Alle-aa on märgilise tähendusega ansambel lähiminevikust. Selle liikmed, eesotsas Ando Kivibergiga, panid aluse Viljandi pärimusmuusika festivalile ning laste ja noorte pärimusmuusika laagritele. Viljandi folgist on saanud Viljandi linna hoolival toel valdkondlik suursündmus, mis ei jäta külmaks ühtegi pärimusmuusika sõpra nii kodu- kui välismaal. Lastelaagritest on välja kasvanud Eesti ETNO ja kõik mõnusad paikkondlikud suve- ja talilaagrid. Rahva- ja pärimusmuusika on saanud osaks nooremate põlvkondade igapäevaelust.
Nüüd tullakse enneolematu juubelikavaga taas lavalaudadele – seda kõike ikka Viljandi pärimusmuusika festivali uhke sünnipäeva auks!
Artistid
Alle-aa
Eesti
kell - Kaevumägi
Ando ja Sõbrad
Erinevad riigid
kell - Laululava
Viljandi pärimusmuusika festival on kohaks, kus neljal sumedal suvepäeval kohtuvad muusikas vanad sõbrad ja tuttavad, keda pole ammu näinud. Lisaks südantsoojendavatele taaskohtumistele ja emotsionaalsetele järelkuulmistele, sõlmitakse ka uusi toredaid tutvusi ja saadakse festivali kestel sõbraks uute inimeste ja muusikaliste kooslustega.
Kindlasti on igaühel tekkinud festivali kestel omad lemmikud, keda tahaks veel kuulda. Traditsiooniks kujunenud "Ando ja sõbrad" kontserdil on võimalik veelkord nii uute kui vanade sõprade esinemisele kaasa elada. Kellega täpselt festivali pealik Ando Kiviberg pühapäeva õhtul aset leidval eelviimasel kontserdil Kaevumäel üles astub, see selgub juba kohapeal.
Kindlasti on igaühel tekkinud festivali kestel omad lemmikud, keda tahaks veel kuulda. Traditsiooniks kujunenud "Ando ja sõbrad" kontserdil on võimalik veelkord nii uute kui vanade sõprade esinemisele kaasa elada. Kellega täpselt festivali pealik Ando Kiviberg pühapäeva õhtul aset leidval eelviimasel kontserdil Kaevumäel üles astub, see selgub juba kohapeal.
Angus
Eesti
kell - Laululava
Angus on tagasi Viljandi folgil, kaasas uued mõtted ja muidugi ka kaua oodatud värske album. Reggaerongile on sütt juurde visatud ja korstnast ulatub aur taevani. Päike on kuumem kui kunagi varem ja mahe briis, mis õhku jahutab, tundub veelgi mõnusam. Pange valmis oma punakollaroheline jaatus, sest käes on südasuvi, vanad sõbrad, uued tuttavad. Seadke sammud lava ette, sest Angusel on hea meel teile sülle paisata uusi noote ja rütme.
Tantsime, laulame üheskoos just nõnda nagu vanasti tehti.
Reggaemiseni!
Anton Ventsel - Vokaal, Kitarr
Elari Ennok - Vokaal, Kitarr
Mati Tubli - Vokaal, Basskitarr
Tobias Tammearu - Klahvpillid
Martin Petermann - Trummid
Tõnis Kirsipu - Perkussioon
Lauri Kadalipp - Vokaal, Saksofon
Johannes Kiik - Tromboon
Tantsime, laulame üheskoos just nõnda nagu vanasti tehti.
Reggaemiseni!
Anton Ventsel - Vokaal, Kitarr
Elari Ennok - Vokaal, Kitarr
Mati Tubli - Vokaal, Basskitarr
Tobias Tammearu - Klahvpillid
Martin Petermann - Trummid
Tõnis Kirsipu - Perkussioon
Lauri Kadalipp - Vokaal, Saksofon
Johannes Kiik - Tromboon
Cätlin Mägi & Viljandi kultuuriakadeemia torupillimängijad
Eesti
kell - I Kirsimägi
Plaanis oli festivalile esinema kutsuda kuulsad torupillimehed: Jakob Kilström, Tõnu Eslon ja Jakob Ratsov Kuusalust, Andres Metsniit Muhumaalt, Jaan Piht Saaremaalt ja muidugi Hiiumaa virtuoosid Juhan ja Aleksander Maaker. Ent selgus, et sellega on 100 aastat hiljaks jäädud. Need torupillihiiglased enam ise kontserte anda ei saa, aga nende muusika elab edasi Cätlin Mägi ja tema TÜ Viljandi kultuuriakadeemias õppivate torupillitudengite esituses.
Kontserdil saategi kuulda vanu lugusid, mille järgi on tantsu vihutud vähemalt 150 aastat, aga ka uuemat loomingut tänapäevastelt loojatelt – kellelt täpsemalt, selgub kontserdil. Nii et kõrvatropid kaasa ja torupilli kuulama!
Cätlin Mägi - eesti torupill, parmupill, laul
Helery Kõrvemaa - eesti torupill, parmupill, laul
Kadri Allikmäe - eesti torupill, parmupill, laul
Karolin Übner - eesti torupill, parmupill, laul
Kerli Kislõi - eesti torupill, parmupill, laul
Merili Kask - eesti torupill, parmupill, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - eesti torupill, parmupill, laul
Kontserdil saategi kuulda vanu lugusid, mille järgi on tantsu vihutud vähemalt 150 aastat, aga ka uuemat loomingut tänapäevastelt loojatelt – kellelt täpsemalt, selgub kontserdil. Nii et kõrvatropid kaasa ja torupilli kuulama!
Cätlin Mägi - eesti torupill, parmupill, laul
Helery Kõrvemaa - eesti torupill, parmupill, laul
Kadri Allikmäe - eesti torupill, parmupill, laul
Karolin Übner - eesti torupill, parmupill, laul
Kerli Kislõi - eesti torupill, parmupill, laul
Merili Kask - eesti torupill, parmupill, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - eesti torupill, parmupill, laul
%2C%20photos_Jaanus%20Vaabla%20ja%20Maritta%20Anton_large.jpg)
Djely Tapa
Mali/Kanada
kell - II Kirsimägi
kell - I Kirsimägi
“Minu suund on tulevikku, koos Aafrika pärandiga,” ütleb Djely Tapa oma muusika kohta. Võrratu ja võimsa häälega Montréalis tegutsev griot – nii nimetatakse Lääne-Aafrikas pärimusekandjat, laulikut, jutuvestjat – sündis Lääne-Mali külakeses, kus ta elas 11. eluaastani. Tema ema oli üks Mali kuulsamaid laulikuid. Djely Tapa sammus sihikindlalt ema jälgedes ning võttis oma missiooniks hoida esivanemate väärtusi ja kultuuri ning anda mandinkade ajalugu edasi läbi laulu, tantsu ja rahvajuttude. Veendunud feministina on tema töös olulisel kohal ka mustanahaliste naiste õiguste kaitsmine.
Djely Tapa oluliseimaks muusikaliseks partneriks on Caleb Rimtobaye alias Afrotonix, kellega lauljatar jagab visiooni uuest Aafrika muusikast, nn afrofuturismi laines. Afrotonix lööb kaasa Djely Tapa palju kiidusõnu saanud ja Kanada 2020. aasta parimaks maailmamuusika albumiks tituleeritud debüütplaadil “Barokan”. Peenelt ja nutikalt mõõdetud elektrobiidid voogavad mõnusas laines koos mandinkade laulu, kitarririffide, Mali traditsiooniliste löökpillide ja kora’ga. Album on lugupidamisavaldus Aafrika naiste ja noorte tugevusele ning üleskutse hoida planeedi veevarusid.
Djely Tapa oluliseimaks muusikaliseks partneriks on Caleb Rimtobaye alias Afrotonix, kellega lauljatar jagab visiooni uuest Aafrika muusikast, nn afrofuturismi laines. Afrotonix lööb kaasa Djely Tapa palju kiidusõnu saanud ja Kanada 2020. aasta parimaks maailmamuusika albumiks tituleeritud debüütplaadil “Barokan”. Peenelt ja nutikalt mõõdetud elektrobiidid voogavad mõnusas laines koos mandinkade laulu, kitarririffide, Mali traditsiooniliste löökpillide ja kora’ga. Album on lugupidamisavaldus Aafrika naiste ja noorte tugevusele ning üleskutse hoida planeedi veevarusid.
Eesti ETNO 2023
Erinevad riigid
kell - II Kirsimägi
Eesti ETNO 2023 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad 70 noort muusikut maailma eri paigust. Maailmakirevust loovad Tšiili, Inglismaa, USA, Rootsi, Belgia, Norra, Saksa, Soome ning väga-väga paljud Eesti noored. Kollektiiv moodustub igal suvel uutest mängijatest, mistõttu on see alati põnev, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar: traditsioonilised pillilood ja laulud erinevatest maadest, mis õpitakse üksteiselt selgeks enne Viljandi folki toimuvas 9-päevases muusikalaagris Kõpu mõisas.
Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdilning annavad võimsa energialaengu ka igale kuulajale!
Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdilning annavad võimsa energialaengu ka igale kuulajale!
EHALE
Eesti
kell - I Kirsimägi
EHALE helikeel varieerub omaloomingulisest aiakontserdist iiri kütteni. Muusika, mis on ühtaegu soe ja vabastav. Traditsiooniline tantsumuusika on segatud uute ideede ja omapärase tunnetusega, vana mängitakse uues võtmes. Kolme keelpilli ja klarneti kohtumisel sulatakse kokku unikaalseks tervikuks, mis kõditab närve ja kõrvu.
Aet Kubits - klarnet, laul
Mathias Lantin - kitarr, laul
Hellika Otsar - viiul, laul
Mia Matilda Tammekun - viiul, laul
Aet Kubits - klarnet, laul
Mathias Lantin - kitarr, laul
Hellika Otsar - viiul, laul
Mia Matilda Tammekun - viiul, laul
El Khat
Iisrael
kell - Kaevumägi
Kodukootud prügimäe bänd, eesotsas multiinstrumentalist Eyal El Wahabiga. Bänd sai nime Araabia poolsaarel laialt levinud narkootilise toimega taime järgi. Nende looming on inspireeritud Jeemeni kuldajastu muusikast. Eyal El Wahabi pillipark on lai, sinna kuuluvad ka isetehtud instrumendid, mida ta on aastaid ehitanud inimeste äravisatud asjadest. Tel Avivis üles kasvanud Jeemeni diasporaa lapsena naaseb ta selle praktikaga rituaalselt oma suguvõsa kodumaale, kus isegi prahist võis teha pilli. El Wahab on alati olnud leidlik mees. Iseõppinud tänavamuusikust tšellistina õnnestus tal end smugeldada Jeruusalemma orkestrisse. Nooti ta ei tundnud, nii et ta õppis kuulmise järgi käigu pealt repertuaari ja pani kõrva taha nopped muusikateooriast. See andis talle tugeva põhja, aga tema maailm muutus, kui tema kätte sattus Jeemeni 1960ndate aastate pärimusmuusikaga plaat. See mõjus täieliku ilmutusena. Ta tuli orkestrist ära, hakkas meisterdama pille ja pani kokku ansambli El Khat.
Flook
Iiri / Inglise
kell - II Kirsimägi
kell - II Kirsimägi
Eksimatult äratuntava oma helikeelega Flook punub ja keerutab kokku pärimusmuusika meloodiaid filigraansete akustiliste gruuvidega, ammutades inspiratsiooni liikmete Iiri ja Inglise juurtest. Tegu on haruldase kooslusega kirglikust tehnilisest meisterlikkusest, tundlikust ansamblitööst ja julgelt seikluslikust muusikalisest kujulusvõimest. Flooki read on täis virtuoose, aga bändi ainulaadne fluidum tekib erinevate flöötide, krihvide ja trummide omavahelisest koostööst.
