Artistid

Saage tuttavaks, need kolm meest on Eestis ühed kõige ehtsamad väljasuremisohus olevad külapillimehed, kes pärast oma põhitööd astuvad rakkus kätega nädalavahetuseti juba pea poole sajandi vältel iga ilmaga ja suure rõõmuga üles erinevatel juubelitel ja tähtpäevadel. Peaasjalikult musitseeritakse neile päris fännidele, keda on pidu-peolt üha juurde tekkinud. Ei ole saladus, et neil puudub Spotify, TikTok ja muud kaasaegsed turunduskanalid, mille abil end paremini virtuaalmaailmas nähtavaks ja müüdavaks teha, kuid ometi on nad õnnelikud, et saavad üles astuda just folgi neljapäeval. Miks? Järgnev nädalavahetus on juba harjumuspäraselt broneeritud! Teie ees on talupojaliku mõtlemislaadiga nooditundmatud härrad, kes mängivad teile Osvald Rossmanni ülivõimsatel rahvakanneldel aegumatuid pillilugusid. Eelpool nimetatud pillimeister on tõenäoliselt Eesti kannelde üks Stradivariustest!

Kalle Vassila – rahvakannel, laul
Marin Arak – rahvakannel, laul
Aivar Arak – rahvakannel, mõmin

Alika Milova on viimastel aastatel Eesti tipplauljate kõrvale võrdsena tõusnud noor artist, kes on publikule tuttav eeskätt popmuusika ning Eurovisioni kontekstis. Viljandi pärimusmuusika festivali laval saab kuulda Alika esituses rahvalaule, mis on talle isiklikult kõige olulisemad. Alika lavapartneriks on eesti laulja ning multitalent Arno Tamm, kes on folgisõpradele tuttav ansamblitest Tintura ja Paabel. Mõlemad artistid süvenevad kava raames oma esivanemate ja kodukandi pärimusse ning esitavad sealset repertuaari, mis puudutab nende endi ja kuulajate südant. Arno juhtimisel saadab palasid uue põlvkonna noortest folkmuusikutest koosnev ansambel, kuhu kuuluvad Duo Mann ja Juulast tuttavad viiulimängijad Juuli Kõrre ja Maria Mänd ning lisaks lõõtspillidel Mihkel Sildoja. Üheskoos antakse kahtlemata põnev kontsert, kus läbi pärimusmuusika avalduvad nii Alikas kui Arnos seninägemata küljed.

Mis on minu lugu? Kas see on vana rahvalaulu salm, mis on kusagilt meelde jäänud, või hoopis sünnipäeval akordioni saatel lauldud viis?
„Oma lugu otsides“ on audiovisuaalne kontsert, mis kutsub avastama, kuidas pärimusmuusika elab igas inimeses, ja kuidas igaüks saab leida oma seose selle muusikaga.
Cätlin Mägi on kokku kutsunud eri põlvkondade muusikud, et ühiselt mängida, otsida ja küsida: kuidas sünnib meie pärimusmuusika täna? Laval ja ekraanil kohtuvad TÜ VKA, EMTA, MUBA ja Heino Elleri Muusikakooli ansamblid ning üllatuskülalised. Kontsert toob kokku traditsiooni ja uued tõlgendused, akadeemilise teadmise ja isikliku pärimuse – tulemuseks on mitmekihiline ja kaasahaarav muusikaelamus.
Kui pärimusmuusika on elav ja isiklik, siis kus on sinu lugu?
Tule kuula, vaata ja otsi koos meiega!

Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased Sänni Noormetsa juhendamisel:
Sänni Noormets - viiul, hiiu kannel
Susi Eerin Heinlo - viiul
Pauliine Kaare - viiul
Andro Ojakäär - akordion
Georg Raimond Õunap - kitarr

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid Karoliina Kreintaali juhendamisel:
Karoliina Kreintaal - viiul, laul
Helena Trei - laul
Eva Eensaar-Tootsen - laul
Katariin Raska - parmupill
Aita Teigar - lõõts

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengid Villu Talsi juhendamisel:
Cätlin Mägi - parmupill
Villu Talsi - kitarr, mandoliin, laul
Helery Kõrvemaa - torupill
Simone Minn - vioola
Villem Suits - klahvpillid
Marta Helena Hansing - viiul

Heino Elleri Muusikakooli õpilased Susanna Mõtsmehe juhendamisel:
Susanna Viktoria Mõtsmees - torupill
Mart Adermann - kitarr
Marta Kiho - viiul
Karmen-Johanna Kärmas - viiul
Riko Misnik - lõõts

Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen, tänu millele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänapäevani.

Eeva Talsi – viiul, laul
Villu Talsi – mandoliin, laul
Peeter Hirtentreu – kitarr, laul
Taavet Niller – kontrabass, laul

Maailmalavadel sooja vastuvõtu pälvinud Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise saanud, seob Duo Ruudu kõla kokku kaks häält ja ühe kandle. Otsus jagada ühte instrumenti oli ühest küljest mitmete juhuste kokkusattumine, teisest küljest aga pikaajalise katsetamise ja eelnevate muusikaõpingute lõpptulem. Kandlest sai duo jaoks “tühi leht”, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate arendamiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid, kuid nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis. Mõnikord võib just lihtsus kuulajat kõige sügavamalt puudutada. Duo Ruut kombib piire endiselt kahekesi ühel kandlel, ent nagu mainekas briti ajakiri "Mojo" tabavalt väidab, loovad nad bändisuuruse helimaailma. See on tervik juurtele tuginevatest tekstidest ja kaasaegsest heliloomingust.

Kõrgelennuline Duo Ruut on lühikese aja jooksul üles astunud mainekatel festivalidel ja kontserdisaalides enam kui 20 riigis maailma erinevates otstes. Koosseisu peetakse ainulaadseks ning seda kaugeltki mitte ainult maailmamuusika armastajate seas. Nende tegemisi on märkimisväärse kiirusega kajastanud rahvusvaheline meedia, nagu KEXP, BBC, Mojo, Le Monde, FIP Radio, Radio RFI jt, Culturebox TV France jt. Noored talendid on andnud kontserte kõrvuti maailmastaaridega näiteks Slovakkia ühel suurimatest muusikasündmustest Pohoda Festivalil, Celtic Connectionsil Glasgows, Euroopa ühel mõjukaimal esitlusfestivalil Eurosonic või hoopis väljamüüdud kontserdiga Elbphiharmonie saalis Saksamaal. Nimekiri võiks jätkuda pikalt, ainuüksi eelmisel aastal andis koosseis väljaspool Eestit 37 kontserti. Ees on ootamas Euroopa suurimad festivalid, nagu Roskilde & Glastonbury, kus Duo Ruudul on rõõm esitleda oma peagi ilmuvat albumit.

Nimelt jätkuna debüütalbumile “Tuule sõnad” ning lühialbumile “Kulla kerguseks” on Duo Ruudul valmimas teine täispikk kauamängiv. Peatselt ilmuv plaat kannab pealkirja “Ilmateade” ning see jutustab lugusid erinevatest aegadest, erinevatest inimestest ja muidugi ilmast. Pärimustekstidel põhinev looming annab märku, et ilm pole meie akende taga lihtsalt passiivne element, vaid hoopis pidevalt muutuv tegelane, kellel on meie üle rohkem võimu kui me oma igapäevaelus tähele paneme. Nii räägivadki pea kõik lood Duo Ruudu tulevasel albumil ühel või teisel viisil ilmast – mõned üsna sügavalt ja metafooriliselt, teised aga väga otseselt. Ühtlasi on “Ilmateade” nagu fotoalbum noorte muusikute viimaste aastate arenguteest ja kõigest, mida Duo Ruut viimaste hoogsate aastate jooksul teinud on – olgu selleks hetked Portugali väikese linnafestivali heliproovist, Neeme männimetsade vahelt hubasest majakesest või sõprade pulmast. Selle albumiga viib Duo Ruut tüki Eestit välismaale, aga ka väikesed tükid välismaast ja oma seiklustest Eestisse.

