga – ning häälepaelad lööb ta valla nii, et kilomeetri raadiuses kõik kaasa laulda soovivad! Pealtnäha ossiliku fassaadi taga peitub tegelikkuses kahe tütre isa väga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali.
Kui külapillimehest Kandle-Ossist sai Vabariigi Pillimees, siis pärast seda tuli Vanemuine ise talle kannelt pakkuma.
Kert Krüsban alustas pilli kääksutamist niipea, kui vanaisast koju jäänud väike lastekarmoška sülle ära mahtus. Tänu Lahemaa Rahwamuusikutele sai lõpuks kääksutamisest pillilugu ning sealses kogukonnas kasvas temast lõõtspillimängija. Samaaegselt alustas Kert akordioni õpinguid Loksa Muusikakoolis. Hiljem jätkus koolitee Heino Elleri Muusikakoolis pärimusmuusika lõõtspilli erialal. 2022. aastast kannab Kert Vabariigi Pillimehe tiitlit.
Juhan Uppin - päkarauakannel ja lõõtspill
Martin Arak - rahvakannel
Kert Krüsban - lõõtspill
Zetod
Eesti
kell - Laululava
Zetod on Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristjan Priksi juhendamisel 2003. aastal Värskas noortebändina sündinud muusikanähtus. Mõte panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rock’i tegema oli toona põnevust tekitav ning on tänaseks selle seltskonna viinud menuni, mis on neile toonud rohkelt auhindu ja tunnustust. Seitse stuudioalbumit välja andnud ansamblil täitus 2023. aastal juba 20. tegutsemisaasta, mis kulmineerus 15. juulil Treskis suure juubelikontserdiga.
Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar
Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar
Vastet ei leitud