Artistid
6hunesseq
Helilooja ja rahvaluulekoguja Cyrillus Kreegi sõnul koosnesid need laulud suures osas „lintidest, keerutustest ja konksudest”. Kuidas inspireerib see muusika häält kasutama ja leidma uut ja põnevat sümbioosi, särisevat õhuniiskust? Jaani kiriku kontserdil hingab see kõik eredalt kokku: ümberküpsenud viisidega käiakse läbi kogu kirikuaasta, alustades ja lõpetades suvega. 6hunesseq ühendab viled, poognad ja hääled meditatiivsel ja magusal moel.
Marion Selgall – laul
Greta Liisa Grynberg – laul, hiiu kannel
Maria Mänd – laul, hiiu kannel
Kaisa Kuslapuu – orel

Aimar Ventsel

Ak Dan Gwang Chil
Ak Dan Gwang Chil (ADG7) on mitmeid auhindu võitnud Korea pärimusmuusika rühmitus, kuhu kuuluvad kuus pärimusmuusikut pillidel ning kolm pärimuslauljat.
Rühmitus esitab sakraalset, ilmalikku, rituaalset ning šamaanide muusikat, mis on pärit Hwanghae-do piirkonnast, mis nüüdseks on Põhja-Korea lääneosas asuv regioon.
Ak Dan Gwang Chili võimas ja kütkestav esinemismaneer kutsub kuulajad endaga vaimsele teekonnale kaasa ning nende muusikast õhkab positiivset energiat.
ADG7 loodi 2015. aastal, mil Koreas tähistati Jaapani koloniaalvõimu alt vabanemise 70. aastapäeva. Nende muusika räägib vabaduse tõelisest tähendusest ning Lõuna-Korea soovist Korea uuesti ühendada. Nad on võitnud mitmeid auhindu kaasaarvatud parim bänd 2018. aasta KBS Korea pärimusmuusika auhindadel ning Sori Frontier auhind 2017. aastal Jeongju ülemaailmsel Sori festivalil. ADG7 oli üks 2019. aasta WOMEX (World Music Expo) esinejatest.

Ammuker - Sõrve naiste lood ja laulud

Ando & sõbrad

Black Bread Gone Mad
2019. aastal andis bänd välja oma esikalbumi “Ayibobo”, mille eest pälvis koosseis kolm auhinda pärimusmuusika auhinnagalal Etnokulp: aasta debüütalbum, aasta album, aasta uus folkartist. Lisaks võitis album Eesti muusikaauhindade galal parima folkalbumi tiitli.
2021. aasta suvel andis BBGM välja teise albumi “MAA”, mis viib kuulaja rännakule tema enda sisemisse maailma. “MAA” on edasiarendus varasemast muusikalisest helikeelest, olles mitmekihilisem ja sügavam, kuid säilitades vanakooli rokiliku elemendi.
Liikmed:
Merike Paberits – flööt/laul
Lee Taul – viiul/laul
Peeter Priks – kitarr/laul
Mati Tubli – bass/laul
Martin Aulis – trummid

Breabach
Breabach on kahtlemata üks Šotimaa andekamaid ja omapärasemaid kaasaegseid pärimusmuusika ansambleid. Breabach ühendab sügavad mägismaa ja saareriigi traditsioonid nende liikmete poolt Glasgows loodud innovaatilise muusikaga.
Breabach on üllitanud kuus üha kasvava populaarsusega albumit ning kustutanud oma loomingulist janu, tehes koostööd erinevate põlisaustraalia muusikutega, Quebecist pärit Le Vent du Nordiga. Bändi 15 aastat kestnud seiklus on viinud neid esinema nii Sydney ooperimajja kui ka New Yorki Central Parki. Nende muusika on pälvinud mitmeid auhindu, mille hulka kuuluvad viis Šoti pärimusmuusika auhinda, BBC raadio 2 pärimusmuusika auhindade parima bändi nominatsioon ja Songlines muusikaauhindade Euroopa aasta albumi nominatsioon. Kogu tegevuse jooksul on nende muusika põhiteemadeks olnud nii nende mängitava muusika kui ka oma enda juurte tunnustamine ja austamine ning samal ajal uute ideede, energia ja uskumuste juurutamine.
Breabachi liikmed on Megan Henderson (viiul, vokaal, steptants), James Lindsay (kontrabass, vokaal), Calum MacCrimmon (torupill, vile, bouzouki, vokaal), Conal McDonagh (torupill, vile, vokaal) ja Ewan Robertson (kitarr, vokaal, cajon).

Celia Roose, Piret Päär, Ene Salumäe
Piret Päär: “Jutustan vanu lugusid, mille juured on aastasadade, kui isegi mitte tuhandete sügavusel. Selliste lugude jutustamine kirikus viib need kohe taeva kõrge kaare pääle, ehk jumala enda kõrvugi.”
Celia Roose: “Regilaulu värsid kutsuvad puid vaatama, kuigi üks sääne, teine määne, ikka painutavad ühte paika. Meie, tänapäeva inimesed, võiksime ka end rohkem painutada vana laulukultuuri poole, sest seal on keele ja luule ilu, õpetussõnu eluks ja oluks ka praeguse aja tarvis.”
Ene Salumäe: “Oreliviledest kujundati vanasti võlvide alla kõrgeid kaari ja kaare peale sätiti istuma lüürade, trompetite ja timpanitega inglid. Orelihelide tohutu kõlaruum madalaimast helist kõrgeimani, sajad viled, kõik koos ja igaüks üksikult, sügavusest hüüdes ja kõrge kaare peale ülendades – piiritu mängurõõm!“
Piret Päär – jutud
Celia Roose – laul, torupill
Ene Salumäe – orel

Cú
Oma muusikat võrdleb Cú puu sümboliga. Sügavad trummirütmid ja pärimuselementidega läbi põimitud helid loovad kuulajale ühenduse oma juurte ja maaga, toovad ta hetke kohale. Eesti meistri poolt loodud hand pan´i "Space pigeon" metalselt helkiv kõlavärv ja harfiflažoletid kasvatavad puu oksad aga kuuni välja, tuues kohale terve ilmaruumi. Ladvad ja juured üksteise poole paindudes moodustavad aga eluringi, terviku.
Koosseis:
Jaan Eerik Priks – harf, fiidel
Hannelore Karmel Juurikas – laul, šamaanitrumm, viiul
Brian Francis Devaney – hang, hand pan, kitarr, bodhrán (Iiri trumm), laul
Rasmus Mikfelt – bassviiul, laul
Brita Priks – viiul, laul, parmupill

Duo Ruut
Kontserdil kõlavad lood lühialbumilt “Kulla kerguseks”, ent uue repertuaari kõrval kuuleb muidugi ka vanemaid hitte. Mine tea, ehk mõningaid lisasidki. Kuid kindel on see, et kõlavad mahedad vokaalid ja mahlased kandlesaundid. Tantsimisest ja loitsudest kuni noore kuuni.
Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise saanud, istusid Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane 2017. aastal ühe kandle taha. See otsus oli ühest küljest pelgalt mitmete juhuste kokkusattumine, teisest küljest aga pikaajalise katsetamise ja eelnevate akadeemiliste muusikaõpingute lõpptulem. Kandlest sai duo jaoks “tühi leht”, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate arendamiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid – nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis.
Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, nii Euroopas kui ka näiteks Jaapanis, aga ka Usbekistanis, sh valdkonna ühel mainekamal festivalil Celtic Connections Glasgows.
Duo Ruudu esikalbum “Tuule sõnad” ilmus 2019. aastal ning see pälvis Etnokulpidel 2020. aasta debüütalbumi tiitli. Album nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel 2021 mitmes kategoorias. Duo Ruut on teinud ka põnevaid koostöösid, näiteks armastatud artistiga NOËP, kes andis välja töötluse nende loost “Tuule sõnad”, ning mis pälvis Raadio 2 poolt “Aasta Remix 2022” tiitli.