“Nende muusika loob atmosfääri, kus iga inimene ruumis on lummatud nende sünergiast.” –The List

Ann-Lisett Rebane & Katariina Kivi - üks kannel neljal käel, laul

Džambo Agušev juhib kogu Balkani kõige vingemat puhkpilliorkestrit, mis annab oma 21. sajandi brass fusion muusikaga Balkani muusikale uue näo. Džambo Aguševi Orchestra on ainus mitte-serbia kollektiiv, mis on kunagi võitnud Guča, Serbia kuulsaima puhkpilliorkestrite festivali auhinna. Viimase kümne aasta jooksul on orkester esinenud paljudel maailma tuntuimatel festivalidel ja andnud menukaid kontserte Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Colombias, Ungaris, USAs, Itaalias, Rumeenias, Poolas, Tšehhis, Šveitsis, Albaanias, Serbias, Horvaatias, Sloveenias, Hispaanias, Slovakkias, Austrias, Norras, Türgis, Kreekas, Mehhikos ja mujal. Džambo Aguševi Orchestra muusika on elujõuline, pöörane, lõbus ja uuenduslik: Songlines’i ajakiri on neid nimetanud üheks maailma põnevamaks koosseisuks. Nende album “Brasses For The Masses” võeti kriitikute poolt kõikjal väga hästi vastu ja see sai ka Saksa Critics Pool Awardi auhinna. Orkestriga koos on mänginud paljud tunnustatud muusikud, muuhulgas Husnu Senlendirici, Dubioza Kolektiv, Jovan Pavlović, Fanfare Ciocarlia, Olcay Bayir, Serhan Cagri, Mamak Khadem, Natsha Atlas ja teised.


Džambo Agušev - trompet, laul
Kočo Agušev - trompet
Sunaj Mustafov - trompet
Kjerem Jusinov - trompet
Ali Zekirov - tenorsarv
Džafer Fazliov - tenorsarv
Mustafa Zejnelov - tenorsarv
Shukri Djevatov - helikon
Orfej Chakalovski - suur trumm, laul
Redjep Nedjatov - trummid

EHALE on 2022. aastal kokku tulnud ansambel, kelle kirg on pärimusmuusika.
Nende repertuaar ulatub kaugemale Eesti pärimusmuusikast ja omaloomingust, hõlmates ka viise maailmamuusikast. Ammutades inspiratsiooni vanadest arhiivisalvestistest, püüab EHALE säilitada oma esivanemate muusikat, piiramata end ühegi konkreetse stiiliga. Traditsiooniline tantsumuusika segatakse uute ideede ja omapärase tunnetusega, vana mängitakse uues võtmes.

EHALE muusika toob kokku lood Eesti eri otstest ning kaugemaltki. Kolme keelpilli ja klarneti kohtumisel sulatakse kokku tervikuks, mis kõditab närve ja kõrvu. Nende muusika võib olla kui sõõm värsket õhku või siis hoopis meenutada hubast õhtut kamina ees. Seetõttu sobib koosseis esinema nii õdusale aiapeole sõprade seltsis kui ka suurele festivalilavale.

EHALE on olnud mitu aastat Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis, esinenud Tallinn Music Week’il ning andnud kontserte üle Eesti. Veel on nad üles astunud festivalidel Leedus, Soomes ja Saudi Araabias.

Aet Kubits - klarnet, laul
Mathias Lantin - kitarr, laul
Hellika Otsar - viiul, laul
Aneta Ponetajev - viiul, laul

Põimides Mani saare rikkalikku pärimust süntpopi ja eurofolgi eriilmeliste helidega, on Elizabeth Davidson-Blythe ja Daniel Quayle loonud ühtaegu dramaatilise ja kütkestava helikeele. Alates debüütalbumi “The Coast Road” ilmumisest on duo oma meeldejääva muusikaga lummanud publikut festivalidel üle maailma ning korjanud oma rännakutel üles ka uusi mõjutusi.

Nende värske lähenemine Mani saare ainulaadsele pärimusmuusikale võlub kuulajaid, olgu duol siis parasjagu käsil tulised riilid või mõtiskleva meeleoluga palad. Nende eesmärgiks on tuua Mani saare muusika laiema publikuni ning nad on esinenud juba paljudel oma žanri mainekamatel festivalidel.

2025. aastal avaldavad Elizabeth ja Daniel kauaoodatud teise albumi, millel nad on oma unikaalset traditsioone ja uusi kõlasid põimivat stiili veelgi edasi arendanud. Kasvamise juures jäävad nad aga alati kindlaks oma missioonile jagada Mani saare külluslikku muusikapärandit kuulajatega kõikjalt maailmast.

Rahvamuusikaansambel Estlager Trio alustas 2025. aastal rahvamajade kontsert-simmanite ringreisi “Külapillimehi otsides”, mille eesmärk on üles leida võimalikult palju külapillimehi ja kogukonnamuusikuid, kes ei ole veel laiemale avalikkusele tuntud. Päeval külastati pillimehi, intervjueeriti ja salvestati neid, et saada pilt igaühe kujunemisloost ning ühtlasi jäädvustada nende tantsuks mängimise stiil ja tunnetus, õhtul aga kaasati nad kohalikus rahvamajas toimuvale simmanile. Tänaseks on jõutud käia Iisakus, Pukas, Leevil, Kääpal, Kose-Uuemõisas, Audrus ja Kihelkonnal ning nüüd on ka festivalipublikul võimalus neilt rännakutelt leitud pillimängijatega kohtuda.

Projekti tõukavad tagant Eesti Pärimusmuusika Keskuse August Pulsti stipendium ning Eesti
Kultuurkapital.

Henrik Hinrikus – lõõtspill, laul, idee autor
Juhan Suits – torupill ja muud puhkpillid, laul
Tanel Sakrits – mandoola, laul
Kadri Suits – projektijuht
Siim-Kaspar Kollamaa – videograaf

Eva Mitreikina (ingeri-soome, eesti, võib-olla ukraina, vene ja juudi juurtega, geenitesti andmetel hoopis tatarlane, sündinud ja esimesed aastad veetnud Kabardi-Balkaarias) laulab ja mängib paljudel erinevatel pillidel nii omaloomingut kui erinevate maade pärimusmuusikat.

Eva Mitreikina otsib oma muusikaga primaarset ühendust, võttes heli luubi alla ja püüdes näha selle mikroskoopilist alget. See on nagu pliiatsijoonis, minimalistlik, väheste värvidega, jättes algosakestevahelisel alal ruumi neid osakesi ühendavale väljale. Valulik, kuid tabamatu ilu ja lootusega. Igatsus metasekvoia järele. Eva unenäoline muusika on samaaegselt filosoofiline ja ürgne, tema hääl paneb peatuma, kuulatama, mõtisklema. Eva on andnud välja kaks sooloplaati oma lauludega, millest ühe valid Eesti Ekspress nädala albumiks ja kirjutas selle kohta nii: "Habras ja hubisev, meeldivalt külm, nagu on meeldivalt külm põsele kukkunud lumehelves." Eva tegutseb Kuressaare muusikakoolis pärimuspillide ja solfedžo õpetajana. Lavadel esinemas kohtab teda harva, viimati laulis ta Viljandi pärimusmuusika festivalil folk-metal bändiga Raud-Ants.

Eva Väljaots (EST) ja Arja Kastinen (FIN) on muusikud, keda ühendab armastus vanema soome-ugri kandletraditsiooni ja improvisatsiooni vastu. Nende muusika toob uue elu iidsetesse Karjala kandlepaladesse – kunagisele kaasaegsele tantsumuusikale, mis nüüdseks on saanud üheks kandletraditsiooni alustaladest. Neid meloodiad esitati algselt rikkalike variatsioonide ja improvisatsioonilise vabadusega ning just selles vaimus esitavad Eva ja Arja oma muusikat ka laval.