Brian Finnegan - viled ja flöödid
Sarah Allen - flöödid, akordion
Ed Boyd - kitarr
John Joe Kelly – bodhrán
Brian Finnegan - viled ja flöödid
Sarah Allen - flöödid, akordion
Ed Boyd - kitarr
John Joe Kelly – bodhrán
Fylgja
Eesti
kell - Laululava
Fylgja on karmimat folki viljelev bänd, mis koosneb neljast tulihingelisest neiust. Oma muusikas kasutavad nad pärimuslikke tekste ja rahvaviise ning lisavad sinna juurde omaloomingulist vürtsi. Paljud nende laulud jutustavad lugu mõnest neiust. Näiteks Mannist, kes otsustas maalt linna kolida, või hoopiski kahest neiust, kelle mureks on armastus sama noormehe vastu.
Kerli Kislõi - trummid
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Tsimmer - elektrikitarr, laul
Maria Mänd - basskitarr
Kerli Kislõi - trummid
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Tsimmer - elektrikitarr, laul
Maria Mänd - basskitarr
Góbé
Ungari
kell - Laululava
“Góbé” tähendab ungari keeles “pöörase meelega inimest”. See fusion folk bänd Kesk-Doonau madalikult ei sea endale ühtki piiri. Bändiliikmed on lõpetanud Ferenc Liszti muusikakadeemia, nii et nende tööriistakasti kuuluvad nii klassikaline, folk- kui ka popmuusika. Nende kindla veendumuse kohaselt ei eksisteeri pärimusmuusika ja kaasaegne muusika mitte lihtsalt kõrvuti, vaid on osa samast kultuurist ja ka suhtlevad omavahel – just neid kohtumispunkte Góbé oma loomingus otsibki. Nad on loonud uudse, aga etnilise kõlapildi, pannes oma akustiliste pillide tehnilised võimed viimse piirini proovile, otsides alati ootamatuid lahendusi ja olles avatud kõikvõimalikele muusikastiilidele. Tulemuseks on omamoodi folk pop, mis on ühtaegu kaasaegne ja meelelahutuslik ning säilitab samas ka oma pärimusliku hinge. Bänd on tegutsenud 15 aastat ja rännanud selle aja jooksul läbi kogu Kesk-Doonau madaliku ja pool Euroopat, andnud üle 1000 kontserdi ning võitnud mitmeid auhindu.
Várai Áron - laul, torupill, viled, perkussioon
Rigó Márton - viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté - vioola, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás - simbel, vioola-tambura, rataslüüra, torupillid, viled, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán - kontrabass, basskitarr
Czupi Áron - trummid, perkussioon, laul
Góbé astub Viljandi pärimusmuusika festivalil üles koostöös Liszti Instituudi ja Tallinna Ungari Kultuuri Keskusega.
Várai Áron - laul, torupill, viled, perkussioon
Rigó Márton - viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté - vioola, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás - simbel, vioola-tambura, rataslüüra, torupillid, viled, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán - kontrabass, basskitarr
Czupi Áron - trummid, perkussioon, laul
Góbé astub Viljandi pärimusmuusika festivalil üles koostöös Liszti Instituudi ja Tallinna Ungari Kultuuri Keskusega.
Haldi Välimäe
Eesti
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Haldi on noor muusik, laulukirjutaja ja produtsent. Oma esikalbumi "Raba" avaldas Haldi kõigest 16-aastasena koostöös Vaiko Epliku ning Jakob Juhkamiga. Debüütalbumi nimilugu "Raba" kõlas Haldi esituses ka 2019. aasta XX tantsupeol "Minu arm", kus see oli võimlemiskava "Rabahaldjad" saatemuusikaks.
2021. aasta suvel ilmus Haldi teine album "Taevalaed", mille esiksingel "Suudlus" viis Haldi kokku 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja, Portugali laulja-helilooja Salvador Sobraliga. Nimelt leidis mullu 14. detsembril Alexela kontserdimajas aset eriline duett, kus lugu kõlas Haldi ning Salvadori ühises esituses samaaegselt nii portugali kui ka eesti keeles. Loo viisi autor on Salvadori õde, Luisa Sobral, ning eestikeelse teksti puhul pole tegu tõlkega, vaid Haldi enda kirjutatuga. Lisaks annab Haldi üle Eesti oma loomingul põhinevaid soolokontserte ning on olnud saatejuht Klassikaraadio saatesarjas "Fantaasia".
2023. aasta veebruaris ilmus Haldi eestvedamisel Marju Marynel Kuudile pühendatud kogumik “Marynile / For Maryn”, mis sisaldab erinevate Eesti muusikute töötlusi Marju Kuudi loomingust või tema esitatud muusikast.
2021. aasta suvel ilmus Haldi teine album "Taevalaed", mille esiksingel "Suudlus" viis Haldi kokku 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja, Portugali laulja-helilooja Salvador Sobraliga. Nimelt leidis mullu 14. detsembril Alexela kontserdimajas aset eriline duett, kus lugu kõlas Haldi ning Salvadori ühises esituses samaaegselt nii portugali kui ka eesti keeles. Loo viisi autor on Salvadori õde, Luisa Sobral, ning eestikeelse teksti puhul pole tegu tõlkega, vaid Haldi enda kirjutatuga. Lisaks annab Haldi üle Eesti oma loomingul põhinevaid soolokontserte ning on olnud saatejuht Klassikaraadio saatesarjas "Fantaasia".
2023. aasta veebruaris ilmus Haldi eestvedamisel Marju Marynel Kuudile pühendatud kogumik “Marynile / For Maryn”, mis sisaldab erinevate Eesti muusikute töötlusi Marju Kuudi loomingust või tema esitatud muusikast.
Harry Bent, Dave Murphy ja sõbrad
Inglismaa
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Harry tuli Eestisse 1985. aastal Korkkijalka solistina. Ansambli, mis oli oluline osa toona alanud iiri kultuuri lainetusest Soomes, aga ka soome pärimusmuusika uuest tulemisest, muusikud olid ka osavad soome rahvamuusika mängijad ja õpetajad. Harry, kes on ametilt arhitekt, hakkas bänditegemise kõrval ka Sibeliuse Akadeemias iiri laulu õpetama.
Tallinnas tekkinud soe side Johansonidega ei katkenud ja Harry on koos teise toona Soomes pesitsenud iiri poeedi ja muusiku Dave Murphyga jäänud Eestis sagedaseks külalisteks. Duo oli 1993. aastal Viljandi festivali esimene väliskollektiiv.
Mõtteliselt on laval ka Jaak Johanson – see, miks ja mida ta laulis ja mida temaga koos laulsime, on endiselt alles. Kõrvus, sõrmis ja südameis.
Tallinnas tekkinud soe side Johansonidega ei katkenud ja Harry on koos teise toona Soomes pesitsenud iiri poeedi ja muusiku Dave Murphyga jäänud Eestis sagedaseks külalisteks. Duo oli 1993. aastal Viljandi festivali esimene väliskollektiiv.
Mõtteliselt on laval ka Jaak Johanson – see, miks ja mida ta laulis ja mida temaga koos laulsime, on endiselt alles. Kõrvus, sõrmis ja südameis.
Heino Tartes ja Sõbrad
Eesti
kell - I Kirsimägi
Heino Tartes ja Sõbrad on rahvaliku muusika ansambel, mis tegutseb juba 1985. aastast. Selle aja jooksul on mängitud üle Eesti nii tantsuks kui taustaks. Neid võib kohata sünnipäevadel, kontsertidel, simmanitel, laatadel, jaanipäeva- ja jõulupidudel ning samuti pulmades. Lisaks on ansambel esindanud Eesti rahvamuusikat mitmes välisriigis.
Muusikute peamiseks inspiratsiooniks on eesti lõõtspill ehk Teppo tüüpi lõõtspill, mis on ainulaadne terves maailmas. Samuti on eesti lõõtspill väga hinnatud simmani- ja kontserdipill üle Eesti.
Lõõtspilli maestro Heino Tartesel on palju sõpru ja aegade jooksul on ansambli koosseis vaheldunud, aga muusika ja Heino on jäänud samaks.
Kontserdil kõlavad nii vanad klassikalised rahvalaulud kui ka uuem ja vähem tuntud repertuaari.
Heino Tartes - eesti lõõtspill
Kalev Kreegipuu - akordion
Tõnis Tartes - kitarr
Rein Kinkar - mandoliin
Sirli Tartes - bass
Muusikute peamiseks inspiratsiooniks on eesti lõõtspill ehk Teppo tüüpi lõõtspill, mis on ainulaadne terves maailmas. Samuti on eesti lõõtspill väga hinnatud simmani- ja kontserdipill üle Eesti.
Lõõtspilli maestro Heino Tartesel on palju sõpru ja aegade jooksul on ansambli koosseis vaheldunud, aga muusika ja Heino on jäänud samaks.
Kontserdil kõlavad nii vanad klassikalised rahvalaulud kui ka uuem ja vähem tuntud repertuaari.
Heino Tartes - eesti lõõtspill
Kalev Kreegipuu - akordion
Tõnis Tartes - kitarr
Rein Kinkar - mandoliin
Sirli Tartes - bass
HUIK
Eesti
kell - Kaevumägi
Vanad folgihundid DJ Harletno ja Kulno Malva on juba aastaid poolsalaja koos muusikat teha nokitsenud. Biidimasinad kohtuvad vurride ja viledega, torupilli ja akordioniga. Igati tantsitav, samas sügav ja liigutav. Kõlab nii pärimusmuusika tõlgendusi kui lugusid, millesse duo on ise ürgse väe sisse puhunud.
Harlet Orasmaa - biidid, helikujundus, efektid
Kulno Malva - akordion, torupill, laul, okariina, vurr ja muud pillid
Harlet Orasmaa - biidid, helikujundus, efektid
Kulno Malva - akordion, torupill, laul, okariina, vurr ja muud pillid
Iiri-Eesti Lauluvägi
Eesti/Iiri
kell - Aida suur saal
kell - Jaani kirik
Eesti naisvägi, koosseisus Hanna-Reet Ruul ja Anne-Mai Valk, veedab aasta Iirimaal, õppides erinevate maade muusikat, keskendudes just Iiri lauludele. Eestlannade õpetajaks on laulja Róisín Ní Ghallóglaigh, kelle fookuses on ennekõike naiste laulud, vaated ja väljendused. Oma teekonnal on nad avastanud mitmeid huvitavaid ja ootamatuid sarnasusi eesti ja iiri pärimuslikes lauludes. Just seda soovivad nad ka publikuga jagada.
Oma loomingus tahavad nad jääda truuks traditsioonidele, kompides samas piire ja lisades sellele mitmekülgsust ning värvikaid kihte nii elektroonilise kui akustilise muusika näol. Kavas on nii eesti-, iiri- kui ingliskeelsed karjaselaulud, tantsu- ja mängulaulud ja ka kõigile hinge minevad armastuspalad. Lood on üldjuhul naiste perspektiivist ja tunda on õrnu elektroonilise muusika võnkeid. Kava märksõnadeks on naiselikkus, mängulisus ja voolavus. Kõige selle seovad kokku kõlavad lauluhääled, huvitavad seaded ja tugevate naiste vägi.
Anne-Mai Valk - laul
Hanna-Reet Ruul - laul, viiul, kitarr
Róisín Ní Ghallóglaigh - laul, kitarr
Róisín Ní Ghallóglaigh' aitab festivalile tuua Iirimaa Suursaatkond Eestis.