Eesti ETNO 2022
Eesti ETNO 2022 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad 75 muusikut maailma eri paigust. Kirevust loovad Tšiili, Brasiilia, India, Inglismaa, Rootsi, Belgia, Austria, Saksa, Soome ning väga-väga paljud Eesti noored. Kollektiiv moodustub igal suvel uutest mängijatest, mistõttu on see alati põnev, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar – traditsioonilised pillilood ja laulud erinevatest maadest, mis õpitakse üksteiselt selgeks enne folki toimuvas ja üheksa päeva kestvas muusikalaagris. ETNO laager tähistab sel aastal 25. toimumisaastat ning sel puhul on valminud ka dokumentaalfilm, mis avab ukse laagri sisemaailma.
Elujõud, pulbitsev energia ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdil ning annavad võimsa energialaengu ka kuulajale!
_large.jpg)
Ehale
Aet Kubits - klarnet, vokaal
Mathias Lantin - kitarr, vokaal
Hellika Otsar - viiul, vokaal
Aneta Ponetajev - viiul, vokaal
Noore bändi teekonda on juhendajana kõrvalt jälginud Lee Taul ning tegemisi toetanud Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Estonian Voices, Sander Mölder, Jonas. F.K. ja keelpillikvartett FourEst
Kontsert on maitsekas kombinatsioon esinejate originaalloomingust ja rahvamuusikast, mis on seotud tänapäevasesse impro-popi kõlavormi. Estonian Voicesi kunstilise juhi Kadri Voorandi ning Sander Mölderi koostatud kava tuumpunktiks on pilguheit meie rahvamuusika traditsiooni läbi laulu, mis on saanud mitmekülgsete vahenditega töötlused. Ühiselt kõlavad lood ajuti jazzharmoonialikes versioonides, elektronmuusikalistes manipulatsioonides ning kuulda on ka algupäraseid arhiivisalvestisi. Kõik on maitsekalt rikastatud popiliku rütmi ning helgelt haarava kõlaga.

Eva Väljaots
Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil esitleb Eva Väljaots oma debüütalbumit „Hundinuiaõis * Bulrush Bloom“. Sellel kõlab tema enda loodud muusika, mida ta esitab erinevatel väikekanneldel, avardades selle pilli mängutehnikaid ja tuues esile pilli ainulaadset ja rikkalikku kõla.
Iga kannel avab Eva Väljaotsa maalilistes helimaastikes oma maailma. Kontserdil on oluline koht ka visuaalsel poolel, mis muusikalist teekonda saadab. See on loodud muusiku enda joonistustest ja jutustab loo ühe hundinuiaõie, väikese ja vapra maailmaränduri seiklustest.

Eva Väljaots & Robbie Sherratt
Eva Väljaots & Robbie Sherratt on andnud nii kontserte kui ka mänginud tantsuüritustel Eestis, Soomes ja Inglismaal. 2019. aastal olid nad Kaustineni Folk Music Festivalil Konsta Jylhä võistumängimise poolfinalistid ning võitsid 2020. aastal Mooste Elohelü pärimusmuusikatöötluste festivali peaauhinna. Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad nad muusikat oma peagi ilmuvalt debüütalbumilt.

Gangar
Norra pärimusrokkbänd Gangar sai alguse Norra Muusikaakadeemiast.
Oma loomingus põimivad nad traditsioonilisi norra instrumentaallugusid ning laule uue helikeelega, milles on tunda nii rockabilly kui ka djentrocki mõjutusi. Nad ammutavad inspiratsiooni Hoven Drovenilt, Shiningult, AC/DCilt ning Meshuggah’lt ning muudavad vanima norra pärimusmuusika kättesaadavaks laiale publikule ilma mööndusi tegemata.
Bändi esimees ja viiuldaja Mattias Thedens on olnud pärimusmuusika ja tantsu valdkonnas tegev pikka aega ning teised bändiliikmed on asjatundjad erinevates muusikažanrites nagu näiteks džäss, funk, popp, soul ja heavy metal. Gangarstubbgutta uus ja innovaatiline helimaastik tekib nende erinevate mõjutuste sümbioosist. Nende kvaliteetsed ja särisevad kontserdid panevad ka kõige kinnisema kuulaja jala tatsuma.
Liikmed:
Mattias Thedens - viiulidOskar Lindberget - saksofon
Richard Max – elektrikitarr
Jonas Thrana Jensen – elektriline basskitarr
Henrik Dullum – trummid

Geneza
Ansambel Geneza asutati 2013. aastal Ukrainas Krõvyi Rihis. Oma muusikastiili nimetavad nad folk metal’iks ja see ühendab ukraina rahvalaulu heavy metal’iga. Geneza repertuaarist leiab kasakate dumad ja mässuliste laulud, mis on iga ukrainlase hinges erilisel kohal.
Bändi liikmed:
Pavlo Voloshyn — vokaal, bandura, domra, flööt, ukulele, löökpillid, vile
Pukhyr Serhii — trummid
Ihor Kuzminskyi — kitarr
Serhii Frantsev (Serhii Pereviznyk) — basskitarr
Vasyl Morozov - kitarr
_large.jpg)
Góbé
See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Ferenc Liszti muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.
Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.
Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.
Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.
Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.
Liikmed:
Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, väntorel, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul

Harl:Etno
Kavas on törts tummisem põks kui tavaliselt. Nõuab seda juba kellaaeg, mil muusikavalija pulti astub. Märksõnadeks Aafrika, Lõuna-Ameerika, house, techno. Aga see pole kindlasti kõik. Tantsimine on rangelt soovitatav.

Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus
Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus on spetsiaalselt tänavuse festivali teema "Juured ja ladvad" ajel kokku tulnud duo. Kaks Wana-Wõromaa meest, kelle ühiseks kireks on Teppo lõõtspill ja rahvamuusika.
Harri Lindmets on oma ürgsete teadmistega tõeline lõõtsajuurik, kes on suureks eeskujuks noortele lõõtsameestele.
Henrik Hinrikus on tänapäevase mängustiiliga lõõtsamees, kes ei karda lõõtsal kasutada ka keelatud võtteid.
Kuidas aga kõlab kokku kahe eri ajastu lõõtsamehe mäng? Kontserdil saate teada!