Arja Kastinen on virtuoosne kandlemängija ja -uurija ning ühtlasi üks juhtfiguure iidse kandletraditsiooni taaselustamisel. Eva Väljaots on uuendusmeelne kandleartist, kelle muusika ammutab inspiratsiooni nii muistsetest lugudest kui ka hetkedest siin ja praegu. Kontserdil avavad nad kandle ainulaadse ja väljendusrikka helimaailma, põimides traditsioonilised lood elavate improvisatsioonidega. Kasutades erineva kõlaga kandleid, toovad nad esile selle pilli hämmastava mitmekesisuse ja helide rikkuse.

Eva Väljaots - kandled
Arja Kastinen - kandled

Hanna-Reet on Rõuge kihelkonnast pärit pärimusmuusik, melomaan ja maailmamuusikaentusiast. Laulab ta kõigest, mis hingel ja proovib läbi laulude oma vanaema keelt endas hoida ja teistele jagada. "Uni tuli uiken" on tema debüütalbum, mis koosneb erinevatest eesti pärimuslikest unelauludest. Eesmärk polnud luua midagi uut või erakordset, vaid tuua esile juba olemasolevat ilu, mida meie pärimuses lõputult leidub. 2024. aastal sai see ka Etnokulpidel kahes kategoorias nominatsiooni osaliseks.

Ta on veetnud aasta Iirimaal, õppides maailmamuusikat ja iiri viiuli- ning laululugusid. Koos sealse õpetaja ning oma hea sõbra Anne-Mai Valkiga asutasid nad ka koosseisu Iiri-Eesti Lauluvägi, mille eesmärk on ehitada sild kahe kultuuri laulutraditsioonide vahele.
Lisaks on ta osa võtnud erinevatest projektidest nagu ÖÖT, Poogendajad, GJ & The Evocations, laulnud 2024. aasta filmi "Vigased pruudid" taustal ning on alates 2023. aastast Eesti ETNO kommunikatsioonijuht.

Ukraina etnorokki viljelev bänd Haydamaky on tuntud nii oma kodumaal kui ka ülejäänud Euroopas ning isegi ookeani taga. Juba 20 aastat laval olnud bänd üllatab oma fänne endiselt. Nende muusika on kaasaegne segu erinevatest stiilidest, alates ukraina rahvamuusikast ja lõpetades Jamaica reggae’ga. Muusikud katsetavad pidevalt uute helidega, kuid on ka midagi, mis on jäänud ajast aega muutumatuks: ukraina pärimusmeloodiad ja jõuline puhkpillisektsioon.

Alates 2001. aastast on Haydamaky välja andnud 8 albumit, millest 2 on saanud „kuldplaadi“ tiitli.

Ansambel teeb sageli koostööd rahvusvaheliste staaridega, nende hulgas selliste artistidega nagu Che Sudaka, Apollo 440, Kamil Bednarek, Kellerkomando, Vavamuffin, Brother Culture ja paljud teised. Tänu sellistele ühisprojektidele on nad saanud tutvustada Ukraina muusikapärandit rahvusvahelisele publikule ja kindlustanud endale vankumatu koha Euroopa muusikamaastikul. Haydamaky on esinenud paljudel kuulsatel Euroopa festivalidel, tuuritanud mööda kogu mandrit, andnud sadu klubikontserte ning pälvinud kaks Euroopa kuldplaati. Kõige selle valguses nimetavad fännid neid sageli „ukraina kultuuri saadikuteks“.

Bänd lööb aktiivselt kaasa Ukraina demokraatlikes protsessides ja kodumaa päevakajalistes sündmustes. Kõik riigi lähiajaloo olulisemad hetked kajastuvad ka nende loomingus. Pärast seda, kui Ukrainas algas täiemahuline sõda, asusid kolm bändiliiget kodumaa kaitseks relvile, samal ajal kui ülejäänud panustavad vabatahtliku töö kaudu ja jätkavad kontserttegevusega.

Oleksandr Iarmola - laul, flöödid, programmeerimine
Roman Dubonos - trompet, taustalaul
Maksym Boyko - trompet
Yuriy Kondratiuk - kitarrid
Ruslan Trochynskyi - tromboon

Iiri, šoti ja Mani saare juurtega kvintett Ímar, BBC Radio 2 folkmuusika auhinna võitja, on hetkel üks kuumimaid folkbände Glasgow’s. Ansambli fännibaas ulatub üle kogu Suurbritannia ja Euroopa, USA ja Kanadani välja, ning nad on kiiresti muutunud üheks enim kõneainet pakkuvaks bändiks pärimusmuusika skeenel – seda suuresti tänu nende debüütvideole “L’Air Mignonne”, millest sai 2016. aastal globaalne hittlugu ja mis paiskas Ímari kuulajate ja meedia huvirorbiiti kõikjal maailmas.
Ímari kaks albumit “Afterlight” ja “Avalanche” on toonud neile ustava kuulajaskonna ning bändi live-esinemistel on publik lummatud liikmete ülimalt meisterlikust koos- ja soolomängust. Ansamblil on ette näidata terve rida uhkeid tunnustusi ja muusikute vaheline lavaline sünergia on lausa särisev. Kõigil viiel mehel on tugev Iiri muusika taust; see moodustab aluspõhja, millele toetuvad mitmed Ímari muusikale iseloomulikud jooned, seda nii pillide valikus kui ka repertuaaris. Šotimaa, Iirimaa ja Mani saare ühine kultuuripärand on hästi dokumenteeritud: kõigis kolmes paigas kõneldi kunagi gaeli keelt ja sarnane, selgelt elujõuline hõimlus on püsima jäänud ka nende muusikatraditsioonides.

Adam Brown - bodhrán
Adam Rhodes - buzuki
Mohsen Amini - kontsertiina
Ryan Murphy - uilleanni torupill
Tomás Callister - viiul

Iga ansambliliige esindab killukest eripärasest Läti kultuurist ja traditsioonist – liivlaste ja latgalite pärandit. Kui sõbrad kokku saavad, löövad nende erinevad taustad rõõmsalt lõkendama ja annavad ükteisele jõudu juurde. "TKP - tā kā pērn" [läti keeles: "nagu eelmisel aastal"] sai alguse pärimusmuusikute Julgī Stalte ja Ēriks Zepsi koostööst Läti pärandlaagrites, kus nad kord aastas kohtusid ja koos musitseerisid, alati "nagu eelmisel aastal". Alates 2018. aastast on muusikutel õnnestunud tihemini kokku tulla – nad on külastanud lätlasi Euroopas, Siberis ja Austraalias, loonud laulutsükleid Läti tantsupeole ja palju muud.

Nende lood äiutavad lapsi unele nagu tuhandeid aastaid tagasi, pajatades lugusid sellest, kuidas nad põlvnevad karudest. Need on armastuse laulud, hümnid merele, metsale, allikatele, soodele, põldudele, päikesele ja "teisele maailmale", vestlused kogu ümbritseva eluga. TKP muusika on täis rõõmu ja selles kajastuvad nende erinevad juured, mille kohal siretab ühine lehestik!