Oma loomingus tahavad nad jääda truuks traditsioonidele, kompides samas piire ja lisades sellele mitmekülgsust ning värvikaid kihte nii elektroonilise kui akustilise muusika näol. Kavas on nii eesti-, iiri- kui ingliskeelsed karjaselaulud, tantsu- ja mängulaulud ja ka kõigile hinge minevad armastuspalad. Lood on üldjuhul naiste perspektiivist ja tunda on õrnu elektroonilise muusika võnkeid. Kava märksõnadeks on naiselikkus, mängulisus ja voolavus. Kõige selle seovad kokku kõlavad lauluhääled, huvitavad seaded ja tugevate naiste vägi.
Anne-Mai Valk - laul
Hanna-Reet Ruul - laul, viiul, kitarr
Róisín Ní Ghallóglaigh - laul, kitarr
Róisín Ní Ghallóglaigh' aitab festivalile tuua Iirimaa Suursaatkond Eestis.
InBoil
Eesti
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Andrus Rootsmäe alias inBoil on luuletaja, muusik ja sõjamees. Aastate jooksul on teda saanud kohata ansamblites Jäääär ja InBoiler. Ta on õppinud Treffneri koolis, konservatooriumis, Tartu Ülikoolis, Vanemuise draamastuudios ja Tartu Lasteteatris. Töötanud Vanemuises, Eesti Kaitseväes ja Tartu Ülikoolis.
Alates 1990. aastast on ta Kaitseliidu Tartu maleva tegevliige, praegu kapteni auastmes.
Alates 1990. aastast on ta Kaitseliidu Tartu maleva tegevliige, praegu kapteni auastmes.
Int & Müller
Eesti
kell - Laululava
Festivali publiku ees rullub lahti kollektiivi Int & Müller kaua valminud kaunike, debüütalbum “Uus p(L)aat”.
Asso Int ja Martin Müller on kaks väga head sõpra ja veel paremat lõõtsameest, kelle kirg on rõõmustada inimesi elava ja rahvaliku muusikaga.
Esikalbumilt saab kuulda vanu, ajahõlma vajunud pillilugusid ning ka kõigile tuntud palasid. Ei jää pillimeeste debüütplaadilt välja ka Martini vanaemalt õpitud lood Virumaalt Miila külast ja laulud Asso vanaemalt, kes elas Narva-Jõesuus. Albumi nimilooks on Debora Vaarandi ja Valter Ojakääru loodud "Uus paat" – seda pala on Asso Int ja Martin Müller esitanud koos musitseerimise algusaegadest alates.
2022. aastal tähistasid lõõtsamehed oma 15. koos mängimise aastat esikalbumi ilmumisega!
Asso Int - eesti lõõtspill, laul
Martin Müller - eesti lõõtspill, laul
Asso Int ja Martin Müller on kaks väga head sõpra ja veel paremat lõõtsameest, kelle kirg on rõõmustada inimesi elava ja rahvaliku muusikaga.
Esikalbumilt saab kuulda vanu, ajahõlma vajunud pillilugusid ning ka kõigile tuntud palasid. Ei jää pillimeeste debüütplaadilt välja ka Martini vanaemalt õpitud lood Virumaalt Miila külast ja laulud Asso vanaemalt, kes elas Narva-Jõesuus. Albumi nimilooks on Debora Vaarandi ja Valter Ojakääru loodud "Uus paat" – seda pala on Asso Int ja Martin Müller esitanud koos musitseerimise algusaegadest alates.
2022. aastal tähistasid lõõtsamehed oma 15. koos mängimise aastat esikalbumi ilmumisega!
Asso Int - eesti lõõtspill, laul
Martin Müller - eesti lõõtspill, laul
Jaak Tuksam ja Ain Agan
Eesti
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Laval on legendaarne laulik Jaak Tuksam ja üks Eesti tuntumaid jazzkitarriste Ain Agan. Kõlavad paljudele kuulajatele armsaks saanud, peamiselt eesti luuletajate tekstidele loodud laulud, aga ka mõned päris uued lähiajal sündinud lood.
Tuksamit ja Aganat seob pikaaegne sõprus ja ühised esinemised läbi aastate. Viimaseks avalikuks ülesastumiseks sai “Ööülikooli” salvestus Hopneri majas. Õhtut viis toona läbi mõlema muusiku pikaaegne sõber ning lavapartner Jaak Johanson, kelle nimelisel kontserdilaval muusikud tänavu suvel taas kokku saavad.
Jaak Tuksam - laul, kitarr
Ain Agan - kitarr
Tuksamit ja Aganat seob pikaaegne sõprus ja ühised esinemised läbi aastate. Viimaseks avalikuks ülesastumiseks sai “Ööülikooli” salvestus Hopneri majas. Õhtut viis toona läbi mõlema muusiku pikaaegne sõber ning lavapartner Jaak Johanson, kelle nimelisel kontserdilaval muusikud tänavu suvel taas kokku saavad.
Jaak Tuksam - laul, kitarr
Ain Agan - kitarr
Júlia Kozáková
Slovakkia
kell - Kaevumägi
kell - I Kirsimägi
Júlia Kozáková esitleb oma debüütalbumit “Manuša”, mis rändab Slovakkia ja Kesk-Euroopa romade vanade laulude ja lugude jälgedes. Lauljanna häält saadab traditsiooniline simbeliansambel, millesse kuuluvad Slovakkia ühed tunnustatumad roma muusikud. Bändi repertuaari kuuluvatel lugudel on romade kultuurilises identiteedis ülioluline roll. Júlia lõpetas hiljuti maailmamuusika õpingud Londonis ning jätkab nüüd õpinguid jazz-muusika alal Brnos, Tšehhis. Tema laulustiil on meeliköitev ja tundeküllane ning ta võidab publiku südameid oma siira ja autentse lavalise olekuga.
Júlia Kozáková - laul
Viliam Didiáš - viiul
Ľubomír Gašpar - simbel
Vojtech “Bélu” Botoš - vioola
Ján Rigo - kontrabass
Zsolt Várady - kitarr
Júlia Kozáková - laul
Viliam Didiáš - viiul
Ľubomír Gašpar - simbel
Vojtech “Bélu” Botoš - vioola
Ján Rigo - kontrabass
Zsolt Várady - kitarr
Kaisa Kuslapuu Trio
Eesti
kell - Aida suur saal
Mida teha, kui armastad üle kõige klaverit mängida? Loomulikult tuleb kokku panna klaveritrio!
Koosseisu sünd tõukus 2022. aasta sügisel ilmunud Kaisa Kuslapuu soolo-EP “Heinast hobu” loomingulisest protsessist, mis lähenes klahvpillile minimalistlikust küljest, otsides kavalat ja head voolamist pärimusmuusika mängimisel. Võib-olla peaks isegi ütlema pärimusmuusikaga mängimisel, kuna improvisatsioonilisus on Kaisa esimeseks keeleks. Kava keskendubki põhiliselt Lõuna-Eesti pärimusmuusikale ja improvisatsioonile. See on ühest küljest tagasivaade lapsepõlvele Võrus, teisalt soov jääda ausasse olevikku läbi muusika: võnkuv klaverikeel elab oma elu haamrilöögi ja vildisummutuse vahel, kus ta võib luua pidulikkust, ootusärevust, muretust, nukrust, apaatiat, igatsust, südame suurimat rõõmu.
Kaisa Kuslapuu - klaver, vokaal
Meelis Pihlap - basskitarr
Tõnis Kirsipu - löökpillid
Koosseisu sünd tõukus 2022. aasta sügisel ilmunud Kaisa Kuslapuu soolo-EP “Heinast hobu” loomingulisest protsessist, mis lähenes klahvpillile minimalistlikust küljest, otsides kavalat ja head voolamist pärimusmuusika mängimisel. Võib-olla peaks isegi ütlema pärimusmuusikaga mängimisel, kuna improvisatsioonilisus on Kaisa esimeseks keeleks. Kava keskendubki põhiliselt Lõuna-Eesti pärimusmuusikale ja improvisatsioonile. See on ühest küljest tagasivaade lapsepõlvele Võrus, teisalt soov jääda ausasse olevikku läbi muusika: võnkuv klaverikeel elab oma elu haamrilöögi ja vildisummutuse vahel, kus ta võib luua pidulikkust, ootusärevust, muretust, nukrust, apaatiat, igatsust, südame suurimat rõõmu.
Kaisa Kuslapuu - klaver, vokaal
Meelis Pihlap - basskitarr
Tõnis Kirsipu - löökpillid
_fotograaf%20Helin%20Pihlap_large.jpg)
Kandlelumm
Eesti
kell - Aida suur saal
“Kandlelumm” on kontsertprojekt, kus oma muusikalise sõnumi toovad kuulajateni viis eesti muusikut, kelle igapäevamaailmas on oluline koht kandlel.
Kontsert on kõlalt ja stiililt vaheldusrikas, kõlavad erinevad kandled kromaatilisest kandlest psalteeriumini, helisevad vanade meistrite pillid ja nende lood, improvisatsioonid ja kõlamaastikud. Kõrvuti on pärimuslik ja keskaegne, talupoeglik ja kõrgaadellik, palju muusikalisi nüansse ja suuri kõlamassiive.
Anna-Liisa Eller on rahvusvahelise haardega kandlemängija ja -õpetaja. Ta on salvestanud nii ECM-ile kui Harmonia Mundile. Tegu on Eesti ühe nõutuma interpreediga, kes mängib väga erinevaid stiile eelkõige kromaatilisel kandlel.
Pille Karras on suure kogemusega kandlemängija ja -õpetaja. Ta on teinud kaasa erinevates ansamblites, uurinud vanu kandlemängu viise ja loonud kandleteemalisi õppematerjale.
Kertu-Liis Õnnis on noor silmapaistev kandlemängu entusiast, kes tunneb huvi eri stiilide vastu, täiendab end pidevalt ja loob ise lugusid. Sai 2022. aastal kõige tublima kandleõpilase tiitli.
Toivo Tähemaa on kandlemuusika huviline ja pillimeister. Toivo, kes on TTÜ tehniliste ainete kaasprofessor, on kogu elu pilli mänginud ja töötanud kandlemängijatele välja mitmeid pillitäiendusi. Mängib mitmetes ansamblites eri instrumente.
Tarmo Kivisilla on õppejõud ja rahvapillimängija. Tema üheks meelispilliks on päkarauakannel. Tarmo teeb pillimehena koostööd rahvatantsijatega ning on seotud erinevate rahvamuusika projektidega (nt kandle kaardistamise projekt, koolikontserdid jms).
Kontsert on kõlalt ja stiililt vaheldusrikas, kõlavad erinevad kandled kromaatilisest kandlest psalteeriumini, helisevad vanade meistrite pillid ja nende lood, improvisatsioonid ja kõlamaastikud. Kõrvuti on pärimuslik ja keskaegne, talupoeglik ja kõrgaadellik, palju muusikalisi nüansse ja suuri kõlamassiive.
Anna-Liisa Eller on rahvusvahelise haardega kandlemängija ja -õpetaja. Ta on salvestanud nii ECM-ile kui Harmonia Mundile. Tegu on Eesti ühe nõutuma interpreediga, kes mängib väga erinevaid stiile eelkõige kromaatilisel kandlel.
Pille Karras on suure kogemusega kandlemängija ja -õpetaja. Ta on teinud kaasa erinevates ansamblites, uurinud vanu kandlemängu viise ja loonud kandleteemalisi õppematerjale.
Kertu-Liis Õnnis on noor silmapaistev kandlemängu entusiast, kes tunneb huvi eri stiilide vastu, täiendab end pidevalt ja loob ise lugusid. Sai 2022. aastal kõige tublima kandleõpilase tiitli.
Toivo Tähemaa on kandlemuusika huviline ja pillimeister. Toivo, kes on TTÜ tehniliste ainete kaasprofessor, on kogu elu pilli mänginud ja töötanud kandlemängijatele välja mitmeid pillitäiendusi. Mängib mitmetes ansamblites eri instrumente.
