Artistid

cancel

3-4!

Eesti
Festivali avaõhtu peo tõmbab uhke hooga käima eksklusiivne all-star peobänd 3-4! Kavas on folgihitte nii tänasest, eilsest kui ka üleeilsest. Leidub nostalgiat nii Vägilaste, Paabli ja VLÜ repertuaarist, aga ka uuemaid menukeid Trad.Attack!-ilt, Puuluubilt ja Duo Ruudult. Tantsukingad jalga ja peole!

Koosseis: 

Lee Taul - viiul, laul
Arno Tamm - kitarr, laul
Lauri Kadalipp - saksofonid, torupill, laul
Marti Tärn - basskitarr
Ahto Abner - trummid



cancel

5/5

Soome
Selle artisti kirjeldus ilmub siia peagi.
cancel

Antti Paalanen

Soome
Muusik ja helilooja Antti Paalanen on aastaid olnud üks tuntumaid nimesid Soome kaasaegses pärimusmuusikas. Antti Paalanen mängib lõõtspilli, millel on Soome pärimusmuusikas viimasel sajandil olnud suur roll. Paalanen musitseerib orgaaniliselt ning tema avastatud uued tehnikad ja kõlavärvid on laiendanud lõõtspillimuusika žanriampluaad.

Paalaneni loomingus hingavad mees ja akordion sama õhku ning neist õhkub sarnast energiat. Ta on ühe-mehe-bänd, tekitades samaaegselt bassi, harmooniat, meloodiat, vokaali ja rütmi. Kõige selle tulemus on hiiglaslik ja pulseeriv helisein, mille sees on võimatu vahet teha, kas helisid tekitab muusik või muusikariist.

Paalanenil on alati olnud suur soov tuua lõõtspill tänapäevasesse tantsumuusikasse, seega proovib ta leida viise, kuidas muusikariistaga tekitada samasugust kõla ja väge, mida kaasaegse popmuusika kuulajad ootavad. Paalanen ühendab kaunid meloodiad tehnorütmi ning metal-muusikale omase uriseva vokaaliga sarnaneva kurgulauluga.


cancel

Arno Tamm ja Ellerikooli pärimusmuusikud

Eesti
Heino Elleri Muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpilased ja õpetajad on valinud kooliteel tuttavaks saanud lugudest oma lemmikud ja nendest kokku pannud kava, kus peenelt korjatud juurikad ja mugulad kohtuvad värskete võrsete ja eksootilisemate maitseainetega. Kõlavad pärimuslikud pillilood eri Eesti paigust.

Koosseis: 

Mirjam Aavakivi - flööt
Dan-Voldemar Dehteruk - viiul
Kätlin Kits - viiul
Emma Lotta Kiviberg - flööt
Herbert Konnula - lõõts
Juuli Kõrre - viiul
Sofia-Liis Kose - viiul
Maria Mänd - viiul
Tobias Pilv - kontrabass
Villem Suits - klaver
Arno Tamm - kitarr
Katariina Tirmaste - flööt
Mirabell Veli - viiul
Kertu Zahharov - viiul



cancel

Black Bread Gone Mad

Black Bread Gone mad on proge-rebel folk ansambel Eestist. Kooseis esitab omaloomingut, mis saanud mõjutusi Eesti pärimusmuusikast, maailmamuusikast ja 70ndate rokist. (Äge vintaažihõnguline bänd.) BBGM pöörased ja energiast pakatavad kontserdid näitavad kui piiranguteta ja piirideta võib muusika olla. Ansambli liikmed on ise suured 70ndate roki, afro-rütmide, Eesti pärimusmuusika ja Lähis-Ida muusikastiilide austajad. BBGM muusika sünnib soovist luua värskust ja põnevust pärimusmuusika skeenele, seades oma ainsateks kriteeriumiteks, et bändi ennast peab loodu sütitama ja kütet peab olema.

2021. aasta suvel annab Black Bread Gone Mad välja oma teise albumi.

Merike Paberits - flööt/vokaal
Lee Taul - viiul/vokaal
Peeter Priks - kitarr/vokaal
Mati Tubli - bass/vokaal
Martin Aulis - trummid



cancel

Curly Strings ja sõbrad

Eesti

Curly Strings pakub uute paladega albumilt "Pidu meis eneses" kuulajatele positiivsust, ilu, elujaatavat rõõmu ja inspiratsiooni. Nad tunnevad kõik, et hoolimata raskustest on maailm ilus ja huviäratav paik ning elu on koos kõigi varjunditega elamist väärt. Curlyde kõlapilt on folgisõbrale kindlasti tuttav: mõnusalt kaasahaarav ja pulseeriv keelpillide mitmekihiline kooslus, mille keskmes on Eeva sillerdav vokaal. 

Nende uus muusika on aga senisest rohkem üheskoos loodud ning iga teos on saanud lugematutes proovides hoolsalt läbi mõtlemist ja tunnetamist, arranžeeringud läinud detailsemaks ning terviklikumaks. Samas on ka juurte poole pöördumist ja nende kinnitamist, mida iga bänd ja inimene aegajalt teeb. Loomulikult saab kuulda ka bändi teisi armastatud hitte, nii et tulge Folgile pidutsema koos Curly Stringsiga!


Koosseis: 

Eeva Talsi - vokaal, viiul
Taavet Niller - kontrabass, vokaal
Jaan Jaago - kitarr, vokaal
Villu Talsi - mandoliin, vokaal



cancel

Duo Ruut

Eesti

“Köitvate helidega ühes on tähendus. Vanadelt külalaulikutelt pärit lugude arhailisuse all peitub miski sügav, aegadeülene, samastutav” -

Müürileht

Kontserdil kuuleb uusi lugusid värskelt lühialbumilt “Kulla kerguseks” ent uhiuue repertuaari kõrval kõlavad muidugi ka vanemad hitid. Nii toob Duo Ruut teieni juba varasemast tuttavaid maitseid, aga ka midagi teravamat ja võõramaist ning loomulikult mahedaid vokaale ja mahlaseid kandlesaunde. Alates tantsimisest kuni noore kuuni. Laulmisest kuni loitsudeni. Nii kutsubki Duo Ruut teid tantsima...Kulla kerguseks!
 
Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise saanud, asusid Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane 2017. aastal ühe kandle taha istuma. See otsus oli ühest küljest pelgalt mitmete juhuste kokkusattumine, teisest küljest aga pikaajalise katsetamise ja eelnevate akadeemiliste muusikaõpingute lõpptulem. Kandlest sai duo jaoks “tühi leht”, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate arendamiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid - nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis.

Koosseis: 

Katariina Kivi
Ann-Lisette Rebane





cancel

Eesti ETNO

Erinevad riigid

Eesti ETNO 2021 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad 60 muusikut maailma eri paigust. Maailmakirevust loovad Tšiili, Ameerika, Belgia, Austria, Saksa, Soome ning väga paljud Eesti noored. Kollektiiv moodustub igal suvel uutest mängijatest, mistõttu on see alati põnev, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar - traditsioonilised pillilood ja laulud erinevatest maadest, mis õpitakse selgeks kahe nädala jooksul toimuvas muusikalaagris. Elujõud, pulbitsev eneriga ja mängurõõm saavad kokku igal Eesti ETNO kontserdil ning annavad võimsa energialaengu igale kuulajale!




cancel

Eva Väljaots

Eesti
Eva Väljaots on kandlemängija, kes loob muusikat selle instrumendi kõige iidsemal variandil – väikekandlel. Tema improvisatsioonilises muusikas kohtub iidne moodsaga, olles inspireeritud nii ümbrusest siin ja praegu kui ka ürgsetest muinasjuttudest ja muistsest kandlemuusikast. Kuulaja on kutsutud kaasa seiklema mängulistel helimaastikel, kus iga kannel avab oma kõlaga omanäolise maailma.
cancel

Igor Tõnuristi mälestuskontsert

Eesti
Aasta algul lahkunud Igor Tõnurist oli mees, kes väärib meenutamist ja meelespidamist, isegi kui viimasel kümnendil sundisid tervislikud põhjused ta pigem eemalviibijaks. Igori haare ja temast puudutatud inimeste ring on sedavõrd lai, et annab alust teda nimetada kultuurinähtuseks. Võib liialduseta väita, et kontserdil esinejad on kõik tema õpilased, sealhulgas ka need, kes ajapikku kujunesid rohkem kolleegiks või astusid paralleelset rada.
Igor Tõnuristi tegevusel ja isikul oli märkimisväärne mõju pärimusmuusika taastulemisel 20. saj viimasel veerandil.

Etnoloogina uuris ta rahvapille ja pillimängu lähemal ja kaugemal, kogus hindamatut ainest pillidest ja pillimeeste koosmängust, korjas teavet vanadest lauludest ja elulaadist. Teednäitavalt võttis ta juhtmõtteks jagada neid kogutud teadmisi elavas esituses, milleks sai ellu kutsutud Leegajus ja Sõsarõ. Tema sooviks ja sihiks oli esitleda pärimuskultuuri kui tervikut, mis hõlmab muusika, laulu, tantsu, teadmised, kombed ja riietuse.

Igor oli säravalt kütkestav esineja – pillimees ja jutuvestja – kes peetud loengutel ja kontsertidel lõi elava ettekujutuse meie mineviku külaelust, aga jagas meeleldi teavet ning tutvustas ka muude rahvaste, eriti soome-ugri, ida-slaavi ja balti pillimängu ja laulu traditsioone, mida oli tundma õppinud.
Teadlasena targa taaselustajana kujunes Igor Tõnuristist folklooriliikumise võtmeisik ja pärimuspeo Baltica algataja. Teadja kindlameelsuse ja isikliku sarmi toel seisis ta rahvamuusika esituse ja esitaja traditsioonipärase eheduse eest, mis polnud ajastuhoovustes kaugeltki iseenesestmõistetav.

Aastakümneid oli ta hindamatu asjatundja ja nõustaja rahvarõiva alal, nagu ka kaasautor eesti rahvakultuuri alastes ülevaateteostes.

Igor Tõnurist oli teerajaja ja sillaehitaja, nii mineviku vaates kui olevikus, tema tänane mõju viib tulevikku. Kirjade järgi jagas ta aja jooksul õpetust Muusikaakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja selle eelkäijas, juhendas ka Viljandi Kultuuriakadeemias õpilastöid ning jõudis laiema harrastajateringini Eesti Rahvakultuuri Keskuse eelkäija korraldatud kursustel ja seminaridel. Ent olulisem on vast tõdeda Igori nähtamatut mõju hoiakute ja põhimõtete kaudu, mis kindlasti kanduvad ajas kaugemale.  

Koostas:
Kristin Kuutma, endine Leegajuse liige
Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja
Tartu Ülikool

Foto: viruinstituut.ee

cancel

Jaak Johansoni mälestuskontsert

Eesti
Peagi tuleb siia kontserdi tutvustus. 

Foto: folkloorinoukogu.ee
cancel

Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask

Estonia
Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask on kaks sõpra, kelle koosmusitseerimine sai alguse Karli magistriõpingutest pärimusmuusikas ning jätkus Tartu tantsuklubide taktis. Neist on kujunenud omanäolise laenguga duo, mis paneb pisut kulmu kergitama: bändžo ja klaver pole just esimesed (sageli mitte isegi viimased) pillid, mida sedasi koos mängitaks või mis seostuksid eesti pärimusmuusikaga, kuid just pärimuse põhjatut varasalve on nad riisuma asunud ning omavaheline kokkukõla annab aga hoogu juurde. Kaisa ja Karli repertuaari kuuluvad põhiliselt nende lemmikud tantsulood või muud põnevad arhiivileiud, sekka ka pisut omaloomingut.