Ēriks Zeps - akordion, laul
Julgī Stalte - viiul, laul
Ingus Grīnbergs - viiul
Deniss Smirnovs - trummid
Pēteris Narubins - kitarr, mandoliin, laul
Edgars Skrāģis - helitehnik

Kader Tarhanine, kaasaegse tuareegi muusika tõusev täht, vallutab oma loomuliku ande ja kunstilise värskusega südameid üha laiema publiku hulgas. 2012. aastal tõusis ta rahvusvahelisele areenile oma ikoonilise looga "Tarhanine Tegla: My Love Gone", mis tegi temast iidoli tuareegi noorte seas üle kogu maailma.
Tema muusika ühendab oskuslikult traditsioonilised tuareegi rütmid ja rock’i mõjutused, nii et tulemuseks on ainulaadne ja kaasakiskuv helikeel. Tema laulude poeetilised sõnad, sageli tamašeki või araabia keeles, lisavad muusikale sügavust, mis puudutab kuulajate südameid.
Lisaks muusikalisele talendile iseloomustavad Kader Tarhanine’i ka muljetavaldavad lava-show’d ja virtuooslik kitarrimäng, mis on teinud temast ühe kaasaegse tuareegi muusika tähelepanuväärsema artisti.
Ta on teinud aastate jooksul koostööd paljude Aafrika muusika ikoonidega, nagu Oumou Sangaré, Fatoumata Diawara, Sidiki Diabaté Malilt, Mouna Dendeny Mauritaaniast ja Carlou D Senegalist. Koostööprojektid on rikastanud tema muusikat ja aidanud tal rakendada oma loomingut, et edendada rahvastevahelist üksmeelt ja mõistmist.
Kader Tarhanine’i on oma piire ületava muusikaga sümboolseks rahu eestkõnelejaks Saheli ja Magribi piirkondades, mida lõhestavad sagedased kriisid ja konfliktid. Tema pühendumus harmooniale ja leppimisele ning tema imeline muusikaline anne on teinud temast tõeliselt ikoonilise nähtuse tänapäeva Aafrika muusikas. 

Kaisa Kuslapuu on võrokesest muusik, laululooja ja muusikaõpetaja, kelle loomingut on mõjutanud nii klassikaline, džäss- kui pärimusmuusika. Tema laulud on tundliku tuumaga, ent sageli on neis ruumi lõunaeestlaslikule huumorile ja uudishimutsemisele. Viimastel aastatel on ta musitseerinud ansamblites Lonitseera, 6hunesseq, Kaisa Kuslapuu trio, Epifolium caterva ning duos Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask. Kaisa originaalloomingut esitava ansambli Lonitseera debüütalbum “Tapeet” pälvis 2023. aastal Eesti Muusikaauhinna aasta autorilaulualbumi kategoorias. Kaisa huvitub ja vaimustub praegu läänemeresoome hõimude kultuurist, värskest õhust ja Eesti levimuusika ajaloost. 

Võrumaal Pikakannu kandis vanavanemate talus elav Kait Tamra on helilooja ja laulik, kelle loomingus peegeldub tundlikkus looduse, kodu ja inimlikkuse suhtes.
Võru Muusikakoolist muusikuteed alustanud Kait Tamra on kodukandis viiuliõpetaja ning annab soolokontserte kõikjal Eestis. Tema laulud on kõlanud ka laulukaare all, tema enda sõnadele loodud "Oma saar" muutus aga XXVI laulupeol kooride lemmiklauluks.
Enamasti esitab Kait Tamra oma laule üksi, saates end klaveril. Tema lauludes korduvad olulised ja kestvad väärtused: ausus, hoolivus, väärikus ja lugupidamine oma maa, keele ja rahvuse vastu. Tamra on rääkinud, et ta ei esitagi lugusid, mis ei ole talle hingelähedased.
Lavale tulevad ka Nora ja Mia Tamra viiulitega.

Kait Tamra - laul, klaver
Nora Tamra - viiul
Mia Tamra - viiul

Kihnlasõd on koosseis, mille nime all tegutsevad nii noored kui vanad pillimehed ja tantsijad Kihnu saarelt. Nende repertuaaris on põhiliselt Kihnu tantsulood ja nad tutvustavad oma saare kultuuri läbi laulu, tantsu ja pillimängu.
Kihnlased peavad tähtsaks vanade teadmiste ja oskuste säilitamist, sest mine tea, millal neid võib vaja minna. On hea, kui juured on tugevalt maas ja inimesel on oma kodu ning kogukond, mis annab talle identiteedi ja jõu. Ühine pillimäng, laul ja tants on samuti osa sellest kultuurist, milleta ei saa – just seda Kihnlasõd Viljandi pärimusmuusika festivalile jagama tulevadki.

Traditsioonilise muusika virtuoosid Leanne Barbo kandlel, Katariin Raska parmupillil ja Natali Ponetajev lõõtsal esitavad muusikat nii, nagu see võis kõlada sajanditagusel tantsuõhtul. Kirblast pärit pillimehe Jaan Ranna loomingu kaudu ühise äratundmiseni jõudnud muusikud mängivad tantsijatele ja tantsumuusika armastajatele. Trio helikeele näol on tegemist vanema rahvapärase, aga samal ajal kaasaegse minimalistliku seisundimuusikaga, mille järgi võib ennastunustavalt tantsu keerutada või unustada aja kulu ja nautida muusikat kui protsessi. Trios esinevat parmupilli ja kannelt on tantsupillidena tänapäeval harva kuulda, seepärast on Kirbla trio kõla eripärane ja põnev kuulamine nii rahvamuusika armastajatele kui teistele elamuste otsijatele.
2024. aastal pälvis trio Etnokulbi eheda pärimusmuusika kategoorias.

Katariin Raska - parmupillid
Leanne Barbo - kandled
Natali Ponetajev - Teppo tüüpi lõõtspill
Haar Tammik - helitehnik

Kristjan Glück on iseõppinud muusik Viljandist. Tema žanriülene looming katsetab ja avastab pidevalt uusi viise muusikaliseks eneseväljenduseks. Oma helikeeles kombineerib ta rahvapille ning pärimuslikke elemente modernse produktsiooniga. Võttes inspiratsiooni Eesti nostalgiast, folkloorist ja igapäevastest avastustest, loob ta lugusid erinevatest emotsioonidest ja isiklikest kogemustest. Esinedes rõhutab ta inimliku sideme olulisust, kordumatu olemise ilu ja vabadust end liigutada nii, nagu keha ja vaim soovivad.

Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 1. aprillil 1972. aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel, nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass’i ja cajun’i stiilis), rockabilly’t ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 24 LP-d ja CD-d, osa neist kogumikalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega.

Toomas Kõrvits – laul, kitarr
Ike Volkov – laul, bass
Tiit Kõrvits – kitarr, laul
Heiki Vahar – viiul

Lisaks on meil sõbrad: endised ansamblikaaslased Arne Haasma, Tõnu Raadik, Indrek Kalda, Vello Toomemets ja teised, kellega jätkuvalt koostööd teeme. Lahkunud on Taivo Linna, Jaan Arder, sõbrad Kaarel Kilvet ja Henno Käo.

Laposa Julcsi on maineka Junior Prima auhinnaga pärjatud pärimusmuusik ja kultuurikandja ning Ungari noorte talendiprogrammi 2017. aasta võitja. Pärimusmuusika on teda lummanud lapsepõlvest saadik ning ise tegutseb ta selles vallas aktiivselt alates 2007. aastast. Tema kultuuriliseks missiooniks on tutvustada Kesk-Doonau madaliku rahvamuusikat kõikjal maailmas. Ta ei rõhu mitte ainult muusikale, vaid kogu kultuuri ja traditsiooni vahendamisele.

„Minu jaoks on muusika keskkond, milles ma avastasin iseenda. Iga emotsiooni – rõõmu, kurbuse ja ka keerulisemate tunnete – jaoks leidub sobiv laul. Muusika aitab tunde läbi elada ja edasi liikuda. Minu jaoks on see tõeliselt tervendav ja rahvalaulud on parim võimalik hingekosutus. Need peegeldavad seda, mis on õige, ja aitavad mul paraneda ning seda tahan ma ka teistega jagada.”

Julcsi Laposa – laul, viiul
Károly Horváth – vioola, kannel, aul
Albert Nagy – viiul
László Soós – vioola, kitarr, laul
Márton Timár – kontrabass

Hiljuti oma 40. aasta juubelit pidanud Vennaskonda tunnevad kõik. Kuid samuti on juba üsna palju tuntust kogunud neist kõigest 35 aastat nooremad Lõõtsanøøbid! Mis võiks küll olla kaht ansamblit ühendav lüli? See on miljoni dollari küsimus, aga anname teile vastuse täitsa tasuta kätte. Nimelt kuulus Lõõtsanøøpide üks juhendaja, Margus Põldsepp, möödunud sajandi 80ndatel ekspressiiv-noorsoo esindajate hulka ja mängis nii mõneski punkbändis.