Hecki Trio
See Lõuna-Austriast pärit bänd on oma nime saanud kodupiirkonna veinisordi, Heckenklescheri järgi. Bändi kolm liiget kasvasid üles keset pärimuskultuuri ning nende armastus pärimuse vastu sai alguse juba lapsepõlves.
Hecki Trio muusika on inspireeritud Alpide pärimusmuusikast, originaallooming seguneb rõõmsate ja tantsuliste oberkrainer’i muusikapaladega. Oberkrainer on Sloveeniast pärit muusikastiil, mis sai alguse Slavko Avseniku bändist 1950ndatel ja levis saksakeelses maailmas ja Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.
Nii nagu veini valmistatakse erinevatest viinamarjasortidest, nii on ka Hecki Trio loomingus peidus erinevad žanrid. Nagu bänd ise kinnitab, siis vein on nende kütus, mis neid muusikat tegema innustab!
Liikmed:
Nik Jam – suupill, bassklarnet, basstrompet
Johanna Jamnik – kitarr
.png)
Hempress Sativa
Mitmekülgne ja andekas Hempress ehk “Lüürikamasin” põimib oma muusikas reggaet ja erinevaid hiphopi, afrobeati ja R&B variante.
Hempress tõusis muusikaareenil esile 2013. aastal koos Jah Ova Evil liikumisega (millega olid seotud ka näiteks Chronixx ja Infinite). Ta on avaldanud mitu singlit ja albumit, mis on leidnud kriitikute heakskiidu. Tema loomingu hulka kuulub näiteks „Unconquerebel”, mis tõusis ülemaailmses reggae edetabelis esimesele kohale, „Scientist meets Hempress Sativa in Dub“ mis sündis koostöös dub legendi Scientistiga, „Rock It Ina Dance“, „Boom Shakalak“ ning ülemaailmne hitt „Boom – Wah Da Da Deng“ koostöös Paolo Baldini Dubfilesiga. Hiljuti salvestas ta laulu „Wicked and Riled“ koos maailmakuulsa Ameerika reggae bändi Tribal Seedsiga.
Teda saadab tema bänd The Unconquerebels.
Sellest saab tõeliselt eriline kontserdielamus, seega ära maga seda maha!
Kontsert toimub koostöös Positive Vibratsioniga.

Hypnosis Negative
See bänd mängib tantsumuusikat! Hypnosis – tantsides ja mängides transsi jõudmine, Negative – fotonegatiiv, mis vahetab küll värvid, aga laseb sedavõrra selgemalt särada pildi tuumal. Pärimusflötisti Katariina Tirmaste ja kanada viiuldaja Robert Alan Mackie muusika püüab tantsu juurt, algset liikumisimpulssi. Seda sõnumit kannavad kummaliselt sarnased meloodiad, mis on põhjusega kanda kinnitanud nii ühel kui teisel pool Atlandi ookeani. Lõputud kordused logistavad lahti harjumuspärasest ajatunnetusest ja loovad ruumi loominguliseks spontaansuseks nii tantsijatele kui ka muusikutele. Üheskoos ronitakse üles mööda tantsu sugupuud, kuni soov liikuda saab olulisemaks koreograafiast. See on tee tantsuhüpnoosini.
Festivalil esitleb Hypnosis Negative oma särisevat debüütalbumit “Three Corners”. Kontserdil teeb külalisena kaasa Tõnis Kirsipu.
Robert Alan Mackie – viiul, kanada jalaperkussioon
Katariina Tirmaste – flööt, parmupill
Tõnis Kirsipu – perkussioon

Jaan Sööt, Andre Maaker

Juured ja ladvad, emad ja tütred
Juured ja ladvad, emad ja tütred
Mida ei mahuks emade ja tütarde vahele? Armastust ja trotsi, konkurentsi ja koostööd, lähedust ja üüratuid vahemaid. Ükski ema, ükski tütar ei ole elanud seda suhet ja seotust kogemata.
Laulame regilaule Lõuna-Eestist ja Saaremaalt, mis jutustavad emade ja tütarde vahel toimuvast. Laulame ja otsime vastuseid. Kas pruut üldse oskab “Memme tänu” laulda, kui tal omal last pole? Kui noorel karjusel haned kadunud on, kes aitab otsida? Kas “Tütarde tapja” lugu elustab ema või tütre hirmud? Kas ilus neiu on enamat väärt kui ta ehted?
Mis sünnib, kui tänapäeva regilaulikutena laulame neid igivanu laule koos oma teismeliste tütardega? Emad tütardele, tütred emadele?
Lauljate ja kuulajate silme all maalivad ema ja tütar Epp Margna ning Kadri Kalve laulud piltidesse.
Meelika Hainsoo ja Lee ÕunapuuTammeougu Mari, Triin ja Liisi
Kati ja Madli Soon
Epp Margna ja Kadri Kalve
Illustratsioon: Epp Margna "Ema õpetused"

Karoliina Kreintaal

Kärt Johanson ja Elina Reinold
Rahvalaul ja autorilaul. Rahvaluule ja autoriluule. Kes on see rahvas ja kes on see autor, kelle luulet me loeme ja laulu laulame?
Kärt Johanson on eesti laulja, kes laulab nii rahvalaule kui ka omi laule. 2021. aasta novembris ilmus tema esimene päris oma lauludega plaat “Ongi hommik”.
Elina Reinold on tunnustatud eesti näitleja.
“Me oleme pinginaabrid kolmandast klassist alates. Paistab, et pinginaabrid igavesti.”
Kärt Johanson – laulab laule, mängib mandoliini ja kitarri

Katariin Raska / Ulvi Võsa / Sanskriti Shrestha
Arranžeeringute loomisel on luubi all kogu instrument ja selle mängu-tehnilised võimalused.
Viljandi pärimusmuusika festivalil ühineb duoga tablamängija Sanskriti Shrestha. Nepaalist pärit, kuid viimase kümnendi Oslos elanud Sanskriti on aktiivne nii Norra pärimusmuusika kui ka jazzmuusika skeenel, olles tuntud ja nõutud muusik oma uudse tabla mängumaneeri poolest.
Muusikale loob visuaalid kunstnik Okeiko.
Katariin Raska – torupill
Ulvi Võsa – torupill
Sanskriti Shrestha – tabla, madal
Okeiko - visuaalid
_large.jpg)
Kihnu Mare lastegrupp