Koosseis: 

Kaisa Kuslapuu – klaver, karmoška, laul
Karl Laanekask – bändžo, laul



cancel

Kärt Johanson & Seán Garvey

Eesti / Iiri

Iiri keeles öeldakse: “abair amhrán” - “jutusta laul/ räägi lugu”.

Seán Garvey on iiri vanema laulutraditsiooni (sean-nós singing) üks väljapaistvamaid esindajaid, tundes põhjalikult oma keelt ja kultuuri. Sama meisterlikud on tema lauldud inglisekeelsed ballaadid. Ta mängib suurepäraselt kitarri, bouzoukit, bandžot, flööti, viiulit jne. Eestiga seob Seáni 30-aastane sõprus ja “äratundmine”, mis said alguse 1988.a., kui Iirimaalt tuli Eestisse kontserte andma mitukümmend erakordset rahvamuusikut. 

Kärt Johanson on laulja, kelle repertuaari kuuluvad nii uuemad kui vanemad rahvalaulud, sekka ka mõned enda lood varsti ilmuvalt plaadilt.

Mis saab, kui need kaks erinevat ja ometi nii tuttavat maailma kohtuvad?

Seán Garvey - iktarr, bouzouki, viiul, flööt
Kärt Johanson - kitarr, mandoliin
cancel

Laste ETNO

Eesti
Laste ETNO 2021 on pärimusmuusika kollektiiv, kus on koos 30 andekat noort muusikut. 12.-16. aastased lapsed õpivad ja õpetavad üksteisele nädalases muusikalaagris selgeks traditsioonilised pillilood ja laulud eesti pärimusmuusika varamust.

Kollektiivis on igal suvel uued näod, kes tulevad Eestimaa eri otstest ja muudavad kogu elamuse, nii publiku kui ka osaliste jaoks, omanäoliseks ja eriliseks. Iga Laste ETNO kontsert kiirgab energiast ja elujõust, mida muusikaga edasi antakse. Laste mängurõõm koos musitseerimisest on killuke, mis igale kuulajale kulub marjaks ära!
cancel

Lõõtsavägilased

Eesti
Lõõtsavägilaste alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. 

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid peale seda hakati rohkem rõhku panama laulumisele. Esimesed aastad võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuarikuus liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- japärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele.Viie aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 600 kontsert-esinemise.

Koosseis: 

Ott-Mait Põldsepp
Rasmus Kadaja
Andres Eelmaa
Tobias Tae
Margus Põldsepp





cancel

Mads Hansens kapell

Taani 
„Kõigepealt naudi, küll pärast jõuad muretseda!“ Need sõnad kirjeldavad hästi tantsu- ja pärimusmuusikaansamblit Mads Hanseni kapell.

MHK loodi 2016. aastal ning üsna pea märgati neid taani pärimusmuusikaskeenel ja tantsupõrandatel. Nende tantsumuusika on alati olnud elav ja muutlik ning nad mängivad vanade meloodiate tõlgendusi metsikult, jõuliselt ja südamega! Sest tantsida peab saama, olgu see siis põrandal või toolide otsas!

Ansambel on mänginud nii tantsuks kui ka andnud kontserte üle kogu Taani kuningriigi ja ka teistes riikides nagu Inglismaa, Saksamaa, Rootsi, Eesti, Soome ja Šveits.

Mads Hanseni kapell on oma igavesti uudishimuliku ja mängulise olemisega alalises liikumises.

Alates metsikutest, julgetest ja norivatest kuni õrnade, ilusate ja südamlike lugudeni, MHK räägib viiest noorest mehest ning nende teekonnast tähtede juurde.

Koosseis:

Jonas Lærke Clausen – viiul
Martin Strange Lorenzen - klarnet
Sebastian Boesgaard Bloch Larsen - kitarr
Emil Ringtved Nielsen - bass
Julian Svejgaard Jørgensen - klaver



cancel

Mann ja Juula - Noorte pärimusbändide konkursi võitja

Eesti

Duo Mann & Juula ehk Maria Mänd ja Juuli Kõrre on lapsepõlve sõbrad ja viiuldajad Pärnust, kes õpivad mõlemad teist aastat Heino Elleri nimelises Muusikakoolis pärimusmuusika osakonnas. Neile meeldib koos mängida enda loodud lugusid ja erinevate maade pärimusmuusikat.

Koosseis: 

Maria Mänd
Juuli Kõrre


cancel

Maria Mazzotta & Bruno Galeone

Itaalia / Madagaskar
Maria Mazzotta, üks Lõuna-Itaalia hingestatumaid muusikuid avab vägevalt ja kirglikult armastuse mitmenäolisust naise vaatepunktist: suurest hullutavast armastusest, meeleheitest ja õrnusest, piinava ja haigeks tegeva tundeni. Endisest Canzionere Grecanico Salentino lauljast on saanud tänaseks üks Euroopa maailmamuusika skeene hinnatumaid hääli. Maria Mazzotta puudutavas esituses saab laulust katarsis, lohutus, tugi ja leevendus – nagu see on läbi aegade pärimuskultuuris olnud. Muusika südames on pizzica muusikastii – traditsiooniline rütm ja tants, millega raviti tarantlihammustust. 

Viljandisse tuleb Maria Mazzotta koos Madagaskari akordionivirtuoosi Bruno Galeonega.


Maria Mazzotta: laul, löökriistad
Bruno Galeone: akordion



cancel

Metsatöll ja Riffarrica

Eesti
Metsatöll ja Riffarrica astuvad Viljandi pärimusmuusika festivalil üles kavaga, mis, otsekui sulamalm, valatakse hõõguvaks põhjamaiseks talismaniks, valmistatud kahe ugrilainetel seilava pundi lauludest spetsiaalselt ainult selleks korraks. Rahvamuusika, rififolgi ja metal-muusika sepapajas taotakse eestimaist sampot.

Kirg, millega Metsatöll Eesti hõimude lugu jutustab, ei ole aastatega vaibunud. Ansambel usub siiralt, et muusikaga on võimalik maailma sümboolse "katku" eest päästa, et ka tuhande aasta pärast on auväärseid Eesti ätte, kes uhkusega oma maad ning keelt, hiiepaiku ja kombeid pühaks peavad.