1988. aasta jaanuaris esines ta Vennaskonna koosseisus kitarristina esimesel ENSV punkbändide tarifitseerimiskontserdil Mustamäe Mängude Majas. See oli kultuuriministeeriumi hale katse punkbändid mingile kunstilisele tasemele viia, et nad tohiksid ametlikult esinemiste eest palka küsida. See oli tollal Vennaskonna 19. esinemine.
Kõigest 36 aastat hiljem, 2024. aastal, kui folkarina oli selja taga ligi 6000 esinemist, jagas Põldsepp koos Tõnu ja Vennaskonnaga jälle lavalaudu ETV-s ja suvel ühiskontserdil Viljandis. Seekord siis koos ansambliga Lõõtsanøøbid.

Lõõtsanøøbid tulevad Mulgimaalt ja elavad Karksi-Nuia Muusikakoolis. Vennaskonna ja Lõõtsanøøbide ühisloominguna on ilmunud kaks lugu: “Korsaarilugu II” ja “Linnud Öises Linnas”. Viljandis jõuab lavale kava pealkirjaga “Maast lahti ja merele!”. Eeskätt saab kuulda igihaljaid merelaule, aga ka rahvalaule ja Vennaskonna lugusid, mis on juba samuti sisuliselt rahvalauludeks muutunud.

Lühidalt: kuulda saab punki folgivõtmes ja folki pungivõtmes ja mis kõige toredam – ohtralt kaasa laulda!

Vennaskond:
Tõnu Trubetsky - laul
Allan Vainola - kitarr
Anti Pathique - basskitarr
Ed Edinburgh - kitarr
Hedwig Allika - viiul
Miina Kullamaa - akordion
Anneli Kadakas - löökriistad
Henry Leppnurm - löökpillid
Pexte Paxter - trummid

Lõõtsanøøbid:
Juhan Koppel - laul, lõõtsalised
Brait Pärnik - laul, lõõtsalised, elektrikitarr
Andro Ojakäär - lõõtsalised
Kaupo Leon Õnne - laul, akustiline ja elektritarr, mandoliin
Kaspar Jassik - basskitarr
Rasmus Kadaja - laul, lõõtsalised
Margus Põldsepp - laul, akustiline kitarr

Laulu ja kontrabassi duo Magalí Sare & Manel Fortià läheneb värskelt ja julgelt erinevatele Ladina-Ameerika ja Katalaani lauludele. Nad on nagu muusikalised meresõitjad, kes otsivad aardeid, vürtsitades kõiki oma leide uhke Vahemere hõnguga.
Duo repertuaaris saab kontrabass kui ammendamatu helide allikas särada kogu oma hiilguses – kohati tundub, nagu oleks pilli sees peidus terve orkester. Publikut lummab Magalí kõrvupaitav ja väljendusrikas hääl ja lavaline olek, mis pakub ootamatuid pöördeid ja üllatusi. Kahe muusiku koostöö on laitmatu, tõmmates kuulajad kaasa igasse liikumisse ja nooti. Magalí ja Manel armastavad piire ületada ja riske võtta ning see muudab nende kontserdid ettearvamatuks ja tõstab veelgi nende kunstilist taset.Tulemuseks on ainulaadne, üllatav ja kaasahaarav muusikaline elamus.

Magalí Sare - laul, flööt, perkussioon
Manel Fortià - kontrabass

Akordion on äärmiselt mitmekülgne pill, mille kauneid ja üllatavaid omapärasid Maimu Jõgeda omaloominguliste lugude ning seadetega eesti pärimusmuusikast imetabaselt esile toob. Rõugest pärit muusik on ennast täiendanud nii klassikalise, jazz-, kui pärimusmuusika alal, millest viimane on talle südamelähedaseim. Akordionist on viimased kuus aastat elanud ja õppinud Põhjamaades, kus ta lõpetas Sibeliuse akadeemia, osaledes teise eestlasena magistriprogrammis Nordic Master in Folk Music. Uus, põhjamaisest pärimusest inspireeritud album, kus on kuulda nii Rootsi, Soome, Taani kui Norra pärimusmuusikast mõjutatud omaloomingut, ilmus 31. jaanuaril 2025 ning Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlebki Maimu just seda värsket albumit. Rahvusvahelise karjääriga artist loob muusikat siiralt ning annab seda oskuslikult oma kontsertidel edasi. Maimu on varasemalt välja andnud kaks sooloalbumit: "Pühendus" (2017) ja “The one about…” (2020). Ta on olnud 2018. ja 2020. aastal nomineeritud Etnokulpidel parima uusfolk artisti ja debüütalbumi kategoorias.

Mari Kalkun on karismaatiline laulja ja omanäolise käekirjaga looja, kes on oma soolokontsertidega esinenud enamik Euroopa riikides ja Jaapanis ning pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. Hiljuti ilmus muusikul uus kauaoodatud sooloalbum “Stoonia lood” , mis toob kuulajani vanad eesti müüdid ja kaasaegse võro luule, lennutades need Kalkuni isikliku helikeele ja jutuvestmisoskuse kaudu otse tänapäeva maailma probleemide tulipunkti. Artist on albumit esitlenud suurtel festivalidel ja lavadel juba 20 riigis maailma erinevates otstes.

"Uue albumi tõukejõuks oli minu enda uudishimu selle vastu, kuidas enne mind maailmast ja selle loomisest on mõeldud ja lauldud. Tahtsin jõuda ürgsema kihistuseni esinevanemate pärandis, et siduda seda kõige sellega, mida praegu enda ümber toimumas näen. Mind huvitas pöördumine tagasi päris algusesse – maailma loomise ja taasloomise juurde ning saada teada, kas vanad regilaulud suudavad kõnelda ka näiteks kliimamuutustest või ületarbimisest," avab Kalkun albumi loomise protsessi. Nii kõnelebki kogumik sõna väest, suurest ilmapuust, mis ähvardab päikese kinni katta või hingetust ideaal-kuldnaisest, kelle treimisega me kõik vähem või rohkem tänapäeval tegeleme.

Albumi “Stoonia lood” keskseks teemaks on inimese vastuoluline suhe loodusega. Uues kavas saavad kokku ürgne ja elav pärimus. Mitmed plaadi tekstid on loodud alles äsja kaasaegsete eesti ja võro luuletajate ning Kalkuni enda poolt. Albumi pealkiri “Stoonia lood” viitab müütilise omailma loomisele sõnas ja helis. Uues kavas kõlavad Mari hääl ja kandled, klaver ning elektroonika orgaanilises sümbioosis, et luua eepilisi kõlamaastikke, mis viivad kuulaja rändama hoopis teistsugusesse aegruumi.

Albumi kaasprodutsendiks on hinnatud Suurbritannia muusik Sam Lee ning albumi andis välja mainekas plaadifirma Real World Records (UK). “Stoonia lood” on juba pälvinud rohkelt rahvusvahelist tunnustust, näiteks teeninud viie tärni arvustuse väljaandlet Financial Times, esikoha Transglobal World Music Chart edetabelis ning valitud maineka Songlines ajakirja poolt parimate albumite sekka. Lühikese aja jooksul on Mari esitlenud uut albumit juba kahekümnes riigis maailma erinevates otstes, sh Kanadas, Makedoonias, Suurbritannias, Norras, Belgias, Portugalis, Lõuna-Koreas, Ungaris, Austraalias, Uus-Meremaal, Jaapanis jne. Mari pälvis 2023. aasta pärimusmuusika auhinnagalal Etnokulp aasta artisti tiitli. Möödunud aasta Eesti muusikaauhindadel sai ta albumi „Stoonia lood“ eest nelja nominatsiooni hulgas aasta etno/folgi/rahvaliku albumi auhinna. Plaati tunnustati ka “Kuldplaat 2024” auhinnaga. 