Kuldrum
KULDRUM on jutuvestmisprojekt, mis toob ühele lavale kokku üheksa lauljat, muusikut ja jutuvestjat kolmelt erinevalt maalt: Eestist Piret Päär, Leanne Barbo ja Kairi Leivo, Liivimaalt Ina Celitane, Jane Zane Jančevska ja Inga Bruwere ja Rootsist Astrid Selling ja Erika Silfver, Agnes Sjöberg.
Viljandi pärimusmuusika festivalil saavad nad laval kokku, et tuua kuulajateni kuldsed lood – seda kulda, mis on jäänud jälgedesse, kulda, mida oma pärimusest taasavastada, kuldseid laule ja lugusid, mille on jätnud meile eelmised sugupõlved. Kuulamist jagub kogu perele, nii suurtele kui ka väikestele.
_
Kui kolm sõpra kolmelt maalt – Astrid Selling, Kairi Leivo ja Ina Celitane kokku said, uurisid nad, mis võiks olla kolme maa lugude ühisosa. Projekti esimeseks ühisteemaks valiti kuld. Rootsi keeles Guld, eesti keeles Kuld. Kuldiga linn Liivimaal Kurzemes. Palju laule ja lugusid ja legende, mis räägivad kadunud kullast, kuldnaisest, kuldrahadest. Sündiski ühine kuldne ruum, KULDRUM, mis on nii füüsiline kui ka spirituaalne ruum, kus jutuvestjatel ja lauljatel on võimalik kokku saada ja luua ning uurida oma identiteeti ja pärimust läbi jutuvestmise. Projekt on kestnud juba aasta aega ja selle aja jooksul on loodud jutuvestjate võrgustik, toimunud on mitmeid kohtumisi, kus on arutletud loovuse, jutuvestmise praktikate ja ka selle üle, kuidas jutuvestmise kaudu ühendada kogukondi. Kuldrumi projekt on olnud avatud nii professionaalidele kui ka amatööridele, ja ka kõigile neile, kes kasutavad oma töös jutuvestmist, olgu see siis koolitus või laulmine.
Astrid Selling – pärimusmuusik ja riiklikult tunnustatud viiuldaja, kes leiab lugusid nii ballaadidest ja koraalidest kui ka ajaloolistest ja etnograafilistest lugudest. Astrid juhib rahvalaulukoori ja loob muusikat, tuginedes pärimusmuusikale.
Ina Celitāne on jutuvestja Kurzemest, kes korraldab vanimat Läti jutuvestmisfestivali “Ziv Zup”. Ina missiooniks on tutvustada oma Kurzeme juuri ja mõista “dainades” ehk lauludes olevaid sümboleid ja tundeid – aeglast elu kulgu, mida võib muusikas kuulda.
Kairi Leivo on laulja, pärimusmuusik ja jutuvestja, kelle juured on sügaval Setomaal, aga teda võib sagedamini leida laulmas koos ansambliga Naised Köögis või Ruhnu saarel viiulilaagrit korraldamas. Kairile meeldib üle kõige rääkida ja laulda kummalisi ja kiiksuga lugusid täiskasvanud kuulajatele.
Erika Silfver on jutuvestja kes räägib lugusid nii suurtele kui ka väikestele. Ta kasvas üles metsa läheduses ja teda inspireerib, et lugude rääkimine annab hingamisruumi ja loob seiklusi. Draama õppejõuna laseb ta oma õpilastel uurida ala, mis asub hirmu ja turvalisuse vahel.
Zane Jančevska on jutuvestja, etnomusikoloog ja pärimusmuusik. Ta uurib Kuldiga kandi rahvapärimust. Zane juhendab ka folkloorirühma. Tema kutsumuseks on õpetada inimestele laule, et äratada taas ellu elava laulmise traditsioon.
Piret Päär on jutuvestja, koolitaja ja MTÜ Jutumaja eestvedaja, kes on lugusid jutustanud 30 aastat ning vedanud eest kõikvõimalikke jutuvestmise ja jutuvestmise traditsiooniga seotud sündmusi, festivale ja teema-aastaid. Tema Jutukool, koolitused ja kõikvõimalikud sündmused on pannud aluse Eesti jutuvestmistraditsiooni taasärkamisele ning inspireerinud paljusid inimesi jutuvestmisega tegelema. Piret jutustab lugusid nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Inga Bruvere on jutuvestja Kuldigast, kes jutustab lastele. Inga parimad sõbrad on rebane, hunt, kana ja teised riidest tehtud olevused. Lugusid jutustades meeldib talle lastega koos tantsida, laulda, käsitööd teha ja joonistada. Inga usub imedesse ja talle meeldib uurida ja õppida tundmatust.
Leanne Barbo on torupilli- ja kandlemängija, kes armastab rahvatantse ja regilaule ja häid lugusid. Teda võib leida tantsuklubist, Lätist või sinna viivast bussist, Tabasalust nurmenukke korjamast ja Tallinna peal pillidega ringi kimamast.
Kuula Hetke
Kuula Hetke on improvisatsiooniline flöödiduo, mille moodustavad Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Viljandi pärimusmuusika festivaliks on nad välja valinud oma vanavanavanemate sünnikohtadest pärit meloodiad ja motiivid, millega koos kulgedes saavad määravaks praegune koht ja hetk.
“Nende muusikaline “kohalolek” on omaette hõrk väärtus, mis seisneb üksteise tähelepanelikus kuulamises ja ideaalilähedases kokkukõlamises ehk kokkumängimises. [...] Kahe flöödi poolt loodud helidekangas mõjub hüpnootiliselt, ajatult ja ausalt – pole vahet, kas muusikalise materjali aluseks on mängijate omalooming või hoopis esivanemate rikkalik varasalv.”
Robert Jürjendal, 2022

L.Eazy

Laste Etno 2022
Laste ETNO 2022 on pärimusmuusika kollektiiv, mis koosneb 35 andekast noorest muusikust. 12–16-aastased lapsed õpivad üksteiselt nädala jooksul toimuvas muusikalaagris traditsioonilisi lugusid ja laule eesti pärimusmuusika varamust ning toovad need publiku ette Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Nooruslik energia ja mängurõõm saavad kokku igal Laste ETNO kontserdil ning annavad võimsa rõõmulaengu igale kuulajale!