Metsatöllu muusika on segu karmikoelisest metal-muusikast ning meie ürgsest rahvapärandist, ühe õige eestlase elutunnetusest, tarkusest. Metsatöllu pilliparki kuuluvad lisaks hevibändi instrumentaariumile veel meie oma rahva torupill, kandled, flöödid, mida siin mängiti juba üle tuhande aasta tagasi. Metsatöll ei lase Eesti lool vaibuda. Iial.

Jõud ning veenvus, millega Riffarrica esitleb rahvapärimusega põimitud omaloomingut, ei jäta kübetki kahtlust, et see suurtele lavadele sündinud bänd kirjutatakse sügavale Eesti kultuurilukku. Rifarrica jõuline rifi-folk ammutab inspiratsiooni sajanditetagustest regilauludest ja põhjamaisest elunägemusest. Oma nime on duo saanud Lennart Meri raamatust "Hõbevalge" - seal on juttu Aethicuse koostatud "Kosmograafiast", kuhu kaheksandal sajandil kirja pandud kohanimi Riffarrica tähistab muistset Rävala rannikuala ehk praeguse Eesti põhjarannikut.

Kulno Malva karune hääl, akordioni jõulised gruuvid ja Kristjan Priksi omanäolise trummikomplekti uudne kõlapilt on sünnitanud värske ja põneva helikeele, mida Baltic Music News on nimetanud „muskliga folgiks”. Riffarrica - see on massiivsed rifid ja regilaulud.


Metsatöll on:

KuriRaivo - basskitarr, laul;
Tõnis - trummid, laul;
Markus - laul, kitarrid;
Lauri - laul, torupill, viled, kandled, ängipill, akustiline kitarr, muud rahvapillid


Riffarrica on:

Kulno Malva - akordion, torupill, laul;
Kristjan Priks - trummid, laul.





cancel

Nagy Bögö

Eesti
Nagy Bögö on trad-indie-popmuusikaansambel, kes esitab omaloomingut, mida rikastab eesti pärimusmuusika. Nagy Bögö helikeelt iseloomustavad jõulised rütmid, emotsionaalselt laetud harmooniad ning regilaulutekstidest inspireeritud minimalistlikud meloodiad. Nagy Bögö värvika kõlapildi taga on omanäoline pillide kooslus: vokaalid, torupill, flööt, kontrabass, trummisett ja akustiline kitarr. Julgus ületada piire ja vabadus katsetada annavad aluse nooruslikule sümbioosile pärimuse ja kaasaja vahel. Nagy Bögö sünergiast tekkiv siiras soojus ja positiivne laeng jääb kuulajat saatma ka siis, kui viimane akord on juba kõlanud.

Koosseis: 

Karolin Übner - torupill
Katariina Tirmaste - flööt, viiul, vokaal
Jaan-Eerik Aardam - kitarr, vokaal
Kevin Lilleleht - trummid
Mart Nõmm - bassid



cancel

Naised köögis

Eesti
Armastuse mänguväljal

Panime pead kokku ja leidsime, et parim kokkumäng üleüldse on armastus, ei takista seda vallid ega kraavid. Kuid vahel võib armastus olla ka puhas arvestus ja pole siis ime, kui miski kokku ei kõla. Kas oled sinagi armastuse mõõtmatul mänguväljal mänginud väravamängu, pimesikumängu, tagaajamismängu, jaanalinnumängu, tuhkatriinumängu, karikakramängu või kodu? Elumängust saavad alguse laulud ja lood, mis ammutavad vürtsi ja huumorit päriselust.

Viljandist alguse saanud ansambel Naised Köögis armastab köögilaua taga kokku saada, maailma asju arutada ja uusi laule teha. Laulud, mida iseloomustab peenetundeline huumor, kompromissitu absurditaju ja rahvalikult aus elutunnetus, valmivad enamasti ühisloominguna. Naised Köögis põimivad kokku vanu ja uusi laule, kaasajastavad rahvalaule ja laulavad kaasaegsed laulud rahvalikumaks.

Koosseis: 

Kristiina Ehin –laul, karmoška, tamburiin
Katrin Laidre –laul, karmoška, ukulele, bass
Sofia Joons- laul, viiul, rütmiinstrumendid, kitarr
Kairi Leivo – laul, bass



cancel

NOËP Goes Folk

Eesti
NOËP on üks armastatumaid Eesti artiste, kes on võitnud rahva südamed enda singlitega nagu “Move”, “Rooftop”, “fk this up” ja “Young Boy”.
Oma loominguga on andekas laulukirjutaja kogunud üksnes Spotify platvormil pea 40 miljonit kuulamist. Lisaks mitmetele olulistele saavutustele, on NOËPi tunnustatud 2019. aasta Eesti Muusikaauhindadel aasta popalbumi tiitliga EP "Heads In The Clouds" eest.

2021. aasta märtsis avaldas NOËP EP nimega “folktonic”, mis oli inspireeritud 2020. aastal toimuma pidanud Viljandi Folgi esinemisest. Eelmine aasta jäi küll viiruse leviku tõttu kontsert ära, aga EP sai avaldatud. Uuelt lühialbumilt võib leida armastatud kodumaiste artistide, nagu Trad.Attack!’i, Curly Stringsi, Mari Kalkuni, Maarja Nuudi ja Duo Ruudu lugusid, NOËP'ile omases võtmes.

"Eelmisel aastal pöörduti minu poole kontserdi kontseptsiooniga "NOËP Goes Folk", mille idee seisnes selles, et ma teeksin enda lugusid folgi võtmes. Ma pakkusin omalt poolt, et pool kontserdi kavast võiks olla hoopis folgi lood NOËP’i võtmes. Selles vaimus hakkasingi esimese koroona laine alguses neid folgi remikse leiutama, ” kirjeldab NOËP EP sünnilugu.
 