Loojõel seilavad kolm omanäolist ja küpset muusikut: Meelika Hainsoo, Krista Citra Joonas ja Andre Maaker. Neid on kokku toonud armastus rahvalaulude ja päritud helimustrite vastu. Kavas saab kuulda laule nii meie rahvaluule vanemast kui uuemast kihistusest. Endisaegsed laulud pajatavad aegade üleseid lugusid inimeseks olemisest, elamise ilust ja sageli ka valust. See kontsert on omalaadne sissevaade inimelu mitmekihilisse tundemaailma läbi lauludeks saanud (elu)lugude, tõstes meie kujutluse maast lahti, inimlike ja igavikuliste teemade laotusesse.

Meelika Hainsoo – laul, hiiu kannel, viiul
Krista Citra Joonas – bambusflööt bansuri
Andre Maaker - kitarr

Ansambel Musica Borealis on akustiline trio, mis ühendab kolme muusikut: Anna-Liisa Eller (EST) kanneldel, Marco Ambrosini (IT) nyckelharpa’l ning Taavi Kerikmäe (EST) harmooniumil ja klavikordil. Ansambli fookuses on ühendada pärimuspillide arhailine kõla filigraanselt peene varajase muusika esituspraktikaga.
Kava keskmes on ansambli originaalseaded põhjamaade ja eesti pärimusmuusikast, eesti vaimulike rahvalaulude töötlused ning huvitavad leiud varajase muusika põhjatust varamust (Coll, Merula, Ariosti, Gallot jt). Samuti on erilisel kohal Eestis tegutsenud barokkhelilooja David Kellneri looming.

Anna-Liisa Eller on kõrgharitud kandlemängija, kes on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Lyoni Kõrgemas Riiklikus Muusika ja Tantsu Konservatooriumis ja Trossingeni Muusikakõrgkoolis. Anna-Liisa Elleri erihuvideks on varajane ja nüüdismuusika. Ta annab kontserte varajastel näppepillidel – psalteerium, arpanetta ja erinevad diatoonilised ja kromaatilised kandled. Ta on esinenud arvukatel muusikafestivalidel üle Euroopa ning osalenud mitme Eesti ja rahvusvahelise ansambli töös, seda nii solisti kui ka ansambliliikmena. 2021. aasta augustis ilmus Anna-Liisal koostöös Harmonia Mundi plaadifirmaga sooloalbum „Strings Attached: The Voice of Kannel“, mille eest pälvis ta Aasta Klassikaalbumi tiitli ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia 2021.

Pärast viiuli- ja kompositsiooniõpinguid pühendus Marco Ambrosini nyckelharpa’le, mille ta avastas 1980ndate lõpus Norras, Trondheimi muuseumis. Teda peetakse üheks nyckelharpa pioneeriks väljaspool Skandinaaviat ning üheks esimestest, kes on uurinud selle pilli teekonda Rootsi rahvamuusikast varajase ja nüüdismuusikani. Marco on esinenud solisti ja nyckelharpa mängijana paljudes rahvusvahelistes kontserdipaikades, sealhulgas Milano La Scala teatris, Frankfurdi Alte Operis, Kölni ja Berliini filharmooniates ning New Yorgi Carnegie Hallis. Ta õpetab mitmetes Euroopa konservatooriumides ja on salvestanud üle 160 heliplaadi.

Taavi Kerikmäe (1976) on muusik, kuraator ja õppejõud. Kerikmäe on õppinud Tartu Heino Elleri nim. Muusikakoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Lyoni Kõrgemas Riiklikus Muusika ja Tantsu Konservatooriumis. Kerikmäe on nüüdismuusika ansambli U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli EMA asutajaliige. Ta on kirjutanud muusikat arvukatele tantsu- ja draamaetendustele, samuti filmidele ning teinud koostööd tuntud heliloojatega, nagu Pierre Boulez, Kaija Saariaho, Tristan Murail, Louis Andriessen, Ivan Fedele jpt. Taavi on muusikuna astunud üles pea kõigis Euroopa riikides ja kaugemalgi. Ta on EMTA nüüdismuusika vanemlektor ja CoPeCo magistriprogrammi juht. Ta on Eesti nüüdismuusika keskuse juhataja. Taavi Kerikmäe on pälvinud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia solistina, samuti ansambliga U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambliansambliga EMA. 2016. aastal omistas Prantsuse Vabariik talle Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse Ordeni rüütlikraadi. 2022. aastal pälvis Kerikmäe Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Anna-Liisa Eller – kandled
Marco Ambrosini – nyckelharpa
Taavi Kerikmäe – harmoonium ja klavikord

Laul aitab naistel ikka ja jälle maast lahti saada, kui ollakse elust väsinud, kui kaotusvalu kõrvetab või on luhtunud mõni ilus unistus. Nende laulud on tehtud selleks, et mõtestada süvitsi ja mõnikord ka musta huumori kaudu elus ettetulevaid raskusi ja anda julgust ning elujõudu juurde. Viljandi pärimusmuusika festivalil tulevad esitusele laulud, mis naerutavad ja nututavad, ergastavad ja kirgastavad – ehk teisõnu panevad elama elusamat elu ja sisendavad eneseusku.

“Kes suudaks elada kandmata taaka,
ujuda välja ka jääkülmast veest?
Kuid mida kauem oma elu ma vaatan -
mina just olengi see!” (salm laulust “Uhke ja vaba”, 2019).

Naised Köögis on tosinkond aastat tegutsenud ansambel, milles neli naist loovad pärimuslaulude võtmes uusi laule ning annavad rahvalauludele kaasaegset, värsket ja isiklikku sisu. Nende lauludes on nii elutantsu hoogu kui ka selle paratamatut absurdi, neis sulavad kokku teravkeelne päevakajalisus ja lüüriline maailmataju.

Kristiina Ehin – laul, karmoška
Sofia Joons – laul, viiul
Katrin Laidre – laul, karmoška, ukuleled
Kairi Leivo – laul, bass ukulele

Tunneta Aserbaidžaani rütme!
Ole valmis unustamatuks plahvatuseks, täis rütme, hinge ja pärimust! Legendaarse Natig Shirinovi loodud Natig Rhythm Group toob enneolematu energia ja tulisusega otse Aserbaidžaani südamest Viljandisse iidse nagara trummimängu. Natig Rhythm Group, mis on tuntud oma kaasahaarava lavalise karisma, keerukate rütmide ja kultuurilise sügavuse poolest, viib igal kontserdil publiku meeldejäävale muusikalisele rännakule, mis ühendab ida ja lääne, traditsiooni ja kaasaja.
Lase trummidel kõneleda ja südamel vastata!

Natig Shirinov
Umid Shirinov
Hikmat Rzayev
Namig Shirinov
Sevil Shirinova

Nikns Suns tähistab Viljandi pärimusmuusika festivalil oma 20. sünnipäeva raju folkrokiküttega, kutsudes kahe kümnendi kõige säravamad bändiliikmed uuesti lavale.
Nikns Suns on karismaatiline kooslus, mis loob võimsa sümbioosi pärimusmuusikast ja rokist. Ürgsest väest ja sütitavast energiast tulvil helikombinatsioonide hulgast leiavad kõrvupaitavaid noote nii pärimusmuusika, progeroki kui ka raskete metal-kõlade austajad. Leidnud eesti pärimusmuusika varamust lood, mis ansambli liikmeid endid kõnetavad, põimib Nikns Suns need osavalt kaasaegse rütmimuusika konteksti, minetamata lugude algset olemust ja iseloomu. Kollektiivi jõulise ja eheda lavalise oleku tõttu räägitakse nende erinevatest ülesastumistest lausa legende. Nikns Sunsi esimesest ülesastumisest möödub tänavu 20 aastat.