Lauri Saatpalu, Peeter Rebane

Lauri Täht

Leik
Leik on viiuli- ja häälekõlasid ühendav duo, mille liikmeteks on Kelly Veinberg ja Elina Kasesalu. Leik kannab Eesti traditsioonilistest kõladest ammutatud elemendid koosmängu impulsil värsketele radadele. Nende muusikat iseloomustab õrnus, voolavus ning naiselik ja julge energia. Leiki muusikas kuuleb mitmekülgseid ja harmoonilisi rütmimustreid, mis põimuvad pehmete vokaali- ja viiulikõladega. Leik tähendab skandinaavia keeltest eesti keelde tõlgituna koosmängu ja moodustub ka duo liikmete nimetähtedest.
%20(1)_large.png)
Leo Bianchini
Leo Bianchini on Brasiilia muusik ja laulukirjutaja, kes on üle viieteistkümne aasta tegelenud muusikaga nii bändide koosseisus, sooloartistina kui ka migratsiooniprojekti Citizen Musician raames.
Muusikat kirjutades leiab Leo inspiratsiooni nii MPBst (música popular brasileira) kui ka Lääne-Aafrika ja Araabia muusikast ning viimastel aastatel Euroopas kogetust. Selle tulemusena tekib rütmikas popp-mõjutustega helimaastik, kus on ruumi ka eksperimenteerimisele.
Leo on avaldanud 7 albumit ning andnud sadu kontserte nii Brasiilias, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Leo on populaarne erinevates interneti väljaannetes - tema bändi 5 a seco on Spotifys kuulatud üle 500 000 korra ning tema YouTube’i kanaleid on vaadatuid miljonid silmapaarid.
Hetkel elab ta Portugalis, väisab Euroopa lavasid ja kirjutab oma kaheksandat albumit.
Leo Bianchini põlvkonna muusikud lõimivad erinevaid MPB mõjutusi maailmamuusikaga. Tema muusika põhineb erakordselt rikkalikult Brasiilia muusikatraditsioonil (Tom Jobim, João Gilberto, Caetano Veloso jne), kuid tema loomingus on tunda uut jõudu ja värve, mis tekivad kokkupuudetest traditsioonilise Araabia ja Aafrika muusikaga.
Vokaal, kitarr, rütmid, sõnad ja värvid – Leo Bianchini on kui ühe mehe orkester!

Lõõtsavägilased
Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid peale seda hakati rohkem rõhku panema laulumisele. Esimesed aastad võis laval näha nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuarikuus liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti ning teinud koostööd näiteks Untsakate, Zetode, Jaan Pehki, Hardi Volmeri ja Metsatölluga.
Lõõtsavägilased on 2015. aastal võitnud Etnokulbi (kategoorias uustulnuk pärimusmuusikas), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia ja ERRSi Lokulaua ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo tiitli pala eest "Kui laubä õhta jõudis".

Lüü-Türr 10
Lüü-Türr on Harjumaal Arukülas 2012. aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel. 2022. aasta on seega Lüü-Türri 10. tegutsemisaasta juubel.
Ansamblile on kõige südamelähedasem regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti.
2011. aasta sügisel tekkis Tiit Saarel ja Jako Reinastel, kes on Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliikmed, mõte hakata Aruküla rahvamajas läbi viima meestelaulutubasid. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale esialgu kaks, aga jutt laulutubadest levis ja varsti oli mehi juba kümmekond.
Meestelaulupundile nime otsimisel jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam oli lüü-türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Pärit on see Lüganuselt.
Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas. Ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.
Lüü-Türr-i koosseisu kuuluvad: Tiit Saare, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Alari Kruusvall, Andrus Rähni, Olev Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Tauno Nava, Erik Sikk

Mäeotsa kapell & Ülemakstud Rentslihärrad
Mäeotsa kapell:
Martin Arak – kannel
Ragnar Toompuu – kitarr
Kulno Malva – akordeon, torupill
Andres Lääne – basskitarr
Neli kõige viisakamat härrasmeest oma vikerviisidega on juba mitu head aastat pannud meeste meeled möllama ja tüdrukute tantsutallad tatsuma. Kui see Vanemuiselt endalt laenatud kannel käima tõmmata ja lõõts laiali venitada, ei siis see bass passima jää ja kitarre kaugelt kuulama. Siis mängivad Mäeotsa mehed kuni kõik on tantsutatud!
Ülemakstud Rentslihärrad:
Tarmo Noormaa – Teppo-tüüpi lõõtspill, diatooniline lõõtspill, laul
Lauri Õunapuu – laul
Kaks ontlikku härrasmeest oma külaviisidega on juba mitu head aastat pannud naiste jalad tantsima ja poiste pead nõtkuma. Kui see eesti lõõts raamaturiiulina lahti tõmmata ja laulusuud vallale päästa, ei jää passima ükski pealtvaataja ega kuulaja kaugel kargama. Siis laulavad Rentslihärrad kuni noorpaarid on laulatatud ja tantsupaarid tantsitatud!
Maimu Jõgeda
Festivali kontserdi läbivaks lõngaks on Maimu seaded eesti pärimusmuusikast. Juhtumisi on need lood, mis otseselt või kaudselt on seotud pulmadega. Kontserdil kuulete ka torupillilugusid, mis Maimu on seadnud oma pillile. Lisaks instrumentaalpaladele saavad kõlama laulud, mis inspireeritud võluvast lihtsusest, mida suudavad luua viiuldajad, kes laulavad ja samal ajal end ise saadavad.Maimu Jõgeda on akordionist, kelle muusika viib kuulajad radadele, kuhu tahaks lõpmata pikaks ajaks ilu nautima jääda. Võrumaa juurtega, Rõugest pärit muusiku suureks huviks ja inspiratsiooniallikaks on pärimusmuusika. Ühel hetkel hakkas temas helisema tema oma pärimus, mis praeguseks lausa kahe plaadi kuju saanud. Tegu on avatud silmaringiga rõõmsameelse muusikuga, kes ei sea endale žanrilisi piire: tema muusikast leiab nii pärimuse, jazz´i, klassikalise kui ka soul-muusika mõjutusi.
Maimu Jõgeda debüütalbum "Pühendus" nägi ilmavalgust aastal 2017. Mais 2020 ilmus tema teine album “Millestki, mis…” (“The one about…”), kus Maimu omalooming kohtub eesti torupillilugudega ning põimub kõrvupaitavaks tervikuks. Akordionist on olnud nomineeritud Eesti pärimusmuusika auhindade galal Etnokulbid parima uue folkartistina aastal 2017 ja 2020. Rahvusvahelise karjääriga algust teinud muusik loob muusikat südamest ning annab seda oskuslikult oma kontsertidel edasi.
Mari Jürjens
Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja. Tänaseks on Mari ilmutanud neli sooloalbumit, millel kõlab autorilooming: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016) ning “Omaenese ilus ja veas” (2020). Viimase albumi eest tunnustati Marit Eesti muusikaauhindade galal autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning ta valiti Eesti popmuusika aastaauhindadel Kuldne Plaat 2021 aasta naisartistiks.
Mari Jürjens on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Liisi Koikson jpt). Tema looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.