Tarmo Kivisilla on õppejõud ja rahvapillimängija. Tema üheks meelispilliks on päkarauakannel. Tarmo teeb pillimehena koostööd rahvatantsijatega ning on seotud erinevate rahvamuusika projektidega (nt kandle kaardistamise projekt, koolikontserdid jms).
Kärt Johanson ja Robert Jürjendal
Eesti
kell - Aida suur saal
2004. aastal andsid Kärt Johanson ja Robert Jürjendal koos välja ühise helikandja “Seitse une nägu”, mis leidis head vastukaja nii siin- kui sealpool piiri. Kokku saavad regilaul ja live-elektroonika, mis kohati põimuvad, kohati põrkuvad, kohati ühes ruumis toimetavad ja üksteist toetavad, et siis jälle oma teed minna.
Ei teagi ju enam päriselt, kuidas regilaule laulda. Nad on nagu unenäod, mis on sulle väga ligi, aga täpselt ei mäleta … siis hakkad tasapisi meelde tuletama ja nägema ja vahel isegi aru saama … need on sinu unenäod, kellelgi teisel maailmas selliseid ei ole.
Festivali 30. sünnipäeva puhul on neil rõõm jälle kokku tulla ja sellesse maailma sukelduda, nende samade lugudega. Aga unenäod on uued …
Kärt Johanson on näitleja taustaga eesti laulja/muusik, kes on koostööd teinud erinevate koosseisude ja muusikutega Eestist ja Iirimaalt (Johanson ja Vennad, Riho Sibul, Tõnis Mägi, Taavi Kerikmäe, Seán Garvey jt.) ja andnud välja mitmeid sooloplaate.
Robert Jürjendal on kitarrist/helilooja, kes on töötanud koos paljude Eesti ja välismaa ansamblite ja artistidega (Weekend Guitar Trio, Fragile, UMA, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Colin Edwin, Arve Henriksen jt.) Kitarrimuusika kõrval kirjutanud muusikat ka mitmetele kooridele (Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Collegium Musicale jt.). Ta on kaastegev enam kui 60 albumil ja välja andnud neli sooloplaati.
Ei teagi ju enam päriselt, kuidas regilaule laulda. Nad on nagu unenäod, mis on sulle väga ligi, aga täpselt ei mäleta … siis hakkad tasapisi meelde tuletama ja nägema ja vahel isegi aru saama … need on sinu unenäod, kellelgi teisel maailmas selliseid ei ole.
Festivali 30. sünnipäeva puhul on neil rõõm jälle kokku tulla ja sellesse maailma sukelduda, nende samade lugudega. Aga unenäod on uued …
Kärt Johanson on näitleja taustaga eesti laulja/muusik, kes on koostööd teinud erinevate koosseisude ja muusikutega Eestist ja Iirimaalt (Johanson ja Vennad, Riho Sibul, Tõnis Mägi, Taavi Kerikmäe, Seán Garvey jt.) ja andnud välja mitmeid sooloplaate.
Robert Jürjendal on kitarrist/helilooja, kes on töötanud koos paljude Eesti ja välismaa ansamblite ja artistidega (Weekend Guitar Trio, Fragile, UMA, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Colin Edwin, Arve Henriksen jt.) Kitarrimuusika kõrval kirjutanud muusikat ka mitmetele kooridele (Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Collegium Musicale jt.). Ta on kaastegev enam kui 60 albumil ja välja andnud neli sooloplaati.
Kertu-Liis Õnnis
Eesti
kell - Aida suur saal
Kertu-Liis on noor pärimusmuusik, kellele meeldib avastada arhailist kandlekõla ja mängustiili, mida on tore õrnalt põimida uuema muusika mõjutuste ja põnevate võtetega. Talle on põhiline, et lood, mida ta mängib, saaks omaks – oma mängituks.
Kontserdil kuuleb 14-keelsele väikekandlele seatud pärimuslikke lugusid nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri aladelt ja Rootsist. Mitmekülgses kavas on põhjamaiselt karget karakterit, metsade melanhoolset kohinat ja vanavanaisa Felix Ritso mängitud polkasid. Mõtlike ja improvisatsiooniliste lugude kaikuv kõla peegeldab eestlaslikkust ja uitab Uurali-lähedastesse paikadesse. Kertu-Liisi austus meie pärimuse ja armastus oma kandle vastu kumab selgelt tema muusikas.
Kontserdil kuuleb 14-keelsele väikekandlele seatud pärimuslikke lugusid nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri aladelt ja Rootsist. Mitmekülgses kavas on põhjamaiselt karget karakterit, metsade melanhoolset kohinat ja vanavanaisa Felix Ritso mängitud polkasid. Mõtlike ja improvisatsiooniliste lugude kaikuv kõla peegeldab eestlaslikkust ja uitab Uurali-lähedastesse paikadesse. Kertu-Liisi austus meie pärimuse ja armastus oma kandle vastu kumab selgelt tema muusikas.
Laste ETNO 2023
Eesti
kell - Aida suur saal
Laste ETNO 2023 on pärimusmuusika kollektiiv, mis koosneb 30 andekast noorest muusikust ja nende 8 juhendajast. 12–16-aastased lapsed õpivad üksteiselt nädala jooksul Kärstna mõisas toimuvas muusikalaagris värvikaid traditsioonilisi lugusid ja laule eesti pärimusmuusika varamust ning toovad need publiku ette Viljandi pärimusmuusika festivalil. Nooruslik energia ja mängurõõm saavad kokku igal Laste ETNO kontserdil ning annavad võimsa rõõmulaengu ka igale kuulajale!
Le Diable à Cinq
Kanada
kell - II Kirsimägi
kell - II Kirsimägi
Le Diable à Cinq on viiest noorest multiinstrumentalistist koosnev ansambel Outaouais’ piirkonnast Québecist. Bändiliikmed, kellest kolm on vennad, neljas nende nõbu ja viies hea sõber, ammutavad inspiratsiooni oma kodukandi pärimusmuusikast ja on võtnud missiooniks puhuda elu sisse tantsupidudele, mille keskel bändiliikmed on ise üles kasvanud. “Viis kuradikest” loovad oma plahvatusliku lavaenergia ning dünaamilise ja rõõmsameelse muusikaga publiku seas mõnusa peomeeleolu ja ühtekuuluvustunde, pannes kõigil jala tatsuma.
Éloi Gagnon-Sabourin - klaver, laul
Félix Sabourin - akordion, laul
Rémi Pagé - viiul, mandoliin, perkussioon, laul
Samuel Sabourin - bandžo, viiul, laul
André-Michel Dambremont - kitarr, laul
Éloi Gagnon-Sabourin - klaver, laul
Félix Sabourin - akordion, laul
Rémi Pagé - viiul, mandoliin, perkussioon, laul
Samuel Sabourin - bandžo, viiul, laul
André-Michel Dambremont - kitarr, laul
Leik ja Andre Maaker
Eesti
kell - Kaevumägi
Eesti pärimusmuusika viiuli- ja häälekõlasid ühendav duo Leik ning mitmekülgne tunnustatud kitarritalent Andre Maaker loovad lavalaudadel kohtudes värske, energiliselt säriseva ja sooja õhkkonna. Festivali 30. sünnipäeva auks koguvad nad pidulikult kokku ning löövad kõlama uued ja vanad meelislood. Trio lugude seas kõlab muusikute omaloomingut, erilisest Eesti kargest läänerannikust inspireeritud pärimuslugusid ja -laule ning pisteid ka välismaalt.
Lõõtsavägilased ja Lõõtsanøøbid
Eesti
kell - Laululava
Lõõtsavägilaste alguseks võib lugeda hetke, mil Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aastal kokku ansambli oma õpilastest (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae). Ansambel tehti selleks, et õpilased saaksid bändis mängimise kogemuse ja tunnetuse. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti arenema, et väike projekt kasvas suureks. 29. jaanuaril 2014. aastal tegid Lõõtsavägilased Karksi-Nuia Muusikakoolis oma esimese proovi. Esimesel aastal kandis ansambel nime Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel, kuid järgmisel suvel muudeti nimi Lõõtsavägilasteks. Esialgu õpiti vaid pillilugusid, siis aga hakati rohkem rõhku panema laulmisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et ansamblile kõlavärvi lisada. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette ka teistele stiilidele. Nad on esinenud kõigil Eesti suurematel folgifestivalidel, teinud koostööd näiteks Untsakate, Zetode, Jaan Pehki, Hardi Volmeri ja Metsatölluga ja võitnud mitmeid auhindu.
Rasmus Kadaja - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Tobias Tae - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Andres Eelmaa - basskitarr, laul
Ott-Mait Põldsepp - akustiline kitarr, elektrikitarr, laul
Margus Põldsepp - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Ansambel Lõõtsanøøbid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusika ansamblite vabrikust. Kui nüüd lähemalt rääkida, siis on tegemist viie sõbraga, kes lisaks bändis mängimisele suudaksid igaüks iseseisvalt pillimänguga ka külapeo ära sisustada. Erinevaid pille, mida nad veel mängivad, on ikka palju, saksofonist klaverini. Ansamblina on nad tegutsenud umbes kaks aastat ja selle aja jooksul on neil olnud üle kolmekümne esinemise, ERM-ist ETV-ni. Palju on ülesastumisi kodusel Mulgimaal, kus poisid on juba nõutud pillimehed. 2022. aasta sügisel lõi juhendajana Margus Põldsepale kampa ka lõõtsakunn Rasmus Kadaja, kes tutvustas poistele ka Võru tüüpi lõõtspilli. Koos Untsakate, Lõõtsavägilaste, Metsatöllu ja paljude teiste Eesti ansamblite ja folkmuusikutega osaleti ka suures projektis Ukraina rahva toetuseks, millest sündinud laulu video on leitav Youtube'ist "Ukraina Sõjahümni" nime alt. Kuna elu näitab, et publiku südame võitmiseks on tarvilik ka lauluoskus, siis panevad poisid uue suunana instrumentaalpalade kõrval rõhku ka lauludele.
Juhan Koppel - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Andro Ojakäär - eesti lõõtspill, karmoška, ukulele, laul
Brait Pärnik - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Kaspar Jassik - basskitarr
Kaupo Leon - akustiline kitarr, laul
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette ka teistele stiilidele. Nad on esinenud kõigil Eesti suurematel folgifestivalidel, teinud koostööd näiteks Untsakate, Zetode, Jaan Pehki, Hardi Volmeri ja Metsatölluga ja võitnud mitmeid auhindu.
Rasmus Kadaja - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Tobias Tae - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Andres Eelmaa - basskitarr, laul
Ott-Mait Põldsepp - akustiline kitarr, elektrikitarr, laul
Margus Põldsepp - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Ansambel Lõõtsanøøbid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusika ansamblite vabrikust. Kui nüüd lähemalt rääkida, siis on tegemist viie sõbraga, kes lisaks bändis mängimisele suudaksid igaüks iseseisvalt pillimänguga ka külapeo ära sisustada. Erinevaid pille, mida nad veel mängivad, on ikka palju, saksofonist klaverini. Ansamblina on nad tegutsenud umbes kaks aastat ja selle aja jooksul on neil olnud üle kolmekümne esinemise, ERM-ist ETV-ni. Palju on ülesastumisi kodusel Mulgimaal, kus poisid on juba nõutud pillimehed. 2022. aasta sügisel lõi juhendajana Margus Põldsepale kampa ka lõõtsakunn Rasmus Kadaja, kes tutvustas poistele ka Võru tüüpi lõõtspilli. Koos Untsakate, Lõõtsavägilaste, Metsatöllu ja paljude teiste Eesti ansamblite ja folkmuusikutega osaleti ka suures projektis Ukraina rahva toetuseks, millest sündinud laulu video on leitav Youtube'ist "Ukraina Sõjahümni" nime alt. Kuna elu näitab, et publiku südame võitmiseks on tarvilik ka lauluoskus, siis panevad poisid uue suunana instrumentaalpalade kõrval rõhku ka lauludele.