Sel aastal on NOËP tagasi ning kuulda saab nii tuntud hitte kui ka põnevaid remix’e teiste artistide loomingust.

Maikuus ilmus NOËPi uus lugu “Differences”, mis juhatab sisse artisti sel aastal ilmuva debüütalbumi. NOËPi oodatud kauamängiv markeerib muusiku loomingulise teekonna uue peatüki algust. Albumi sügavam kõla on inspireeritud külmast ja pimedast Eestimaa talvest, mille jooksul album kirjutatud ja produtseeritud sai.


cancel

Pärlin

Eesti
Ans. Pärlin - seltskond, kes tunnetab üksteist poolelt noodilt. Isegi vaikuse hetkedel. Rõõm ja õrn nukrus vahetuvad nende muusikas samamoodi nagu vahetuvad looduses aastaajad. Muusika paneb jala tatsuma, puusa kelmikalt nõksuma, sussid sahisema, viisud vihisema ning sära silma. Nende kontserdi järel on sinu südames rahu ja elevuse segu - tahaks uuesti kohtuda nagu vanade heade sõpradega.

Koosseis: 

Sofia-Liis Kose - viiul & vokaal
Felix Verlin - kontrabass & vokaal
Alex Verlin - kitarr & vokaal
Kert Krüsban - lõõts & akordion & vokaal



cancel

PásztorHóra

Ungari
PásztorHóra: urbanistlik Csángó folkbänd – viis noort virtuoosi, kes lisavad linnalikule tormamisele näpuotsaga moldvalikkust

Alates asutamisest 2014. a on bänd esinenud neljas riigis rohkem kui sajal laval vähemalt kümnele tuhandele inimesele. Pidu kestab hommikuni ja see pole ka ime – nende meeldejäävad rütmid ja hoogne muusika lausa haarab kaasa. Ansambli repertuaar kõigub maailma- ja rahvamuusika piiril, ajaga kaasas käivad ideed on segunenud vanade ja uute kommetega, mistõttu on PásztorHóra muusika kerge ja loomulik, ent siiski väga võimas. Vanade maameeste arhailine stiil on muudetud moodsaks, 21. sajandile omaseks, mis sobitub meie aja lavadele, tõendades sellega, et rahvamuusika on küll ajalooline kuid ka tänapäevane.

Sel aastal valminud album „Soha el nem felejtelek“ (Ma ei unusta sind iial) võtab hästi kokku nende esimesed viis aastat. Album kajastab bändi elu jalajälgi: liikmed on selle kallal tööd teinud aastaid. PásztorHóra firmamärk on koostöö eri stiilide vahel. Bändi liikmed on viljelenud eri stiile alates varasest muusikast kuni džässini, popist metalini. Balkani muusika dünaamilisus esineb käsikäes klassikalise muusika elegantsiga ja see kõik on kokku sulanud rahvamuusikaarmastusega. Poisid loovad oma mitmekülgsete isiksuste ja paeluvate kontsertidega erilise, isegi nõidusliku õhustiku. Nad lummavad su ära ja sa ei suuda enam lahkuda!

„Kuigi nende muusikas on selgelt tunda traditsiooni ja vanade meistrite mõju, on selle rütm niivõrd tänapäevane ja loomulik, et muud žanri-spetsiifilised jooned nende puhul tegelikult ei loe,“ Mihály Rácz blogis Lángoló Gitárok (Leegitsevad kitarristid, langologitarok.blog.hu)

„Üks paremaid viimastel aastatel välja antud Moldva muusika albumeid. Ma ei unusta sind iial. Kindla peale.“ Viktor Fehér, bändist Kerekes

Koosseis: 

András Bergics – viiul, torupill, kaval, flöödid
Ádám Újházi – viiul, parmupill
László Szlama – koboz, kaval, vokaal
Mátyás Egervári – simbel, torupill
Gergely Okos – trumm



cancel

Puuluup

Puuluup on lugu sellest, kuidas kaks keskeakriisis meest otsustasid hiiukanneldega rock’n’roll’i elustiili järgima hakata. Brünett ja blond mustades ülikondades kõnelevad tundmatutes keeltes ning rikastavad oma esinemisi rafineerimata koreograafiaga. Kõik see kokku moodustab täiusliku boy band’i! Kõlavad nii vanad hitid elektritootmisest kui ka mõned uuemad lood sügisel ilmuva Puuluubi uue albumi pealt. Teemadeks on endiselt peamiselt sport, armastus ja kõik muud pühad ning ilmalikud valdkonnad.

Koosseis: 

Ramo Teder – hiiukannel, laul, luuper ja muud elektroonilised vidinad
Marko Veisson – hiiukannel, laul, efektiplokid







cancel

RegiRAM

Eesti
Eesti Rahvusmeeskoori asutas eesti koorimuusika suurkuju, dirigent ja helilooja Gustav Ernesaks. Algselt a cappella teoseid esitanud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel.

Rahvusmeeskoori kõige uuemal plaadil „REGIRAM“ kõlavad koori ja ansamblikoosseisu Celia Roose, Tuule Kann ning Robert Jürjendal esituses regilaulude seaded. Ilmumist ootavad plaadid itaalia heliloojate Giovanni Bonato ja Giovanni Gabrieli teostega ning Baltimaade heliloojate Erkki-Sven Tüüri, Pēteris Vasksi ja Justė Janulytė loominguga. 

Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja.




cancel

Ruhnu saare lood ja laulud

Eesti

“Seda muusikat kuulates satud korraga vanale ja uuele Ruhnu saarele, mida ühendavad laineloks, männid, valge rannaliiv, kurjad sääsed, kaks kirikut ja Ruhnu viiulilaager Karoliina Kreintaali ja sõprade eestvõttel. Ruhnu tundub kauge ja eraldatud lõunameresaarena, kuhu sattumine on juba iseenesest märkimist väärt. “

Leanne Barbo / Ajakiri “Muusika” 

“Karoliina, Lee, Sänni ja Kairi vaatavad oma muusikaga mööda Ruhnu karust ja kilusõjast Lätiga, hoopis sügavamale Ruhnu saare ja sealse rahva traditsioonidesse ja igapäevaellu. Nii toovad kolm muusikut ja jutuvestja meieni väga rikka kultuuripärandiga saare, mis kannab endas põnevat sümbioosi rootsist ja eestist ning vaid sellele saarele omaseid lugusid ja laule.“

Tarmo Noormaa / Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht


Võetakse ette rännak Ruhnu saare sündmuste ja kauni looduse keskele - pulma, peole, mereranda, rahvamajja, kirikusse või otse keset saare igapäevast elu. Kunagi oli Ruhnu lisaks osavatele hülgeküttidele ja oskuslikele käsitöömeistritele tuntud ka vägevate viiuldajate poolest. Unustusse vajunud ruhnurootsi pärimusmuusika uurimise tuules tulid Karoliina Kreintaal, Lee Taul ja Sänni Noormets mõttele korraldada saarel viiulilaager, et vanad lood uuesti ellu äratada. Nüüdseks on see laager juba seitse aastat pannud terve saare taas ruhnurootsi muusikast kõlama ja kihama.

Hiljuti salvestati plaadile Ruhnust pärit lood, mis tutvustavad Ruhnu kirjut pärimust alates ruhnurootsi pulmalugudest ja lõpetades saarest inspireeritud omaloominguga. Saarelt korjatud värvikaid lugusid ning külakroonikat jutustab Kairi Leivo.


Koosseis:

Karoliina Kreintaal - viiul, vioola, laul
Sänni Noormets - viiul, vioola, laul
Lee Taul - viiul, laul
Kairi Leivo - jutuvestmine


cancel

Suits ja Kool

Eesti
Ansambli liikmed Janne Suits ja Kristi Kool on üheskoos tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Neid inspireerib eesti traditsioonilise tantsumuusika mängimine: peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ning viiuli repertuaar. Sekka laulavad nad ka vanu laule elust ja armastusest. Sel aastal pühendavad nad erilist tähelepanu pärimuslikele laulumängudele ning kaasavad publikut lustakaid mänge mängima.

Koosseis:

Janne Suits – rootsi nyckelharpa, laul
Kristi Kool – eesti lõõts, laul
cancel

Svjata Vatra ja Žurba

Eesti/Ukraina

Viljandi pärimusmuusika festivalile on seekord  Svjata Vatra kutsunud endaga kaasa bändi solisti Ruslani tütre Rute ja Eestis elavate Ukraina vanaemade folklooriansambli Žurba. 

Rute Trochynskyi on “kasvanud” ühes bändiga ja koos laval esinenud alates 5.-eluaastast, nüüdseks siis 10 aastat. 

Folklooriansambel Žurba tegutseb Tallinnas juba 28 aastat ning on esinenud Eestis ja välisfestivalidel.



cancel

Tbilisi

Gruusia
Festivalipubliku vanad sõbrad Gruusiast on tagasi! 

Traditsioonilist koorilaulu esitava “Tbilisi” muusikas on korraga olemas kõik - ühel hetkel imeõrn ja südamlik, järgmisel kõmiseb kui kõuepilv. Kontserdikavas on laule mitmest Gruusia piirkonnast: sõjalaulud, teel olemise laulud, kirikulaulud, karjase- ja pulmalaulud.
cancel

Tintura

Eesti
Ansambel Tintura avaldas eelmisel aastal albumi “Kaugel üksi võõra rahva hulgas”, mis põhineb Siberisse välja saadetud ja välja rännanud eestlaste pärimus – rahvalauludel, mis on põlvest põlve edasi antud, uues keskkonnas elanud ja arenenud ning tänu Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonidele 1990. ja 2000. aastatel säilitatud ning kodumaale tagasi toodud.

“Siberi eestlaste laulukultuur on unikaalne,” kirjeldab aluseks olnud arhiivimaterjali bändi uusim liige Arno Tamm: “Siin on näiteks põimunud Eesti eri piirkondadest pärit murdetekstid slaaviliku laulustiiliga, samas on ka rahvusliku ärkamise ajast pärit tuntud rahvaviise, mis on saanud uue väljenduse.”

“Rahvalaulule omast improvisatsiooni ja ajaga kaasa kulgemist ja muundumist on äärmiselt põnev jälgida,” jätkab Tintura solist ja viiulimängija Karoliina Kreintaal. “Minu jaoks on tohutult inspireeriv jälgida pisikestes külades elanud eestlaste kombeid – kuidas vaatamata ajale, elu-olule, poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale on inimeste jaoks ikka tähtis omavahel kokku saada ja koos vanu laule laulda.”

Tintura on:

Karoliina Kreintaal – laul, viiul, vioola, väikekandled
Taavet Niller – kontrabass, laul
Lauri Täht – taustad, sämplid, trummid, löökpillid, laul
Arno Tamm – laul, kitarr, klahvpillid



cancel

Torupilli Juss 176

Eesti

Juhan Maaker ehk Torupilli Juss - kes ta selline üldse oli? Miks tema teiste torupillimängijate seas nii tähtis on? Kuidas üldse see torupillimäng vanasti käis? Seda kõike saab näha ja kuulda Torupilli Jussi 176. sünniaastapäevale pühendatud gala-kontserdil.

Mängime ja laulame lugusid, mis olid tema repertuaaris 100 aastat tagasi. Jutustame juhtumisi, mis ajaloo ürikutest meieni on jõudnud ning teeme ka selle aasta festivaliteemale kummarduse ja kutsume kokku kõiksugu muusikuid ja mängime koos Torupilli Jussi lugu nr 21.

Lavalaudu jagavad:

Cätlin Mägi, Liisi Koikson, Eeva Talsi, Sandra Vabarna, Karoliina Kreintaal, Silver Sepp, Marko Mägi, Marek Talts, Jaan Pehk, Piret Päär, Merike Paberits ja Ulvi Võsa.




cancel

Trad. Attack!