Esimene kontsert toimus Viljandis, keldribaaris Õel Õde ja sündmuseks oli tudengibändi Poni-Emm esimene juubel. Koosseis oli esimesel kontserdil muidugi kirju ning repertuaar samuti. Kui peamine osa kavast koosnes siiski rokkivaks keeratud pärimusmusmuusika lugudest, nagu “Karjapoiss”, “Viljandi paadimees” ja “Haanjamees”, siis oma koht oli kavas ka romantilistel laulukestel. Teiste hulgas astusid lavale Jaanus Mehikas tšelloga, Hardi Piisel eurolooga “Rock’n’rolli lapsed”, trummidel Silver Ulvik ja klahvpillil Lauri Lüdimois. Oli värvikas, teatraalne ja hommikuni kestev kontsert. Mõni päev läks mööda ja tuli Ragnar Toompuu jutuga, et tal on üks hea lugu, mis sobiks täpselt sellele bändile. Nii sai Nikns Suns endale Ragnari ja loo “Ullike seenel”. Tegelikult bändil selleks hetkeks veel nime ei olnud, aga kuna uus kontsertpakkumine ei lasknud enda kaua oodata, oli seda kiiresti vaja. Erki Uus sõitis parasjagu Saaremaalt praamiga Ventspilsi ekskursioonile ning tegi seal reisi käigus endast kauni pildi – tema ning kõrge ja läbipaistmatu laudisaed, kuhu oli suure lärakana peale kleebitud silt kirjaga “Nikns Suns”.
Nikns Sunsi algkoosseisu kuulusid Erki Uus, Martin Hanson, Madis Nõmme, Kulno Malva ja Priit Oks. Sealt edasi järgnes pärimusmuusikat ja hevi täis aastakümme, mille jooksul Nikns Suns ei puudunud mitte üheltki Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Seega on igati kohane sünnipäeva tähistada just Viljandi folgil.

Sünnipäevakontserdil astuvad lavale:

Ragnar Toompuu - kitarr, laul
Merike Paberits - rataslüüra, süntesaator,
Priit Oks - laul
Taavi Langi - kitarr
Tanel Kadalipp - basskitarr, laul
Kristo Joosep - trummid
Kulno Malva - torupill, akordion, laul
Erki Uus - basskitarr, laul, suupill
Martin Hanson - perkussioon, laul
Madis Nõmme - soolokitarr

Tallinnast pärit NOËP on innovatiivne artist, kes on leidnud muusikaskeenel oma erilise niši, sulatades unikaalsel moel kokku elektroonika ja indie-pop’i, mis on toonud talle juba ainuüksi Spotify’s üle 90 miljoni kuulamise.

Lisaks globaalsele haardele ja populaarsusele, sai NOËP 2022. aasta alguses Eesti Muusikaauhinnadel rekordilised kuus nominatsiooni, võites aasta meesartisti ja popartisti tiitlid ning samuti aasta albumi ja aasta popalbumi tiitlid oma debüütalbumi “No Man Is An Island” eest. 2023. aasta sügisel korraldas NOËP Tallinnas ajaloo esimese eesti artisti staadionikontserdi, mis purustas publikurekordi, meelitades kohale 14 000 inimest. Hiljuti pälvis NOËP 2024. aasta Eesti Muusikaauhinnadel aasta meesartisti ja popartisti tiitlid.

Maineka artistina on NOËP saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja andnud unustamatuid kontserte väga erinevais paigus, alates Dubaist ja Beirutist kuni Orsay muuseumini Pariisis ning The Great Escape'i festivalini Brightonis. Värskelt on muusikul selja taga edukad esinemised Szigeti festivalil ja Reeperbahnis ning kolm väljamüüdud kontserti Londonis. NOËPi ülesastumisi iseloomustab tema kunstimeisterlikkus ning kombinatsioon magneetilisest energiast ja viimse üksikasjani lihvitud produktsioonist, nii et tulemus on lummav ja publik ei saa tema loomingust isu täis.

NOËP’i sügav ja mitekesine diskograafia kombib pidevalt piire ja kujundab ümber ootusi. Seekord tutvustab ta oma uut lühialbumit “folktonic II” ning mis oleks selleks sobivam koht kui suvine Viljandi.

OOPUS on Eesti audiovisuaalne folktroonikabänd, mis põimib eesti traditsioonilisi regilaule elektroonilise tantsumuusika stiilidega, nagu techno, acid, dub ja ambient. Kasutades esinemistel analoogsüntesaatoreid, Eesti torupille ja kaasahaaravaid visuaale, loob OOPUS unikaalseid kõrge energiaga elamusi, mille käigus rahvapärimus muundub tulevikuhelideks. Nende etteastetesse kuuluvad spetsiaalselt loodud valgusinstallatsioonid ning jutuvestmine, mis ammutavad inspiratsiooni folkloorist, viies publiku ajas ja ruumis rändama.

Bändi asutasid Mari Meentalo ja Johannes Ahun, kui nad õppisid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias muusikat. Nende ühine pärimus- ja elektroonilise muusika taust viis loomulike katseteni kaht maailma ühendada. Hiljem liitus nendega visuaalkunstnik Aleksander Sprohgis, kes lisas isikupäraste visuaalide ja valgusinstallatsioonidega bändi esinemistele uue mõõtme. Trio debüteeris OOPUSena 2017. aastal Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. 2019. aastal liitus kollektiiviga tantsija Raho Aadla, laiendades OOPUSe loomingulist haaret liikumispõhiste visuaalide ja tantsuga.

OOPUS on esinenud rahvusvahelistel festivalidel, nagu Burning Man (USA), ESNS (Holland), Linecheck (Itaalia), Nordischer Klang (Saksamaa) ja Viljandi pärimusmuusika festival (Eesti), samuti underground-reividel, meditatsioonikontsertidel ja osalenud audiovisuaalsetes installatsioonides. Nad on teinud koostööd Tallinn Music Weeki, Kristjan Järvi Sunbeam Productions’i ning selliste brändidega nagu BMW Estonia ja Tartu 2024 Euroopa Kultuuripealinn.

Nende albumid “Nõidus” ja “Folk On Acid” on pälvinud kriitikute tunnustuse ja olnud nomineeritud Eesti Muusikaauhindadel ja Etnokulpidel, sealhulgas on nad saanud eripreemia Raadio 2-lt. OOPUSe kõlapilti, mida iseloomustavad acid-süntesaatorid (Roland TB-03, Korg Volca), pulsseerivad tantsurütmid ja hüpnotiseerivad pärimuselemendid, on võrreldud selliste artistidega, nagu Acid Arab ja The Chemical Brothers. Nende live-esinemised on üdini kaasahaaravad, need toimuvad sageli keset publikut ning ühendavad traditsioonilisi tantsumuusika vorme kaasaegse klubikultuuriga. Esinemisi rikastavad sekventserid, liikumisele reageerivad visuaalid, lõpmatuse peeglid, LED-installatsioonid, laserid ja projektsioonid. Inspiratsiooni ammutavad nad soome-ugri mütoloogiast ja kosmilisest folkloorist, kutsudes publikut oma „kosmoselaevale“, et sukelduda helide ja visuaalide maailma.

Nende kolmas stuudioalbum ilmub 2025. aasta suvel.

Mari Meentalo – torupill, vokaal, parmupill, flöödid, vilepillid, looperid
Johannes Ahun – analoogsüntesaatorid, live-helitöötlus
Aleksander Sprohgis – kohandatud valgusinstallatsioonid, visuaalid
Raho Aadla – tantsija, liikumissisend live-visuaalide jaoks
Aurelia Kuum – assistent
Kerttu Kruusla – fotograaf

Festivali eriproduktsiooni raames toob täiendunud koosseisus Paabel “Maast lahti!” motiivist inspireerituna kuulajateni terve kontserdi jagu uut muusikat.