Juhan Koppel - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Andro Ojakäär - eesti lõõtspill, karmoška, ukulele, laul
Brait Pärnik - eesti lõõtspill, karmoška, laul
Kaspar Jassik - basskitarr
Kaupo Leon - akustiline kitarr, laul
Loten Namling
Tiibet
kell - Laululava
kell - Kaevumägi
Loten Namling on artist, kes esitab traditsioonilisi Tiibeti rahvalaule põimides neid džässi ja popprokiga. Namlingu repertuaaris on nii Milarepa, Guru Padma Sambhava, Nangma Toesha klassikalisi laule, kui Drekari müstilisi Barti laule, mis ristuvad džäss fusion`i, rokkmuusika ja Rajasthani Tiibeti fusion`iga. Palade vahepeale jutustab Namling Tiibeti rahvalugusid.
Loten Namling võib olla tuttav ka filmist "Tibetian Warrior", kus on kujutatud tema vabadusvõitlust Tiibeti eest.
Tema Pühadus XIV dalai-laama on Loten Namlingut nimetanud "pühendunud ja siiraks, tugeva ning võimsa häälega lauljaks". Oma väljanägemises võrreldakse teda aina Tiibeti ooperi asutaja, joogi Thang Thong Gyalpoga.
LØYLY Orchestra
Eesti/Soome/Taani/Rootsi
kell - I Kirsimägi
kell - I Kirsimägi
LØYLY Orchestra [löülü orkestra] ehk süvasukeldumine läänemereäärsete rahvaste polkatraditsiooni.
Rahvusvaheline leiliorkester viskab kerisele Eesti, Soome, Taani ja Rootsi polkade mõnusamad nüansid ning ootab palavalt kõiki kaasa vihtlema!
Lõviosa bändist sai kokku 2022. aasta Baltimaade ja Skandinaavia pärimusmuusika konverentsil NordTrad, kus peeti järjekordselt maha legendaarne polkade mängimise võistlus. Tol korral esindas igaüks oma maad, ent nüüd on jõud ühendatud ja võistlusmoment pausile pandud. Kuigi kollektiivi repertuaari moodustavad suures osas polkad, ei saa öelda, et kogu kontserdikava saaks sama tempoga uhades ära teha – ruumi on ka muudele tantsulugudele ning loomulikult eri polkatüüpide nüansside ja krutskite austamisele.
Kõlagu ja elagu polkad!
Kaisa Kuslapuu - klaver
Regina Mänd - viiul
Marie Hamborg - viiul
Albin Myrin - klarnet
Timmy Gasslander - kitarr
Nicolaj Wamberg - kontrabass
Pauliina Kauppila- löökpillid
Rahvusvaheline leiliorkester viskab kerisele Eesti, Soome, Taani ja Rootsi polkade mõnusamad nüansid ning ootab palavalt kõiki kaasa vihtlema!
Lõviosa bändist sai kokku 2022. aasta Baltimaade ja Skandinaavia pärimusmuusika konverentsil NordTrad, kus peeti järjekordselt maha legendaarne polkade mängimise võistlus. Tol korral esindas igaüks oma maad, ent nüüd on jõud ühendatud ja võistlusmoment pausile pandud. Kuigi kollektiivi repertuaari moodustavad suures osas polkad, ei saa öelda, et kogu kontserdikava saaks sama tempoga uhades ära teha – ruumi on ka muudele tantsulugudele ning loomulikult eri polkatüüpide nüansside ja krutskite austamisele.
Kõlagu ja elagu polkad!
Kaisa Kuslapuu - klaver
Regina Mänd - viiul
Marie Hamborg - viiul
Albin Myrin - klarnet
Timmy Gasslander - kitarr
Nicolaj Wamberg - kontrabass
Pauliina Kauppila- löökpillid
MANDOTERROR
Eesti
kell - I Kirsimägi
MANDOTERROR on viieliikmeline folk-hevi ansambel, kus kohtuvad mandoliin ja põhjamaine raskemeelsus. 2021. aastal avaldas ansambel debüütalbumi “Kodumaa laantes”, mis pälvis tunnustuse Kuldne Plaat 2022 ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2022, edukate muusikaliste saavutuste eest.
Kristjan Kuusmik - laul, kitarr
Peeter Priks - taustalaul, kitarr
Tanel Sakrits - mandoliin
Veli Rooger - trummid
Aap Odres - basskitarr
Kristjan Kuusmik - laul, kitarr
Peeter Priks - taustalaul, kitarr
Tanel Sakrits - mandoliin
Veli Rooger - trummid
Aap Odres - basskitarr
_large.jpg)
Mari Kalkun
Eesti
kell - Kaevumägi
Mari Kalkun on karismaatiline laulja ja omanäolise käekirjaga looja, kes on oma soolokontsertidega esinenud enamikes Euroopa riikides ja Jaapanis ning pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. 2023. aasta juulis ilmub muusikul uus kauaoodatud sooloalbum, mis toob kuulajani vanad eesti müüdid ja kaasaegse võro luule, lennutades need Kalkuni isikliku helikeele ja jutuvestmisoskuse kaudu otse tänapäeva maailma probleemide tulipunkti.
Albumi “Stoonia lood“ keskseks teemaks on inimese suhe loodusega. Uues kavas saavad kokku ürgne ja elav pärimus. Mitmed plaadi tekstid on loodud alles äsja kaasaegsete eesti ja võro luuletajate ning Kalkuni enda poolt. Albumi pealkiri “Stoonia lood” viitab müütilise omailma loomisele sõnas ja helis. Uues kavas kõlavad Mari hääl ja kandled, klaver ning elektroonika orgaanilises sümbioosis, et luua eepilisi kõlamaastikke, mis viivad kuulaja rändama hoopis teistsugusesse aegruumi.
Albumi kaasprodutsendiks on hinnatud Suurbritannia muusik Sam Lee ning albumi annab välja mainekas plaadifirma Real World Records (Suurbritannia).
Mari Kalkun - laul, kandled, klaver, elektroonika, trumm
Nathan Riki Thomson - prepareeritud kontrabass
Albumi “Stoonia lood“ keskseks teemaks on inimese suhe loodusega. Uues kavas saavad kokku ürgne ja elav pärimus. Mitmed plaadi tekstid on loodud alles äsja kaasaegsete eesti ja võro luuletajate ning Kalkuni enda poolt. Albumi pealkiri “Stoonia lood” viitab müütilise omailma loomisele sõnas ja helis. Uues kavas kõlavad Mari hääl ja kandled, klaver ning elektroonika orgaanilises sümbioosis, et luua eepilisi kõlamaastikke, mis viivad kuulaja rändama hoopis teistsugusesse aegruumi.
Albumi kaasprodutsendiks on hinnatud Suurbritannia muusik Sam Lee ning albumi annab välja mainekas plaadifirma Real World Records (Suurbritannia).
Mari Kalkun - laul, kandled, klaver, elektroonika, trumm
Nathan Riki Thomson - prepareeritud kontrabass
Minu Isa Oli Ausus Ise
Eesti
kell - Kaevumägi
Minu Isa Oli Ausus Ise sai alguse 1990. aastal, kui nii Margo kui Gaute õppisid Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist. Ansambel on eelkõige tuntud oma humoorikate esinemiste poolest Viljandi pärimusmuusika festivalil – mehed andsid kontserdi ka kõige esimesel festivalil, 1993. aastal! Veel samal aastal läks ansambel lahku, kuid jätkas tegutsemist juba järgmisel aastal, kui pillid võeti kätte Q Raadio saate "Rakke raadio" eetris. Bänd tegutseb tänaseni ja vahele ei jäeta ka juubilar Viljandi folgi pidupäevi.
Margo Mitt alias Eino Süggu
Gaute Kivistik alias Einar Süggu
Margo Mitt alias Eino Süggu
Gaute Kivistik alias Einar Süggu
Naised köögis
Eesti
kell - Laululava
Kümme aastat tagasi Viljandis alguse saanud ansambel Naised Köögis peab tänavu oma juubelit! Nende kümne aasta jooksul on nad tiirutanud kontsertidega läbi ritsikatest siriseva Eesti, ujunud lugematutes järvedes ja lahesoppides, nikerdanud köökides ja taluterrassidel uusi laule, kaevanud kontserdi jooksul hange tuisanud sõiduvahendeid välja, rääkinud sadade inimestega publikust ja kuulanud pärast esinemist nende lugusid, jaganud oma laule vihmas, tormis ja kuumalaine harjal, mures ja rõõmus, rasedatena ja ühes tükis. Saades inspiratsiooni vanade külalaulikute rahvalikult krõbedast sõnakunstist, on paljud nende lauludki sündinud vahetu reaktsiooni ja peegeldusena ühiskonnas toimuvale või kõrvalpilguna meid ümbritsevale maailmale nüüd ja praegu. Et saaks pikalt Pipi moodi pidu ja pilli, kutsuvad naised appi oma sõpradest muusikud ja esitavad laule nii oma viimaselt plaadilt “Kordub kõik all päikese”, kui ka vanu häid hitte. Ja et kontsert annaks korraliku juubelimõõdu välja, kutsutakse ka rahvast kaasa eepilise loo “Mis maa meile jääb?” esmaettekandele. Helisegu hing ja kõlagu laul!
Kristiina Ehin - laul, karmoška
Katrin Laidre - laul, karmoška, ukulele, bass
Sofia Joons Gylling - laul, viiul, trumm
Kairi Leivo - laul, bass
Kristiina Ehin - laul, karmoška
Katrin Laidre - laul, karmoška, ukulele, bass
Sofia Joons Gylling - laul, viiul, trumm
Kairi Leivo - laul, bass
Noor Pärimusbänd 2023: Triuka ja Lõõm
Eesti
kell - Kaevumägi
Konkursi Noor Pärimusbänd 2023 võitjad: Triuka ja Lõõm!
Triuka
Hingelt eesti pärimuse juurtega Triuka katsetab oma loomingus ka klassikalise muusika meloodilisi käike ja rütmimuusikale omaseid gruuve. Noored ei järgi ainult vanu ja kõigile teada-tuntud tavasid, vaid otsivad uuenduslikke helimaastikke luues oma muusikale rikkalikult mitmekülgset kõla. Lavale astudes särab see punt harmooniliselt mängimise energiast! Kõigest pool aastat tegutsenud triol on selja taga mitmeid edukaid esinemisi ning neil on juba välja tulnud ka esimene singel ja EP.
Uku Zolgo - eesti lõõts, nuppakordion
Triin Pihlap - viiul
Aino Rahel Aimla - tšello
Lõõm
Lõõm on keelpillikvartett, kelle põhirepertuaar koosneb džäss- ja pärimusmuusikast. Mängijate eesmärk on kompida oma koosseisu helikeele piire, kasutades uudseid ja ebatavalisi mänguvõtteid (nt perkussiivselt mängimist) ning katsetada lugude struktuuri ja harmooniaga. Kõige olulisem on neile, et säiliks musikaalsus, kohalolu ja mängurõõm.
Johan Kristjan Aimla - viiul
Sandra Helena Valdma - viiul
Kristin Klesment - vioola
Anton Hannes Karin - tšello
Triuka
Hingelt eesti pärimuse juurtega Triuka katsetab oma loomingus ka klassikalise muusika meloodilisi käike ja rütmimuusikale omaseid gruuve. Noored ei järgi ainult vanu ja kõigile teada-tuntud tavasid, vaid otsivad uuenduslikke helimaastikke luues oma muusikale rikkalikult mitmekülgset kõla. Lavale astudes särab see punt harmooniliselt mängimise energiast! Kõigest pool aastat tegutsenud triol on selja taga mitmeid edukaid esinemisi ning neil on juba välja tulnud ka esimene singel ja EP.