Eesti
Trad.Attack! on võtnud missiooniks end pidevalt proovile panna, olla aus ja pühendunud ning üllatada peale fännide ka iseennast. 8 aasta jooksul on bänd andnud välja 5 albumit, mis kõik on avanud nii kuulajatele kui bändile endale aina uusi ja mitmetahulisemaid maailmu.
 
Viimane täispikk album „Make Your Move“ ilmus 2020. aasta aprillis ja oli omamoodi jõukatsumus: kui suurelt võiks üks kolmeliikmeline bänd kõlada? „Make Your Move“ pakub iidsete loitsude ja mälestustega põimitud loomingut, mis tumeda tümina saatel justkui sügavalt maa alt kuulajast kinni haarab ja ta kõrgustesse tõstab. 
 
Kaheksa aastat tagasi Eesti muusikataevasse ereda komeedina lennanud Trad.Attack! on nüüdseks teeninud kodumaal juba 26 muusikaauhinda. Ent bändi ambitsioonid ei tunne (riigi)piire! Ette on võetud auasi esineda igas maailma riigis, et sedasama ehedat ja otse südamest tulnud muusikat jagada veel rohkemate inimestega. Üles on astutud juba 37-s riigis, pea igal mandril, kontserte on antud ka Woodford Folk Festivalil Austraalias, Womadil Ühendkuningriikides ja Tšiilis, Rainforest World Music Festivalil Malaisias, Vancouver Folk Festivalil Kanadas ning Womexi showcase-festivalil.
 
Trad.Attack!’i lend jätkub, seda aina kõrgemal...

 


 




cancel

Trio Dhoore

Eesti
„Nende kontserdid on viimase peal igas mõttes – alates naljadest kuni muusikani.“

Alex Gallacher – Folk Radio UK

„Need õnnelikud, kellel on õnnestunud vendasid Dhooresid festivalilaval näha räägivad väsimatult nende värskest kõlast ja elujõust!“

Dave Hadfield – the Living Tradition UK

„See album kinnitab teooriat, et siis kui pere koos esineb, siis sünnib midagi erilist. See on liigutav instrumentaalmuusika, mis on inspireeritud flaami pärimusest.“

Rock’n Reel Magazine (Iirimaa)

Trio Dhoore on bänd, mis loodi 2010. aastal ning kuhu kuuluvad kolm Flandriast pärit venda. Bänd on tuntud oma uuenduslike instrumentaallugude poolest, mille juured on sügavad Flandria pärimusmuusikas.

Ward, Hartwin ja Koen kasvasid üles perekonnas, kus neid julgustati muusikaga tegelema ning kus pärimusmuusika oli pidevalt käeulatuses. Vennad hakkasid koos köögilaua taga pärimusmuusikat mängima juba kümneaastaselt. Ja nii see kõik algas.

Olles esinenud peaaegu kõikides Euroopa riikides, on bänd loonud endale laia fännibaasi ning nende karjäär on olnud edukas. Nad on andnud välja neli täispikka albumit, mis on kõik soojalt vastu võetud.

Lõõtspill, rataslüüra, kitarr ja elektroonilised heliefektid täiendavad üksteist ja kutsuvad kuulaja kaasa muusikalisele seiklusele, mis ei lase sul tooliveerelt kaugemale uneleda.





cancel

Tuulelõõtsutajad

Eesti
Tuulelõõtsutajad on nagu lihtne ja merekindel kaluripaat, mis tuksub kindlalt oma mõnusas rahvapärases taktis muutlikust ilmast ja muust moest sõltumata.

Tuulelõõtsutajad sündis Viljandi folgiks aastal 2000. Aastatuhande esimesel kümnendil olid nad festivalil üsna sage esineja. Viimati astuti folgil üles "Mehe laulu" aastal 2012 koos Inseneride meeskooriga. Et sellest juba mitmeid aastaid merre voolanud, on Tuulelõõtsutajad taaskord festivali kavas tagasi! Mängivad nagi ikka rõõmuks ja tantsuks ning esitlevad oma 20. juubeli puhul ilmunud kolmandat kauamängivat "Elumere lained".


Tuulelõõtsutajad:
Juhan Uppin – lõõtspill, laul
Siim Rikker – lõõtspill, oktavmandoliin, laul
Priit Rikker – bass, laul
Enrik Visla – viiul, laul
Toomas Oks – kitarr, laul



cancel

Untsakad

Eesti

Untsakad on eelmise sajandi teisel poolel loodud Eesti folkansambel. Ehk üks väga vana ansambel, mis rahvamuusika austajatele vajaks põhjalikumat tutvustamist. Meie kontserdil võib kuulda säärast muusikat:

- Regilaulud (need mõeldi välja mõni aasta enne Untsakate asutamist, vahetult pärast maailma loomist);

- lorilaulud (vanasti lauldi kõigest, isegi viinast ja naistest);

- modern-lööklaulud ja sõjalaulud (NB! need laulud vajavad vanemlikku selgitust);

- metsavendade laulud (no aina hullemaks läheb);

- The Poguesi lood eesti keeles (see on Untsakatest veel vanem ansambel välismaalt, vanem kui leib).

See ongi meie muusika kokkuvõte. Lisaks võiks öelda, et mehed on juba üsna eakad kuid hoiavad hästi puhtust. Veel. Kõik korralikult vaktsineeritud ja kiibistatud.