Nikns Suns
Nikns Suns ehk läti keeles "kuri koer" on karismaatiline kooslus, mis loob võimsa sümbioosi pärimusmuusikast ja rokist. Ürgsest väest ja sütitavast energiast tulvil helikombinatsioonide hulgast leiavad kõrvupaitavaid noote nii pärimusmuusika kui ka roki ja raskepäraste metal-kõlade austajad. Leidnud eesti pärimusmuusika varamust lood, mis ansambli liikmeid kõnetavad, põimib Nikns Suns need osavalt kaasaegse rütmimuusika konteksti, minetamata lugude algset olemust ja iseloomu. Kollektiivi jõulise ja eheda lavalise oleku tõttu räägitakse nende erinevatest ülesastumistest lausa legende.
2011. aasta suvel ilmus Nikns Sunsi debüütalbum "Kuri koer" ning 2017. aasta suvel teine plaat "Urjoh, hunti!"
Ragnar Toompuu – kitarr, vokaal
Taavi Langi – soolokitarr
Merike Paberits – flööt, torupill
Priit Oks – vokaal
Tanel Kadalipp – basskitarr
Kristo Joosep – trummid

Noor Pärimusbänd 2021 võitjad: Duo Tuus & Tradimus
Kord otsustasid kaks pärimusmuusikust sõpra võtta pillid kastidest välja ja teha midagi tuusa! Lõuna-Eesti ja muu maailma võngete segu paneb jala tatsuma ja kõrva kuulama, sest inspiratsiooni on kogutud lähedalt ja kaugelt, kooliteelt, reisidelt ning sõpradelt. Lugudes leiab igaüks midagi uut, aga samas nii kodust.
Kui kokku saavad viiul ja lõõts, siis sünnib sellest ainult ägedust.
Marta Külaots – viiul
Herbert Konnula – lõõts
Tradimus
Tradimus sai alguse 2020. aasta Laste ETNO ringreisist, kuhu valiti välja samal suvel toimunud Laste ETNO laagrist kuus silmapaistvaimat muusikut. Tradimus pakatab energiast ja elurõõmust. Noorte traditsioonitundlikkus ja säravad ideed sulavad kokku ühtseks tervikuks, mis paneb jala tatsuma ja üllatab mitmekülgsusega.
Noored esitavad peamiselt enda seatud Eesti pärimusmuusikat, kuid repertuaarile lisavad vürtsi ka välismaised viisid ja autorilood. Tradimus on üles astunud mitmetel festivalidel (Viljandi pärimusmuusika festival, Mooste Elohelü, Särin, Lõikuspidu) ja pälvinud žürii tunnustusi konkurssidel. Mooste Elohelü rahvamuusikatöötluse konkursil pälviti noortepreemia ja publikupreemia ning sügisel astuti võistlustulle noorte pärimusbändide konkursil, kus nad valiti noorema kategooria võitjaks ning taaskord publiku lemmikuks.
Jakob Ermann – viiul, eesti torupill
Susi Eerin Heinlo – viiul
Kertu-Liis Õnnis – 14-keelne väikekannel
Randmar Tuulemäe – mandoliin
Mihkel Sildoja – karmoška, nuppakordion, eesti lõõts
Katariina Nelli Tiisler – karmoška, nuppakordion

Noor Pärimusbänd 2022: Uurikad ja trad.kvintessents
Uurikad
Uurikad on ainulaadne ühe küla noorte folkansambel, kelle kõik liikmed elavad Uuri külas, Kuusalu vallas, Harjumaal. Klassikalist pillimängu õpitakse Kuusalu Kunstide Koolis, ansamblis aga mängivad Uurikad veel pille, mida ise õpivad. Nende lugudes kõlavad kitarr, ukulele, mandoliin, viiul, akordion, flööt, löökpillid, torupill. Lisaks tuntud lauludele ja rahvalikele lugudele on ansamblil ka originaallugusid.
Uurikatel ilmus 2021. aasta sügisel album “Õnn tuli õuele”, mille lood on inspireeritud tänapäeva elust-olust, nutisõltuvusest, maal elamise võludest, looduse, kodukandi ning esivanemate pärandi hoidmisest.
Uurikate liikmed: Marliis Kosemets (laul, mandoliin, viiul ), Mariel Moks (kellamäng, meloodika), Matias Kosemets (laul, akordion, lõõts), Miia Vanahans (ukulele, kitarr), Henri Uustalu (laul, flööt), Birgit Moks (ukulele), Hanna Liisa Talts (laul, akordion) Kädi Ülle (ukulele, basskitarr), Lisette Moks (laul, kitarr, mandoliin, flööt, akordion), Sofia Rutiku (laul, viiul, ukulele), Ekebert Esken (löökpilld). Juhendajad: Külli-Katri Esken (klahvpillid) ja Kristiina Rebane (torupill).
trad.kvintessentsHelery Kõrvemaa - saksofon, torupill
Simone Minn - vioola
Martin Kalm - basskitarr
Andres Rass - elektroakustiline kitarr
Oh seda pidu ja põlvõ – Jaan Palu 140!
Miks mängis ta labajalgu veel 1937. aastal, kui maailm tema ümber oli selle tantsu pigem unustanud? Ja miks või kuidas mängida neid lugusid veel tänapäeval? Kes oli Jaan Palu igapäevaelus, millised inimesed ja muusika teda ümbritsesid? Millal, kus ja miks ta üldse pilli mängis ning kuidas see kõik välja võis näha?
See kontsertkava on lisaks tänuavaldusele püüd Jaan Palu muusikat terviklikumas formaadis tutvustada ja esitada ning selle tagatausta avada ja avastada.
Laval:
Maarja Nuut
Regina Mänd

OOPUS
OOPUS – see on happefolk!
Žanrilt folktroonika ja sisult eesti torupill, regilaulud, jutuvestmine, acid sündid Roland TB-03, TR-06, TR-09 ning tants ja visuaalid. OOPUS liidab analoogelektroonilise saundi pärimusmuusika elementide, liikumise ja erivalguslahendustega. Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline.
Bändi liikmetele meeldib endast mõelda kui žanriülesest kollektiivist, kelle esitatav looming sõltub suuresti esinemiskoha spetsiifikast ja kohapealsest atmosfäärist. Live's nii heli
kui valguslahendusi kokku põimides kasutavad nad ära võimalust läheneda igale etteastele individuaalselt. Põhiline rõhk on OOPUSe jaoks sellel, et lood oleksid tantsitavad ning pakuksid sealjuures nii visuaalset kui ka kuulamisnaudingut.
OOPUS liikmed:
Mari Meentalo - flööt, eesti torupill, viled, hulusi, parmupill, vokaal, looperJohannes Ahun - analoogsüntesaatorid, live helindamine
Aleksander Sprohgis - valgus ja visuaalid, installatsioonid
Raho Aadla - tants
Kerttu Kruusla - foto, illustratsioonid

ÖÖT
ÖÖT on punt Viljandi pärimusmuusika tudengeid, kes mängivad skandinaavia hõngulisi eesti rahvalaulude töötlusi, aga ka omaloomingut. ÖÖT soovib enda muusikaga peegeldada oma siirust, vahetust ja omavahelist sõprust.
Kava koostades märkas bänd olulist seost enda valitut laulude vahel – kõigis on juttu lindudest. Laulik õpib oma laulud lindudelt. Ilmalinnu munadest said meile päike, kuu ja tähed. Vares
võtab valu, harakas haiguse jpm. Niisiis toob ÖÖT lisaks mõnusale muusikale lavadele ka killukesi linnu pärimusest eesti kultuuris.