Uku Zolgo - eesti lõõts, nuppakordion
Triin Pihlap - viiul
Aino Rahel Aimla - tšello
Lõõm
Lõõm on keelpillikvartett, kelle põhirepertuaar koosneb džäss- ja pärimusmuusikast. Mängijate eesmärk on kompida oma koosseisu helikeele piire, kasutades uudseid ja ebatavalisi mänguvõtteid (nt perkussiivselt mängimist) ning katsetada lugude struktuuri ja harmooniaga. Kõige olulisem on neile, et säiliks musikaalsus, kohalolu ja mängurõõm.
Johan Kristjan Aimla - viiul
Sandra Helena Valdma - viiul
Kristin Klesment - vioola
Anton Hannes Karin - tšello
Paabel
Eesti
kell - II Kirsimägi
Legendaarne post-postmodernistlik pärimusfusiooni ansambel Paabel, kes kuue aasta eest tegutsemise lõpetas, annab sel suvel ühe erakordse kontserdi, kummardusena juubelit pidavale festivalile ja selle publikule. Kõlavad kõik olulisemad laulud ja lood, mis selle eklektilise ja loomingulise kamba poolt sünnitatud. Mis muud, kui tantsukingad jalga ja peole!
Sandra Vabarna - torupill, laul
Arno Tamm - akustiline kitarr, laul
Jaan Jaago - elektrikitarr
Tanel Kadalipp - kontrabass
Tõnu Tubli - trummid
Sandra Vabarna - torupill, laul
Arno Tamm - akustiline kitarr, laul
Jaan Jaago - elektrikitarr
Tanel Kadalipp - kontrabass
Tõnu Tubli - trummid
Pärt Uusberg “Regiväli”
Eesti
kell - Baptistikirik, August Maramaa pst 1A, Viljandi
"Regiväli" on 8-osaline suurvorm segakoorile ja keelpilliorkestrile, mis põhineb erinevatel regilauludel. Seda ca 50-minutilist teost võib tajuda kui vaba rännakut esivanemate radadel, aga ühtlasi on võimalik jälgida ka üht mitmetähenduslikku narratiivset kulgu, mille keskmeks on mina-tegelasena nekrut. Olgugi et sõda on taas aktuaalne teema, on nekrut võrrutatav ka üldisemalt ajalikkusega silmitsi seisva inimesega. Nekrutiks olemise saatust, väljavalitust võib võrrelda surelikuks olemise paratamatusega. Ehk siis iga inimese saatusega. See teos on Pärt Uusbergil mõttes olnud juba 4 aastat ning on nüüd kirja saanud. Helilooja tänab koostöö eest: Urmas Kalla, Celia Roose, Janika Oras, Taive Särg, Kärt Johanson.
Rahu The Fool
Läti
kell - I Kirsimägi
kell - I Kirsimägi
Rahu The Fool’i inspiratsiooniallikateks on vanaisade pajatused armastusest ja sõjast, meri ja niidud ning teised ammu unustatud asjad. Nende muusikat võib liigitada pärimusmuusikaks, millele lisavad sädet jazz, avant-garde, bluegrass ja maailmamuusika. Bänd esitab rahvalaule, maailmamuusikat ja tantsulugusid erinevatest riikidest, kaasahaaravaid jutustusi, ragtime’i, jazz’i, meremehelaule, Balti tantsulugusid ja populaarseid laule folgi võtmes. Neid iseloomustab aus, autentne lavaline olek. Nende loomingus kohtuvad endisaegne elu ja kaasaja eredamad hetked.
Bänd loodi neli aastat tagasi ja esineb aktiivselt nii kodustel kui välismaistel festivalidel ja lavadel.
Pēteris Narubins - laul, akustiline kitarr, mandoliin, suupill, stompbox
Benny Goldsmith - laul, sopransaksofon, ukulele
Jāzeps Podnieks - laul, pesulaud, ukulele, flööt, suupill
Lauma Bērza - laul, viiul, löökpillid
Evita Bambāne - laul, kontrabass
Bänd loodi neli aastat tagasi ja esineb aktiivselt nii kodustel kui välismaistel festivalidel ja lavadel.
Pēteris Narubins - laul, akustiline kitarr, mandoliin, suupill, stompbox
Benny Goldsmith - laul, sopransaksofon, ukulele
Jāzeps Podnieks - laul, pesulaud, ukulele, flööt, suupill
Lauma Bērza - laul, viiul, löökpillid
Evita Bambāne - laul, kontrabass
Regilaulu podcast
Eesti
kell - Aida suur saal
Regilaulu podcast on taskuhäälingu sari, mis on valminud koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja hulga entusiastidega. Selle esimene hooaeg jõudis kuulajateni 27. juulil 2020. aastal ning tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on saateid kogunenud juba nelja hooaja jagu – nelikümmend regilaulu koos taustajuttudega suurepärastelt esitajatelt ja mõtestajatelt. Sari on pälvinud ka mitmeid tunnustusi ja auhindu, nii et võib rõõmuga tõdeda, et tükike seda vanapärast poeesiat on endiselt eestlaste südames, seda hinnatakse ja pannakse tähele.
Toome selle vana maailma teile veel lähemale ning pakume harukordset võimalust sellest elavas esituses osa saada, kaasa laulda ja kaasa mõlgutada.
Lauludega astuvad üles Kuraga Mari Kihnust, Celia Roose ja Meelika Hainsoo Võrumaalt ning Räpina juurtega Urmas Kalla. Laulab ka Lauri Õunapuu, kellega koos avab laulude tausta kirjanik ja suurepärane lugude jutustaja Indrek Koff.
Toome selle vana maailma teile veel lähemale ning pakume harukordset võimalust sellest elavas esituses osa saada, kaasa laulda ja kaasa mõlgutada.
Lauludega astuvad üles Kuraga Mari Kihnust, Celia Roose ja Meelika Hainsoo Võrumaalt ning Räpina juurtega Urmas Kalla. Laulab ka Lauri Õunapuu, kellega koos avab laulude tausta kirjanik ja suurepärane lugude jutustaja Indrek Koff.
Ross Daly Trio
Kreeka
kell - Jaani kirik
kell - Aida suur saal
Algselt Iirimaalt pärit Ross Daly tundis varasest lapsepõlvest, et muusika on keel, millega ta saab astuda dialoogi sellega, mida tema tajub pühana. Need dialoogid viisid mehe pikkadele rännakutele läbi Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja India võimsate modaalse muusika traditsioonide, kust ta avastas muusikalised arhetüübid, mida ta oli kogu elu otsinud. Sealt leidis ta muusika, mis pole vaid eneseväljendusviis, vaid võimaldab viia inimese välja üksikisiku tavapärastest tajupiiridest ning edasi teistesse transpersonaalsetesse kogemusruumidesse.
Viimased 35 aastat on Ross Daly elanud Kreeta saarel ning ta on üks saare rikkaliku muusikapärandi tunnustatumaid eksperte. Ta on kunstiline juht enda asutatud Labyrinthi muusikakoolis, mis toob igal aastal kokku sadu õpilasi ja õpetajaid üle kogu maailma, pakkudes neile unikaalset võimalust õppida tundma ja kogeda modaalse muusika rikkalikku ja eripalgelist maailma.
Viljandisse tulevad Ross Daly ja tema kaasmuusikud Kelly Thoma ja Bijan Chemirani kavaga Daly enda heliloomingust, mis peegeldab tema pikki rännakuid läbi erinevate muusikakultuuride, Loode-Aafrikast Indiani.
Ross Daly - lüüra, tarhu, rabab
Kelly Thoma - lüüra
Bijan Chemirani - löökpillid zarb ja daf
Viimased 35 aastat on Ross Daly elanud Kreeta saarel ning ta on üks saare rikkaliku muusikapärandi tunnustatumaid eksperte. Ta on kunstiline juht enda asutatud Labyrinthi muusikakoolis, mis toob igal aastal kokku sadu õpilasi ja õpetajaid üle kogu maailma, pakkudes neile unikaalset võimalust õppida tundma ja kogeda modaalse muusika rikkalikku ja eripalgelist maailma.
Viljandisse tulevad Ross Daly ja tema kaasmuusikud Kelly Thoma ja Bijan Chemirani kavaga Daly enda heliloomingust, mis peegeldab tema pikki rännakuid läbi erinevate muusikakultuuride, Loode-Aafrikast Indiani.
Ross Daly - lüüra, tarhu, rabab
Kelly Thoma - lüüra
Bijan Chemirani - löökpillid zarb ja daf
%20Stefania%20Ouranou%201_large.jpg)
Ruhnu viiuliorkester
Erinevad riigid
kell - II Kirsimägi
10. toimumisaastat tähistav Ruhnu viiulilaager tuleb esimest korda saarelt mandrile, et anda uhke kontsert koos aastate jooksul laagris külas käinud välisartistidega. Üheskoos kantakse uhkusega ette kadunud ruhnurootsi traditsioonilist viiulimuusikat ja koraale, mille sekka kuuleb viiuldajate lemmikuks saanud meretaguseid palu koos külalisesinejatega. Orkestris astuvad üles 25 muusikut, viiulilaagri peakorraldajad ja rahvamuusika virtuoosid eri maailma paigust.
Ruhnu viiuliorkester + Lee Taul, Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Kairi Leivo ja väliskülalised:
Breanndán Ó Beaglaoích - lõõts, laul (Iirimaa)
Maria Stepien, Marcin Lorenz ja Marcin Filipczuk - viiulid, laul (Poola)
Marcelo Politano - viled, saksofon (Brasiilia)
Luiz Black - löökpillid (Brasiilia)
Efren Lopez - oud, rabab, rataslüüra, 12-keelne kitarr (Hispaania)
Ruhnu viiuliorkester + Lee Taul, Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Kairi Leivo ja väliskülalised:
Breanndán Ó Beaglaoích - lõõts, laul (Iirimaa)
Maria Stepien, Marcin Lorenz ja Marcin Filipczuk - viiulid, laul (Poola)
Marcelo Politano - viled, saksofon (Brasiilia)
Luiz Black - löökpillid (Brasiilia)
Efren Lopez - oud, rabab, rataslüüra, 12-keelne kitarr (Hispaania)
Sadam ja Sillad
Eesti
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Marek Sadama karjäär Viljandi pärimusmuusika festivalil algas riietehoiust ja lõppes ööklubi mänedžerina. Mõte kirjutada laule sai kena lahtilükkamise Johansonide kassetist “Põhja vahemäng”. Niisiis on nendes muusiku loomingu lätet. Festivalile tuleb ta koos suurepäraste Martin Trudnikovi ja Paul Danieliga esitama enda olulisimaid autorilaule. Mõlemad muusikud kuuluvad koos Marek Sadamaga ansamblisse Sadamasild. Esitusele tuleb nii esimesi põhjavahemängulikke lugusid kui laule Sadamasilla neljalt albumilt. Tuleb hea ja kosutav aeg.