Neljapäeva õhtul viib ansambel publiku teekonnale regilaulu “Suur Tamm” radadel. On võimalik, et see tammepuu tähistas meie esivanemate jaoks öösel justkui maast taevasse kõrguvat Linnutee galaktikat. Sellel müstilisel helendaval kujul arvati olevat mitmeid müütilisi omadusi: see võis olla ühendussillaks maa peal elavate ning maisest elust juba lahkunud inimeste vahel, selle sees ja ümber asuvad tähed arvati kujutavat teispoolsuses asuvaid inimhingi ning selle vaatlemise abil sai ennustada ka tulevast viljasaaki. Maa ja taevas; elu ja surm; sajandite kõrvulukustav hiilimine ajatuna näivas universumis, kus üheaegselt avanevad pildid inimese sügavaimasse sisemaailma ning avakosmose avaruste saladusetesse – see ja palju muudki on peidus meie vanemas rahvalaulus ning selle kõige helisema panemise nimel tulebki laval taas kokku ansambel Paabel!

Sandra Sillamaa
Tanel Kadalipp
Arno Tamm
Lauri Kadalipp
Tõnu Tubli
Jaan Jaago

Pärnumaa viiulitraditsiooni elav pärand muusikas, pildis ja ruumis.

Mitmekülgne pärimusmuusik ja viiulimängija Regina Mänd on viimase aja jooksul süübinud rikkalikku ja omapärasesse kodukoha viiulirepertuaari ning toob seekordseks festivaliks lavale erilise soolokava Pärnumaa külaviiuldajate lugudega. Pärnumaa on üle saja aasta olnud silmapaistev küla-ning pulmapillimeeste, eriti just viiulimängijate poolest ning võib ilmselt öelda, et enamik viiulilugude salvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivis pärineb just Pärnumaalt.

Koostöös tunnustatud režissööri Marta Pulgaga ühendatakse kontserdiks visuaalne loo jutustamine muusikaga, luues tervikliku ja ajas liikuva atmosfääri, kus muusika, lugu ja ruum sulanduvad üheks, ning mis kutsub kuulaja-vaataja elamuse kaudu suhtlusse Pärnumaa mitmekülgse viiulimängu traditsiooniga.

Inspiratsioon ja ajend arhiivisalvestustel põhinevat repertuaari laiemalt avada tõukus muusiku enda vajadusest ja huvist: milline taust, inimesed, päris lood ja elu on ühe arhiivisalvestuse taga? Millised oli need pillimehed inimestena, pere-ja kogukonnaliikmetena, kelle viiside saatel kasvas üles põlvkondi? Milline oli nende saatus ja mida neist täna mäletatakse? 

Teise maailmasõjaga unustusse vajunud sajanditepikkune Ruhnu rootslaste kultuuripärand elavas esituses. Kontserdil kuuleb Ruhnu saare viiulimuusikat ja koraaliviise ühes lugudega saareelanike humoorikatest ja tõsisematest seikadest. Läbi ajaloo.

Uus album “Mere mälu” ilmub 2025. aasta varakevadel.
Album on pühendatud 80 aasta möödumisele suurpõgenemisest, mil pea kõik põliselanikud saarelt lahkusid. Kontserdil saab näha Ruhnus filmitud videomaterjali ja arhiivikaadreid.

Ruhnu saare lood ja laulud näitab eeskuju, kuidas on võimalik rahvamuusikat ja kultuuripärandit oskuslikult esitleda. Meisterlik pillimäng, isiklik kokkupuude teemaga, liigutavad lood ja naljad – nõnda muutub väike saar ühtäkki universumi keskpunktiks. — Balázs Weyer, etnomusikoloog ja Hangvető maailmamuusika festivali programmidirektor, Ungari

Karoliina Kreintaal - viiul, laul
Lee Taul - viiul, laul
Kairi Leivo - jutuvestmine, laul

RÜÜT viib kuulajad maagilisse maailma, mis avaneb vaataja ees kiht-kihi haaval. Teejuhiks ikka muusika.

RÜÜT ammutab inspiratsiooni eesti pärimusmuusikast, loodusest ja erinevat päritolu helidest. Neli muusikut põimivad need omavahel kokku, mänguliselt ja meisterlikult. Ansambli kolmas album “Kiriküüt” ilmus 2023. aastal Saksa leibeli Nordic Notes alt ning tõi 2024. aasta Etnokulpidel kolm auhinda: aasta artist, aasta album ja aasta uusfolk artist. Samal aastal oli album nomineeritud ka Eesti Muusikaauhindadel. Ansambel on koos Sander Mölderiga välja andnud ka EP “Lendas meie kopelisse”.

RÜÜTi nimekaim on rabalind rüüt (Pluvialis apricaria), kelle laul loob just selle meeleolu, mida ansambel oma muusikas edasi kannab – hingepuudutav ja looduslähedane.

Maili Metssalu – viiul, laul
Maarja Soomre – meloodika, kannel, laul
Juhan Uppin – eesti lõõtspill, kannel, laul
Jaan-Eerik Aardam – kitarr, laul

Ega armastus ei ole kartul, et võtad ja sööd ära.

Aga mis ta siis on?
Kas me tunneme armastuse alati ära?
Miks ta otsa saab?
Või ikka ei saagi, isegi kui....

Jutud, muusika ja muu.

Sandra Sillamaa
Jaan Jaago
Piret Päär

Silver on muusik ja autorilaulik, kelle looming on kasvanud Eesti indie’st ning suubunud elektroonilisse popmuusikasse, mahe, aga minekuga, ning ennekõike mõtestatud.
Silver on välja andnud kaks albumit: “Olekud” ja “Peatükk”, millest viimase lugu “Elu Rüpes” sai 2022. aastal Eesti Laulu veerandfinaali. Teistkordselt jõudis Silver Eesti Laulule 2024. aastal ingliskeelse looga “Lately”.

Oma loomingut on Silver esitanud nii isiklikul kontserttuuril ja eriilmelistel sündmustel kui ka festivalidel, näiteks Seto Folgil, Viljandi pärimusmuusika festivalil ja Treski Festil. Oma lugusid esitades armastab ta hoida atmosfääri õdusa ja suhtluse vahetu. 

Simone Minn on ühenaisebänd, mida kirjeldavad kerge hullumeelsus, kaunid meloodiad, kummalised harmoonilised keerdkäigud ja nii mõnedki sõnad. Omapärase laulukirjutaja siiani suurim vägitegu oli Vaiko Epliku albumi “Klišeed” esitluskontserdi soojendamine Tallinnas D3-s. Esmakordselt astus Simone üles Terevisioonis, sellele järgnes debüüt-EP “simo” esitluskontsert Viljandis. Sel suvel asub Simone salvestama oma kauaoodatud täispikka debüütalbumit ning Jaak Johansoni laval toimuval erilisel soolokontserdil kõlavad mitmed seni sahtlis hoitud lood, mis on leidmas oma kohta ka tulevasel kauamängival.
Üsnagi keeruliseks ülesandeks on osutunud Simone muusika asetamine ühte muusikastiililisse kasti. Simone muusikas leiab sarnaseid jooni Epliku lauludega, kuid tagasihoidlikku võrdlust võib tuua ka näiteks biitlite, Orelipoisi, Syd Barretti või dodie’ga. Kokkuvõtlikult võiks koosseisu muusikat paigutada kuskile alternatiivse indie ja psych-folk’i vahelisse maailma.

Trad.Attack! on võtnud missiooniks end pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Sel aastal tähistab ansambel enda kümnendat sünnipäeva! Nende aastate jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalset albumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust. Ansambli siht esineda igas maailma riigis on neid viinud juba 38 riiki ja peaaegu igale mandrile, kontserte on antud Austraaliast Kanada, Tšiili ja Malaisiani. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 30 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga.  Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks teevad albumil kaasa Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers, Iisraeli päritolu muusik ja ansambli Yemen Blues looja Ravid Kahalani, seto leelokoor jt.

Sandra Sillamaa - torupill, parmupill, kellamäng, viled, laul
Jalmar Vabarna - kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, laul