Polenta
Polenta on kodukootud kolme viiuli ja ühe kitarri kooslus, kelle vapustavad ja hingestatud originaalmuusika ja pärimusmuusika sul sokid jalast võluvad. Bändi esikalbum „Kaustinen Turbo“, mis ilmus 2021. aasta augustis, koosneb Kaustineni piirkonna muusikast, mis on rabavalt ümber töödeldud ja uuendatud. Polenta kontserdid annavad kõikidele kuulajatele uut energiat, sest neist õhkab muusikategemise ja koosolemise mõnu!

Puuluup
Puuluup on võrsunud Vormsi saare talharpa traditsiooni juurtest ning kõigutab süüdimatu lustiga oma ladvapungi zombie-folgi ja pungi, trad-hop chi kungi, Vivaldi ja Jungi ning lõppematu poogendamistungi hoovustes. Oma laulutekstides arutleb Puuluup valdavalt murdmaasuusatamise ja energiapoliitika teemal, lisades siia-sinna põikeid ka hügieeni ja armastuse radadele. Iseloomulikud on detailitäpsed kirjeldused erinevatest olulistest loodus- ja kultuuriobjektidest, mõtlik huumor ja kõigile vanusegruppidele eakohane koreograafia. Kui tulete lava ette, siis hoidke juured maas ja käed üleval, sest teile võib peale liuelda sajakiloseid talharpasurfareid.
Marko Veisson – hiiu kannel, laul, efektiplokid
_large.jpg)
Qiqi Shi

Radim Zenkl ja Villu Talsi
Radim Zenkl rabas mandoliinimaailma 90ndatel oma uudse mängutehnika ning originaalse helikeelega. Lisaks on Zenkl meister tšehhi ja slovaki viledel, nende hulgas 180cm pikkusel ülemheliflöödil fajura.
Villu Talsi: “Radim Zenkli omanäolise muusikaga olin kursis juba noorena, nüüd temaga koos mängida on üks unistuse täitumine.” Talsi ja Zenkli juhuslik kohtumine ühel tšehhi festivalil viis koos musitseerimiseni ning ideeni luua ühine kontsertkava, kus on esindatud mõlema muusiku juured kui ka ühine modernsem pool.“Mandoliinimängijatena mõistame teineteist hästi, kuid meie rahvaste muusika on siiski üsna erinev. On palju uut, mida õppida ja oodata,” lisab Villu.
Villu Talsi on mandoliinimängija ja kitarrist, kelle seikluslik musitseerimine on tuntud ansamblitest Curly Strings, duo Martin Müllr&Villu Talsi, Gjangsta, VEMtrio, Viljandi Gypsy Jazz Collective, Tuulikki Bartosik Trio, SininePilveke. Ta õpetab mandoliini ja kitarri Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning on salvestanud mitmeid albumeid. Villu avastusretked on teda viinud esinema Eestisse, Jaapanisse, USAsse, Saksamaale, Kongutasse, Ruhnu ja mujale üle maailma.

Raske Drenge

Raxtu Raxti

Rosa Cruz ja Yosney Linares ""Raices de Cuba"
Laulja ja laulukirjutaja Rosa Cruz sündis Kuuba pealinnas Havannas ning teda iseloomustab jõuline hääl ja positiivne energia.
Rosa Cruz on kogenud laulja, kes laulis ja mängis löökpille tuntud Kuuba naisansamblis Obini Bata. Tema loomingus segunevad erinevad muusikastiilid, nagu on kuulda tema albumitel „Cosas del Arte“ ning „Abanece“.
Lauljatar teeb koostööd Ladina-Ameerika hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooniga (OEI), kus ta tegeleb Kolumbia kultuuri arendamisega. 2010. aastal osales ta projektis „Immigratsioon ja kultuur globaalses maailmas“ ning tema lugu „Andango a largo camino“ avaldati ladina-ameerika artistide kataloogis.
Rosa Cruziga koos esineb löökpillimängija Yosney Linares. Samuti Havannast pärit muusik tunneb ennast koduselt kõikides ladina ja afro-ameerika rütmides ning mängib kolme Bata trummi korraga. Tema looming on mõjutanud rumba, guaguankó (kiire variatsioon Kuuma rumbast) ja kogu Kolumbia muusikat. Ta on õppinud flamenko kasti trummi ja brasiilia löökpille ning nende rütme on kuulda ka tema loomingus.

Samba Touré
Kui Samba oli piisavalt vana, kolis ta Mali pealinna Bamakosse lootuses seal endale tööd leida. Samal ajal aga armus ta Ali Farka Touré muusikasse. Ali Farka Touré oli tõeline legend, kes esitas oma kodukoha Põhja-Mali pärimusmuusikat ning kes ihuüksinda tutvustas ülemaailmsele publikule kõrbebluusi žanri. Samba oli sellest Niafunkést pärit muusikust lummatud ning ta hakkas temaga sarnases stiilis kitarri mängima, mugandades oma tehnikat traditsioonilistelt keelpillidelt elektrikitarrile.
Pärast seda, kui Samba oli mitmes bändis mänginud ja laulnud, pakkus Ali Farka Touré üheksakümnendate lõpus talle ainulaadset võimalust tema ja tema bändiga koos tuurile minna. Üliõnnelik Samba oli nõus ning Euroopas ja USAs ringi tuuritades avas tema mentor Samba silmad paljudele erinevatele mõjutustele. Farka Touré inspireeris teda oma enda bluusistiili looma.
Samba Touré ühendab harmooniliselt Nigeri jõe bluusi, traditsioonilised Songhai teemad ja lääne mõjutused. Nagu enamik Mali laule, kannavad ka Samba laulud moraalisõnumit ja tutvustavad erinevaid Malia kultuurile omaseid eripärasid nagu näiteks perekonna tähtsus. Samba Touré muusika pakatab energiast ning kannab edasi kadunud Ali Farka Touré bluusi pärandit. Samba Touré on Malilt pärit kitarrist, laulja ja laulukirjutaja, kelle omapärane stiil on leidnud talle fänne nii tema kodumaal kui ka väljaspool. Tema viimane album „BINGA“ on samuti leidnud positiivset vastukaja.
Samba Touré – kitarr, laul
Djimé Sissoko - ngoni, tamani
Souleymane Kane - calabash

Stringflip
Stringflip viljeleb kaasaegset pärimusmuusikat, mis on inspireeritud Põhjamaade ja keltide traditsioonidest. 2021. aasta aprillis avaldasid nad omanimelise esikalbumi, mis on leidnud positiivset vastukaja paljudes tuntud kanalites nagu näiteks Briti Living Tradition, Taani Rootszone, Belgia TradCan ja Rootsi Lira. Kriitikud kiidavad nende täpset ja mängulist esinemismaneeri ning lummavaid kompositsioone, mis lasevad kõikidel instrumentidel särada. Nad olid 2021. aasta Taani muusikaauhinna DMA Roots nominent uue tulija kategoorias.
Oma esikalbumi jaoks kirjutasid kõik neli bändiliiget kaks originaallugu. Mitmekülgse kõlaga muusikas on kuulda rootsilikku melanhooliat, iirlastele omast nakatavat gruuvi ning taani tantsumuusika ning kammermuusika mõjutusi.
Liikmed:
Albin Sundin – cittern
Sofie Bollen – viiul
Emma Kragh-Elmøe – viiul, vioola