Marek Sadam - laul
Martin Trudnikov - akordion
Paul Daniel - kitarr
Marek Sadam - laul
Martin Trudnikov - akordion
Paul Daniel - kitarr
Svjata Vatra ja Rute Trochynskyi
Eesti/Ukraina
kell - Laululava
Eesti-Ukraina ansambel Svjata Vatra (püha tuli) mängib värskendava pungitundega muusikat, mis põhineb rahvalauludel. Iidsed riitused ärkavad laval ellu torupilli, parmupilli, vikati ja käreda laulu abil; kõike seda puhub 21. sajandisse sädelev tromboon. 2020. aastal andis bänd välja albumi “Maailm, sa muutud”, mille loomisel osales kolm põlvkonda muusikuid, et näidata, kui oluline on esivanemate tarkus, mis pärandub edasi lastele ja lastelastele. Nüüd jagavad lavalaudu isa ja tütar, ühendades muusikaga põlvkondi ja traditsioone. Alates 2014. aastast on Svjata Vatra tegutsenud aktiivselt nii Eestis kui mujal, et toetada Ukrainat. Alates 2022. aasta veebruarist on Svjata Vatra eestvõtmisel organiseeritud mitmeid olulisi muusika- ja heategevussündmusi Ukraina toetuseks ja sõja vastu. Täna, kandes rahusõnumit, on Svjata Vatra muusika väljendusrikkam ja puudutavam kui kunagi varem.
Ruslan Trochynskyi - laul, tromboon, vikat
Juhan Suits - eesti torupill, sarv, vile, laul, parmupill
Karl-Heinrich Arro - trummid, perkussioon, laul
Oliver Kilk - kitarr, laul
Ats Tani - basskitarr
Rute Trochynskyi - laul
Ruslan Trochynskyi - laul, tromboon, vikat
Juhan Suits - eesti torupill, sarv, vile, laul, parmupill
Karl-Heinrich Arro - trummid, perkussioon, laul
Oliver Kilk - kitarr, laul
Ats Tani - basskitarr
Rute Trochynskyi - laul
Tallinna tantsuklubi muusikud
Eesti
Nagu nimigi ütleb, on Tallinna tantsuklubi muusikud Tallinna tantsuklubis kokku saanud ja kokku mänginud pillimeeste punt. Nad mängivad igal teisel kolmapäeval Hopneri maja Diele saalis neid tantsulugusid, mis on 30 aastat kestnud tantsuklubi liikumise jooksul tantsijate lemmikuteks on saanud. Suurema osa repertuaarist moodustavad seltskonnatantsud, millest kõige armastatumad ja tuntumad läbi aegade on ikka “Aleksandra valss”, “Kihnumua”, “Suboota”, “Padespaan” ja teised kindla vormiga tantsud. Sekka kõlab ka mõni polka, valss, reinlender või labajalg. Viimastel aastatel on muusikute endi lemmikuteks saanud Pakri tantsud, ilma milleta jääks pidu poolikuks. Lisaks kohalikele tantsudele on varrukast võtta hulganisti võõramaiseid lemmiktantse, mis sobivad enamasti just peo viimasteks tundideks.
Jaan Sarv - karmoška
Monika Väliste - flööt, vilepill
Maarja Sarv - viiul
Leanne Barbo - torupill, vilepill
Natali Ponetajev - karmoška
Jaan Sarv - karmoška
Monika Väliste - flööt, vilepill
Maarja Sarv - viiul
Leanne Barbo - torupill, vilepill
Natali Ponetajev - karmoška
Tbilisi
Gruusia
kell - Kaevumägi
kell - Jaani kirik
Meeskoor Tbilisi ehe gruusia laul on paljude seas tuttav ja armastatud. Mitmeid kordi varemgi Viljandi pärimusmuusika festivali külastanud imeline meeskoor on tuuritanud ka Eestimaa kirikutes, toonased kontserdid jätsid kuulajate südameisse üleva ja sooja tunde. Seekordsel kontserdil kõlavad oma vanas headuses vaimulikud koraalid ning Gruusia erinevate piirkondade rahva- ja linnalaulud, mis ei jäta meeste võimsate kõlavate häälte esituses kedagi külmaks.
.jpeg)
Tęgie Chłopy
Poola
kell - Kaevumägi
kell - Kaevumägi
Poolas lausa brändi staatuse saavutanud Tęgie Chłopy kontserdid on kuulsad oma heatujulise energia poolest, mis kütab tantsupõrandad tulikuumaks.Tęgie Chłopy hoiab elus Kesk-Poola Kielce piirkonna tantsumuusika traditsiooni. Bändiliikmed lähenevad pärimusele tähelepanelikult ja traditsioonitundlikult, et tabada külamuusika kõla ja eredat iseloomu ning täita selle omaaegset funktsiooni. Kielce piirkond on tuntud oma puhkpilliorkestrite poolest, mistõttu on puhkpillid ka Tęgie Chłopy ridades vägevalt esindatud. Üheks muusikute olulisemaks eeskujuks ja bändi arengu võtmeisikuks kujunes möödunud aastal lahkunud kuulus klarnetist Stanisław Witkowski, kes mängis koos oma nelja vennaga legendaarses ansamblis, mis tantsutas pidulisi sadades pulmades. Räägitakse, et Witkowski vennad tõstsid oma muusikaga pidudel katuse pealt ja just selle poole püüdleb ka Tęgie Chłopy!
Tęgie Chłopy debüütalbum “Dansing” hääletati Poola raadiokuulajate poolt viimase 25 aasta parimaks pärimusmuusika plaadiks.
Maniucha Bikont - tuuba, laul
Maciej Filipczuk - viiul, laul
Ewa Grochowska - viiul, laul
Mateusz Kowalski - akordion, kitarr, laul
Michał Żak - klarnet, sopransaksofon, laul
Michał Maziarz - metsasarv
Dorota Murzynowska - baraban trumm
Szczepan Pospieszalski - trompet, elektroonika, laul
Marcin Żytomirski - viiul, laul
Tęgie Chłopy debüütalbum “Dansing” hääletati Poola raadiokuulajate poolt viimase 25 aasta parimaks pärimusmuusika plaadiks.
Maniucha Bikont - tuuba, laul
Maciej Filipczuk - viiul, laul
Ewa Grochowska - viiul, laul
Mateusz Kowalski - akordion, kitarr, laul
Michał Żak - klarnet, sopransaksofon, laul
Michał Maziarz - metsasarv
Dorota Murzynowska - baraban trumm
Szczepan Pospieszalski - trompet, elektroonika, laul
Marcin Żytomirski - viiul, laul
Tidi & Bande
Eesti
kell - Jaak Johansoni Kultra lava, Tallinna 5, Viljandi
Tidi & bande on kollektiiv, mille juhiks on laulja ja laulukirjutaja Karoliine-Lisette Kõiv ehk Tidi. Ansambel toob lavadele siirast, ilusat ja kihilist muusikat, mis haarab tunnete keerisesse kaasa ka kõige tuimema kõrvapaari.
Spetsiaalselt Viljandi pärimusmuusika festivali jaoks loodud kontsert hõlmab endas nii avaldatud kui avaldamata laulude akustilisi ja minimalistlikke seadeid. Lauludes on kasutatud nii erinevate eesti luuletajate kui ka Tidi enda tekste.
Kolmekesi võtavad Tidi, Marta ja Elsa publiku kaasa mõtisklevale ja elu imetlevale teekonnale läbi luule, hingemaastike ja looduspiltide, et oma esituse kaudu luua kuulajatega usalduslik ja ainukordne side.
Karoliine-Lisette Kõiv ehk Tidi - laul, viiul, kitarr, bariton ukulele
Elsa Nagel - laul, klaver
Marta Külaots - laul, viiul
Spetsiaalselt Viljandi pärimusmuusika festivali jaoks loodud kontsert hõlmab endas nii avaldatud kui avaldamata laulude akustilisi ja minimalistlikke seadeid. Lauludes on kasutatud nii erinevate eesti luuletajate kui ka Tidi enda tekste.
Kolmekesi võtavad Tidi, Marta ja Elsa publiku kaasa mõtisklevale ja elu imetlevale teekonnale läbi luule, hingemaastike ja looduspiltide, et oma esituse kaudu luua kuulajatega usalduslik ja ainukordne side.
Karoliine-Lisette Kõiv ehk Tidi - laul, viiul, kitarr, bariton ukulele
Elsa Nagel - laul, klaver
Marta Külaots - laul, viiul
Tintura
Eesti
kell - Kaevumägi
Ansambel Tintura on küla ja linna muusikakultuure ühendav kollektiiv, kus vinüülplaatidelt pärit sämplid kohtuvad rahvalaulude ja traditsiooniliste pillilugudega. Ansambli viimane, 2019. aastal ilmunud album oli Siberi eestlaste lauludele pühendatud "Kaugel üksi võõra rahva hulgas".
Tintura 2023. aasta suvel ilmuv kolmas täispikk album on täis julgeid värve ja katsetusi eesti rahvalaulu traditsiooni, maailmamuusika, jazz-harmooniate ning hip-hop-rütmidega. Sämplitena kõlavad leiud nii Eesti 80ndate levimuusika arhiivist kui ka sama ajastu arhiivisalvestistelt üle maakera. Tintura paneb värskete varjundite ja kompleksivabade tõlgendustega unustatud rahvalaulud elama.
Karoliina Kreintaal – laul, viiul, vioola, väikekannel, hiiu kannel
Arno Tamm - laul, kitarr, klaver
Taavet Niller - laul, kontrabass, basskitarr
DJ Lauri Täht - live-elektroonika, trummid
Tintura 2023. aasta suvel ilmuv kolmas täispikk album on täis julgeid värve ja katsetusi eesti rahvalaulu traditsiooni, maailmamuusika, jazz-harmooniate ning hip-hop-rütmidega. Sämplitena kõlavad leiud nii Eesti 80ndate levimuusika arhiivist kui ka sama ajastu arhiivisalvestistelt üle maakera. Tintura paneb värskete varjundite ja kompleksivabade tõlgendustega unustatud rahvalaulud elama.
Karoliina Kreintaal – laul, viiul, vioola, väikekannel, hiiu kannel
Arno Tamm - laul, kitarr, klaver
Taavet Niller - laul, kontrabass, basskitarr
DJ Lauri Täht - live-elektroonika, trummid
Trad.Attack!
Eesti
kell - II Kirsimägi
Trad.Attack! on võtnud missiooniks ennast pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Üheksa aasta jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalset albumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust. Ansambli siht esineda igas maailma riigis on neid viinud juba 38 riiki ja peaaegu igale mandrile, kontserte on antud Austraaliast Kanada, Tšiili ja Malaisiani. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 29 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga. Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks kõlavad albumil Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers, ansambli Yemen Blues looja, Iisraeli päritolu muusik Ravid Kahalani, seto leelokoor ja teised.
Sandra Vabarna - torupill, parmupill, viled, kellamäng, laul
Jalmar Vabarna - 12-keelne kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, löökpillid, vaskpuhkpillid, laul
Sandra Vabarna - torupill, parmupill, viled, kellamäng, laul
Jalmar Vabarna - 12-keelne kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, löökpillid, vaskpuhkpillid, laul
_large.png)
Tuulelõõtsutajad
Eesti
kell - Laululava
Tuulelõõtsutajad käivad koos eelkõige selleks, et muusikas mõnuleda. Eriti meeldib neile seejuures tantsuks mängimine. Nad on hinnatud oma muheda ja jalga kergeks tegeva “tiksu” ning lõõtspillipärase kõla poolest.
Esimene avalikum ülesastumine toimus neil 2000. aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil. Aastate jooksul on esinetud nii kodu- kui ka välismaal ja antud välja kolm albumitäit muusikat.
Juhan Uppin - lõõtspill, laul
Siim Rikker - oktavmandoliin, laul
Priit Rikker - bass, laul
Enrik Visla - viiul, laul
Toomas Oks - kitarr, laul
Esimene avalikum ülesastumine toimus neil 2000. aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil. Aastate jooksul on esinetud nii kodu- kui ka välismaal ja antud välja kolm albumitäit muusikat.
Juhan Uppin - lõõtspill, laul
Siim Rikker - oktavmandoliin, laul
Priit Rikker - bass, laul
Enrik Visla - viiul, laul
Toomas Oks - kitarr, laul
Untsakad
Eesti
kell - Laululava
Mets kohiseb ja pilved jooksvad ruttu, kui akna alla tuli üks vaene mustlane, neiuke, sinuga ma kohe kuidagi toime ei saa, oh, sa kergemeelne Tartu neiu, arvasid, et armastan vaid sind ...