Koosseis:

Ilmar Kald – viiul
Jaanus Jantson – kitarr
Jaanus Põlder – mandolin
Margus Põldsepp – lõõtsad
Marek Rätsep – basskitarr
Tauno Uibo – kõlavõlur
cancel

Vabariigi Pillimees Martin Arak

Eesti
Vabariigi Pillimees 2020 - Martin Arak on üks lihtne Eesti mees, kelle armastatud hobiks on saanud tema esiisade kombel rahvakandle mängimine. Sõbrad ja tuttavad kutsuvad teda Kandle Ossiks, sest pole just igapäevane nähtus, et üks ligemale sada kilo kaaluv kiilakas mehejurakas võtab talle armastatud pilli kätte ja hakkab sellest häält välja kiskuma. Mõne loo saatel on Oss isegi oma häälepaelad valla löönud ja kuulajaidki kaasa laulma kutsunud. Pealtnäha ossiliku fassaadi taga peitub tegelikkuses kahe tütre isa väga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali.



cancel

VIIK

Eesti

Instrumentaalansambel VIIK ühendab kahte Eesti pärimusmuusika maastikul juba pikalt toimetanud muusikut, kes on otsustanud oma instrumendid ja loomevõime ühendada. 12-keelne kannel ja kitarr otsivad kokkukõlasid ja eneseväljendust omaloomingu maailmast.

Duo muusika on isiklik ja autorite nägu, andes kuulajale võimaluse osa saada loojate rännakutest, pidu- ja argipäevast ning kõige sellega kaasnevatest emotsioonidest.

Kannelt ja kitarri ei kuule just tihti lavalaudadel koos mängimas, sestap on nauditav, kuidas duo VIIK muusika kõlapildis need ühtseks tervikuks sulanduvad.

“VIIK on nagu muistne kaalukiik, mille tasakaalus püsimiseks peavad teine teisel pool keskpunkti istujad üksteist hästi jälgima, et mitte uppi minna. Kadri ja Oti mängus on kiik pidevas liikumises ning pakub põnevat jälgimist, millise kaarega meloodiad ja fraasid maanduvad või kuhu välja jõuavad. Mugavat paigalseisu siit ei leia, või kui, siis loob näiline rahunemine maad uuteks üllatusteks. Kahe pilli keeled maalivad kuulaja kõrvadesse pildi, nagu oleks kaasamängijaid veel siin-seal, luues mulje helgest ja avarast mängumaast, kus kõik on võimalik."

Kristjan Priks, muusik (DAGÖ, Riffarrica)


Koosseis:

Kadri Lepasson - 12-keelne kannel

Ott Kaasik - kitarr (rootsi lauto)




cancel

Virumaa pärimuse radadel

Eesti
Plaadi idee sai alguse Miila küla lõõtsamehe, Martin Mülleri vanaema Hella Tõevere (1912) ja tema õe Julie Lipstoki (1914) pärandi uurimisest.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist saime 90date alguses Anu Korbi salvestatud materjali naiste laulude ja juttudega. Ka väike Martin laulis ise vanaemaga tookord mõned laulud lindile. Suureks abiks oli Martini vanaema paks klade laulusõnadega. Arhiivis uurides jõudsime omakorda Tapalt pärit August Ehasalu lõõtslugude juurde, mis tundusid ka huvitavad. Plaadile said Tapa lõõtsamehe August Ehasalu palad „Padikaater“ ja "Kirumani polka", viimase mängisid sisse Tapa Muusika- ja Kunstikooli õpilased ja õpetajad.

Plaadi ideega haakusid kohe Virumaaga tihedalt seotud rahvamuusikud: Villu Talsi, Ilmar Kald, Taavet Niller, Asso Int, Jaanus Põlder, Enver Lani ja mitmed teised, kes koos musitseerides moodustasid erinevaid pillide ansambleid. Plaadile mängisid muusikud lugusid, mida on varasemalt lauldud, mängitud ka Kiviõli, Jõhvi, Püssi, Rakvere piirkondades ning on seotud ka meie rahvamuusikutega.

Selle plaadi muusika on meie pillimeeste nägemus Virumaa rahvamuusikakultuurist läbi erinevate aegade ja paikade. Meie oleme oma meeskonnaga teinud algust leidmaks ja säilitamaks oma kohalikku rahvakultuuri.
 
Ja me ei tohi unustada - Virumaa on virulaste hoida!

Muusikud:

Martin Müller – lõõtspillid, laul
Asso Int - Eesti lõõts, laul
Villu Talsi – mandoliin, kitarr, laul
Taavet Niller – kontrabass, laul
Ilmar Kald – viiul, saepill, laul
Jaanus Põlder – kitarr, mandoliin, laul
Enver Lani – basskitarr, laul
Tanel Sakrits – mandoliin, laul
Kaarin Aamer – kitarr, laul
Sten Aamer – mandoliin, laul
Tõnis Kirsipu – trummid
Karoliina Alla – karmoška, laul
Mariliina Alla – mandoliin, laul
Randmar Tuulemäe – mandoliin, laul
Mattias Kaasik – basskitarr, kitarr
Mariel Ahven – mandoliin
Kirke Veiser – karmoška
Adeele Aamer – viiul
Lisete Ivask - viiul



cancel

Zetod

Eesti
FOLKROKK LEGEND JUBA 17 AASTAT

Kui seto noortest poistest Värskas kokkupandud bänd 2003. aastal ilmavalgust nägi, ei teadnud veel keegi, et seto leelo võiks kõlada peavoolu raadiotes, televisioonis ja muusikafestivalidel. Zetod segavad omavahel folgi, roki, pungi ja metalli ning tulemuseks on energia, mida kohtab harva. Kokku on avaldatud 6 täispikka muusikaalbumit, hiljutisem neist a capella stiilis “Traadilda’”. Koosseis on üles astunud lisaks kõikvõimalikele Eesti folkfestivalidele ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Belgias, Prantsusmaal ja USA-s. Bändi tegevus mängib suurt rolli seto leelo tutvustamises üle kogu maailma.

Zetod on koroona tuules valmistanud palju uut muusikat ning on aeg see kuuldavale tuua! Folk ilma Zetodeta on heal juhul Pärimusa aga mitte FOLK! Nii lihtsalt on! Olete valmis?

Zetod on:

1. Artur Linnus – akordion ja vokaal
2. Matis Leima – viiul, karmoška ja vokaal
3. Jalmar Vabarna – kitarrid ja vokaal
4. Jaanus Viskar – basskitarr ja vokaal
5. Martin Kütt – trummid



Vastet ei leitud