Tammele
Tammele on folgi sugemetega koosseis, kes ammutab inspiratsiooni pärimuslikest viisidest ja tekstidest. Repertuaari sügavusest võib leida omaloomingust ning fantaasiast pakatavaid seadeid ja lugusid.
Tammele kuus liiget said kokku Viljandi kultuuriakadeemias. Ansambli pani kokku bändi laulja ja laulukirjutaja Ulla Mängli. Pärimusmuusikat õpivad akadeemias veel saksofoni erialal Helery Kõrvemaa, viiulil Brett Hiiob ja kontrabassil Karl-August Soonberg. Sopransaksofon on selle ansambli kelmikas tantsija ja viiul traditsioonitundlik puudutus, kontrabass lisab tervikusse oma keeled ja noodid. Tammele panevad aga hoopis teisest küljest kasvama akadeemia rütmimuusikaeriala tudengid Reimo Namm kitarril ja Hans K. Pikani löökpillidel. Nende teadmised harmooniast ja värvilisest mängust aitavad Tammelel kasvada kõrgemale ja kaugemale, loogeldes oksadega kusagil kosmose ja maakera piiril. Juured hoiavad aga kindlalt kinni vanadest traditsioonidest ja sõnadega seletamatust ürgsusest.
Triin Niinemets
Triuka
Erinevalt muinasjuttude kolmepealistest lohedest, kelle vastu pidi kangelane võitlema, on Triuka pärimusest ja muusikahuvist kantud kolmik, kelle koostööst sünnib alati midagi head. Bändi mitmekülgsed noored muusikud kohtusid pärimusmuusika laagrites, kus neid tõi kokku rõõm pillimängust ning huvi stiilide ja seadetega katsetamise vastu. Kolmiku oskused kingivad kuulajale mitmekesiselt kirju helipildi. Ise ütlevad noored, et panevad oma pillimänguoskuseid tõsiselt proovile ja naudivad seda kogu hingest.
Trio teekonda on juhendanud Johan Kristjan Aimla.
Liikmed:
Aino Rahel Aimla – tšello, vokaalTriin Pihlap – viiul, vokaal
Uku Zolgo – lõõts, vokaal

Untsakad 30
30. juuli öösel kell 24.30 – Untsakad 30!
Untsakad saavad 15. oktoobril 30 aastat vanaks. Esimene suur pidu selle tähistamiseks pannakse mõistagi püsti Viljandi pärimusmuusika festivalil! Laupäevaöisele suurele sünnipäevakontserdile Kirsimäel on oodatud kõik Untsakate sõbrad. Ja nii mõnigi hea sõber on koos Untsakatega ka laval: Alleaa, VLÜ, Ilona Aasvere, Airi Allvee jpt.

VLÜ
Orkester Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis 1989. aasta juunis noorukite taltsutamatust himust mängida lõõtspille. Korralikke instrumente polnud neil kodumaal sel jubedal ajal aga kuskilt võimalik soetada. Kord sattusid asutajaliikmed üheskoos maapoodi, kus silmasid riiulil tillukesi, lastele mõeldud garmoškasid. Hind oli soodne ning vabatahtlik kodanikeühendus registreeris end Pärnu Maakonnavalitsuses.
Raugematust kirest selle seksika muusikamasina vastu moodustus 1995. aastal rahvalikku muusikat mängiv tantsuorkester.
Ühingu praegused liikmed on Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas.

WoWaKin
WoWaKin mängib Radomi, Kielce ja Sanniki piirkondadest pärit masurkasid, polkasid, kujavjakke, tangosid, fokstrotte, oberekke ja (hälli)laule. Peale viiuli, kolmerealise poola akordioni ja trummide mängivad nad ka väikest bandžot ja suupilli. 2016. aastal võttis bänd esimest korda osa Poola kõige tähtsamast folkmuusika konkursist „Uus traditsioon“, kus nad saavutasid kolmanda koha. Peale seda on kooslus andnud hulga kontserte.
Paula Kinaszewska on laulja ja viiuldaja, kes kogub ja esitab traditsioonilist poola muusikat ning on lisaks ka näitleja. Ta on pälvinud auhindu nii näitlemise kui muusikalise tegevuse eest ning olnud seotud mitmete teatriprojektidega, kus segunevad pärimusmuusika ja kaasaegne muusika.
Mateusz Wachowiak on klassikalise muusikalise haridusega akordionimängija, multiinstrumentalist ning helilooja, kes mängib Balkani muusikat ja tangosid.
Bartłomiej Woźniak on auhindadega pärjatud helilooja, teatri-, filmimuusika autor, jazz-kitarrist, multiinstrumentalist ja helirežissöör.
Yamma Ensemble
Mis on Yamma saladus, et nende muusika suudab lummata tuhandeid kuulajaid üle kogu maailma? Nende muusika on haruldane ja seda mängitakse iidsetel muusikariistadel (duduk, ney, kopuz, oud, shofar), mis ühendab kuulajaid vaimse pärimuse ja traditsioonidega vaatamata sellele, et tegemist on kaasaaegse originaalmuusikaga. Yamma Ensemble heli, esitus ja liigutavad kompositsioonid on viinud nende muusika palju kaugemale, kui bändiliikmed alustades unistadagi oskasid. Ilma igasuguste plaanideta sai bändist ülemaailmne sensatsioon, kuid neil on õnnestunud jääda ehedaks ning truuks oma piirkonnale, kus nad on sündinud ja kasvanud, tõstes aukohale heebrea keele kogu oma erinevate kihtide ja rikkaliku ajalooga.
Lisaks heebreakeelsele omanäolisele originaalloomingule esitab Yamma ka pärimusmuusikat ja erinevate juutide diasporaade kadunud muusikat, Jeemeni, Babüloonia ja Sepharadi juudikogukondade muusikat ja ka hassiidide muusikat kõigis nende imetabastes vormides, mida juudid aastasadade jooksul on alal hoidnud.
Liikmed:Talya G.A Solan - laul
Jonathan (Yonnie) Dror - puhkpillid
Aviv Bahar – keelpillid, heliloome, organiseerimine
Nur Bar Goren - löökpillid

Zetod
Zetod on üles astunud lisaks kõikvõimalikele Eesti folkfestivalidele ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Belgias, Prantsusmaal ja USA-s. Bändi tegevus mängib suurt rolli seto leelo tutvustamises üle kogu maailma.
Koosseis:
Artur Linnus – akordion ja vokaal
Matis Leima – viiul, karmoška ja vokaal
Jalmar Vabarna – kitarrid ja vokaal
Jaanus Viskar – basskitarr ja vokaal
Martin Kütt – trummid