Aga rohust roomas välja uss ja ütles minule: “Ära lähemale astu, ei ta ei õitse sinule!”
Üks tüdruk kaljuserval, Naroova kalda peal, käed taeva poole tõstis ja ohkas südamest: “Disku pole oluline, punk on põhiline, see on siiski oluline, armas diskuhuviline.” Kuusteist aastat oli siga seal söödetud kartuli, sousti ja võiga, need, kes ellu meist jäid, need jõid ja need lõid, seitse meest pandi sadamas pokri.
Tantsu lõid seal õllevaadid – juhhaidii, juhhaidaa
Pidu pidasid piraadid – juhhaidii, aidaa
(Kaido Ray Kallikorm)
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandolin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Aga rohust roomas välja uss ja ütles minule: “Ära lähemale astu, ei ta ei õitse sinule!”
Üks tüdruk kaljuserval, Naroova kalda peal, käed taeva poole tõstis ja ohkas südamest: “Disku pole oluline, punk on põhiline, see on siiski oluline, armas diskuhuviline.” Kuusteist aastat oli siga seal söödetud kartuli, sousti ja võiga, need, kes ellu meist jäid, need jõid ja need lõid, seitse meest pandi sadamas pokri.
Tantsu lõid seal õllevaadid – juhhaidii, juhhaidaa
Pidu pidasid piraadid – juhhaidii, aidaa
(Kaido Ray Kallikorm)
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandolin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Vabariigi Pillimees Kert Krüsban
Eesti
kell - I Kirsimägi
Kert Krüsban on lõõtspilli mänginud alates 2005. aastast. Esimesed lõõtsamängu nipid õppis ta Lahemaa Rahwamuusikute ansamblis. Edasi viis lõõtspill ta Tartusse Heino Elleri Muusikakooli, mille ta lõpetas 2019. aastal. 2022. aasta novembris valiti Kert Krüsban Vabariigi Pillimeheks. Viljandi pärimusmuusika festivalil esitab ta laule ja pillilugusid, mis on temani jõudnud läbi kõikide nende aegade. Lisaks ka natuke omaloomingut.
Kert Krüsban – eesti lõõtspill
Kert Krüsban – eesti lõõtspill
Vägilased
Eesti
kell - II Kirsimägi
Vägilased on ansambel, mis hullutas Eesti folgilavasid kokku 11 aastat (2000–2011) ja omandas peale laialiminekut legendi staatuse. Vägilased on otsustanud Viljandi pärimusmuusika festivalil, oma “koduväljakul”, festivali auväärse 30. aasta juubeli puhul üheks õhtuks taas kokku tulla, et anda juubilarile üle oma pisike muusikaline pakike rohkem kui kümne aasta tagant. Kontsert sisaldab lugusid nii Vägilaste algusaegadest, keskpaigast kui ka lõpuperioodist ning lavale on oodata mitmeid üllatusesinejaid. Kohtume nii vanade kui ka uute sõpradega!
“Kõlagu!” Vägilased Viljandi pärimusmuusika festivali 30. aasta juubelil!
Meelika Hainsoo – viiul, laul
Cätlin Mägi – flööt, torupill, viled, parmupill
Jan Viileberg – elektrikitarr, akustiline kitarr
Marti Tärn – basskitarr
Reigo Ahven - trummid
Külalised:
Toomas Valk - karmoška
Leik: Kelly Veinberg, Elina Kasesalu - viiulid, laul
Andre Maaker - akustiline kitarr
Francois Archanjo - löökriistad
“Kõlagu!” Vägilased Viljandi pärimusmuusika festivali 30. aasta juubelil!
Meelika Hainsoo – viiul, laul
Cätlin Mägi – flööt, torupill, viled, parmupill
Jan Viileberg – elektrikitarr, akustiline kitarr
Marti Tärn – basskitarr
Reigo Ahven - trummid
Külalised:
Toomas Valk - karmoška
Leik: Kelly Veinberg, Elina Kasesalu - viiulid, laul
Andre Maaker - akustiline kitarr
Francois Archanjo - löökriistad
Varispäivätrio
Eesti/Soome
kell - Jaani kirik
kell - Aida suur saal
Varispäivätrios musitseerivad kolm kandlemängijat, keda ühendab vaimustus handi ja mansi muusikatraditsiooni vastu. Eva Väljaots Eestist ning Jenni Venäläinen ja Timo Väänänen Soomest mängivad trios väikekandlele sarnaneval pillil nimega nars-juh/sangvyltap. Nende repertuaaris on lisaks handi ja mansi lugudele ka muusikute enda loomingut ja improvisatsiooni, mis on inspireeritud traditsioonilistest meloodiatest, rütmidest ja helikeeltest.
Ansambli nimi viitab soome keeles hantide ja manside rahvakalendris tuntud varesepäevale, millega tähistatakse vareste saabumist ja kevade algust. Varispäivätrio on võlutud selle soome-ugri rahvaste hulgas hästi tuntud linnu uudishimulikust ja mängulisest loomusest.
Eva Väljaots - kannel, nars-juh/sangvyltap
Jenni Venäläinen - kannel, nars-juh/sangvyltap
Timo Väänänen - kannel, nars-juh/sangvyltap
Ansambli nimi viitab soome keeles hantide ja manside rahvakalendris tuntud varesepäevale, millega tähistatakse vareste saabumist ja kevade algust. Varispäivätrio on võlutud selle soome-ugri rahvaste hulgas hästi tuntud linnu uudishimulikust ja mängulisest loomusest.
Eva Väljaots - kannel, nars-juh/sangvyltap
Jenni Venäläinen - kannel, nars-juh/sangvyltap
Timo Väänänen - kannel, nars-juh/sangvyltap
Veljo Tormise laulusumm
Eesti
kell - Aida suur saal
Lauluhuvilised üle maa, tulge kokku, et lasta ühes summas kõlada Veljo Tormise lauludel!
Aluseks võtame Tormise rahvalauluainelise loomingu tsüklitest „13 lüürilist eesti rahvalaulu", „Ingerimaa õhud" ja „Seitse liivi rahvalaulu“.
Kõlajõudu annab juurde Võrumaal Karula kandis tegutsev segakoor Kaika Kuur. Laule võtab eest ning viisid annab kätte koorijuht ja pärimusmuusik Celia Roose.
Veljo Tormis on ulatanud paljud läänemeresoome rahvalaulud üle aegade meile, et meie omakorda saaksime neid elavana hoida. Helilooja ainulaadne puudutus hoidis alles sõnad ja meloodia, lisades raputavad kooriseaded, mille iga eestlane eksimatult ära tunneb. Neis lauludes on midagi ürgselt kaasakutsuvat, nii et igaüks suudab neid ka ise laulda, kui ainult julgeb, sedavõrd lihtne ja nutikas on tema helikeel.
Kaika Kuur loodi 2017. aastal, esmaseks sihiks võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Tormise rahvalaululoominguga on üles astutud ühislaulmistel Kaikamäel, Kassaris ja Kõrveaial.
Celia Roose on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppejõud, õpetab Karula kogukonna lastele ja noortele muusikat ning juhatab koore nii Kaikas kui ka Antslas.
Celia suur armastus on meie vanem laulukultuur. Ta on kaasa löönud Tormise-Jalaka-Kaljuste teatriprojektides „Eesti ballaadid”, „Eesti naiste laulud”, „Eesti meeste laulud” jt ning kuulub ansamblitesse Suurõ’ Pilvõ ja Arrotajad.
Aluseks võtame Tormise rahvalauluainelise loomingu tsüklitest „13 lüürilist eesti rahvalaulu", „Ingerimaa õhud" ja „Seitse liivi rahvalaulu“.
Kõlajõudu annab juurde Võrumaal Karula kandis tegutsev segakoor Kaika Kuur. Laule võtab eest ning viisid annab kätte koorijuht ja pärimusmuusik Celia Roose.
Veljo Tormis on ulatanud paljud läänemeresoome rahvalaulud üle aegade meile, et meie omakorda saaksime neid elavana hoida. Helilooja ainulaadne puudutus hoidis alles sõnad ja meloodia, lisades raputavad kooriseaded, mille iga eestlane eksimatult ära tunneb. Neis lauludes on midagi ürgselt kaasakutsuvat, nii et igaüks suudab neid ka ise laulda, kui ainult julgeb, sedavõrd lihtne ja nutikas on tema helikeel.
Kaika Kuur loodi 2017. aastal, esmaseks sihiks võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Tormise rahvalaululoominguga on üles astutud ühislaulmistel Kaikamäel, Kassaris ja Kõrveaial.
Celia Roose on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppejõud, õpetab Karula kogukonna lastele ja noortele muusikat ning juhatab koore nii Kaikas kui ka Antslas.
Celia suur armastus on meie vanem laulukultuur. Ta on kaasa löönud Tormise-Jalaka-Kaljuste teatriprojektides „Eesti ballaadid”, „Eesti naiste laulud”, „Eesti meeste laulud” jt ning kuulub ansamblitesse Suurõ’ Pilvõ ja Arrotajad.
Vormsi noored talharpajad
Eesti
Talharpajate koosseisu kuuluvad saare noored, kes kahe juhendaja (Liisa ja Helle) eestvedamisel on õppinud mängima ainult ühele Eesti saarele – Vormsile – ainuomast traditsioonilist pilli talharpat ehk eesti keeles hiiu kannelt. Õpilased on pilli mänginud 5-6 aastat ja esinenud peamiselt kohalikel ning suurematel-väiksematel eestirootsi kultuurisündmustel. Nad esitavad teiste seas Vormsile omaseid leike, mille saatel saab tantsida labajalga, samuti lauldakse eestirootslaste murdes mitmeid saare ja rannaaladelt pärit laule. Tantsumajas saab lisaks saare traditsioonilisele muusikale jalga keerutada ka üldtuntud Mandri-Eesti tantsulugude järgi.
Katarina Kõiveer - hiiu kannel, laul
Merilyn Juhkam - hiiu kannel, laul
Liise Varblane - hiiu kannel, laul
Gertlin Kanarbik - hiiu kannel, laul
Randal Mutso - hiiu kannel, laul
Liisa Koemets - hiiu kannel, laul
Age Kõiveer - hiiu kannel, laul
Helle Suurlaht - hiiu kannel, laul
Katarina Kõiveer - hiiu kannel, laul
Merilyn Juhkam - hiiu kannel, laul
Liise Varblane - hiiu kannel, laul
Gertlin Kanarbik - hiiu kannel, laul
Randal Mutso - hiiu kannel, laul
Liisa Koemets - hiiu kannel, laul
Age Kõiveer - hiiu kannel, laul
Helle Suurlaht - hiiu kannel, laul
Zetod
Eesti
kell - Laululava
Zetod on Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristjan Priksi juhendamisel 2003. aastal Värskas noortebändina sündinud muusikanähtus. Mõte panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rock’i tegema oli toona põnevust tekitav ning on tänaseks selle seltskonna viinud menuni, mis on neile toonud rohkelt auhindu ja tunnustust. Seitse stuudioalbumit välja andnud ansamblil täitub tänavu 20. tegutsemisaasta.
Jalmar Vabarna - laul, kitarrid, karmoška
Matis Leima - laul, viiul, karmoška
Artur Linnus - laul, akordion
Martin Kütt - laul, trummid
Jaanus Viskar - laul, basskitarr
Jalmar Vabarna - laul, kitarrid, karmoška
Matis Leima - laul, viiul, karmoška
Artur Linnus - laul, akordion
Martin Kütt - laul, trummid
Jaanus Viskar - laul, basskitarr
Vastet ei leitud