Artistid

Ak Dan Gwang Chil (ADG7) on mitmeid auhindu võitnud Korea pärimusmuusika rühmitus, kuhu kuuluvad kuus pärimusmuusikut pillidel ning kolm pärimuslauljat. 

Rühmitus esitab sakraalset, ilmalikku, rituaalset ning šamaanide muusikat, mis on pärit Hwanghae-do piirkonnast, mis nüüdseks on Põhja-Korea lääneosas asuv regioon. 

Ak Dan Gwang Chili võimas ja kütkestav esinemismaneer kutsub kuulajad endaga vaimsele teekonnale kaasa ning nende muusikast õhkab positiivset energiat.

ADG7 loodi 2015. aastal, mil Koreas tähistati Jaapani koloniaalvõimu alt vabanemise 70. aastapäeva. Nende muusika räägib vabaduse tõelisest tähendusest ning Lõuna-Korea soovist Korea uuesti ühendada. Nad on võitnud mitmeid auhindu kaasaarvatud parim bänd 2018. aasta KBS Korea pärimusmuusika auhindadel ning Sori Frontier auhind 2017. aastal Jeongju ülemaailmsel Sori festivalil. ADG7 oli üks 2019. aasta WOMEX (World Music Expo) esinejatest.

Breabach on kahtlemata üks Šotimaa andekamaid ja omapärasemaid kaasaegseid pärimusmuusika ansambleid. Breabach ühendab sügavad mägismaa ja saareriigi traditsioonid nende liikmete poolt Glasgows loodud innovaatilise muusikaga.

Breabach on üllitanud kuus üha kasvava populaarsusega albumit ning kustutanud oma loomingulist janu, tehes koostööd erinevate põlisaustraalia muusikutega, Quebecist pärit Le Vent du Nordiga. Bändi 15 aastat kestnud seiklus on viinud neid esinema nii Sydney ooperimajja kui ka New Yorki Central Parki. Nende muusika on pälvinud mitmeid auhindu, mille hulka kuuluvad viis Šoti pärimusmuusika auhinda, BBC raadio 2 pärimusmuusika auhindade parima bändi nominatsioon ja Songlines muusikaauhindade Euroopa aasta albumi nominatsioon. Kogu tegevuse jooksul on nende muusika põhiteemadeks olnud nii nende mängitava muusika kui ka oma enda juurte tunnustamine ja austamine ning samal ajal uute ideede, energia ja uskumuste juurutamine.

Breabachi liikmed on Megan Henderson (viiul, vokaal, steptants), James Lindsay (kontrabass, vokaal), Calum MacCrimmon (torupill, vile, bouzouki, vokaal), Conal McDonagh (torupill, vile, vokaal) ja Ewan Robertson (kitarr, vokaal, cajon).

Eesti ETNO 2022 on rahvusvaheline muusikakollektiiv, mille moodustavad 75 muusikut maailma eri paigust. Kirevust loovad Tšiili, Brasiilia, India, Inglismaa, Rootsi, Belgia, Austria, Saksa, Soome ning väga-väga paljud Eesti noored. Kollektiiv moodustub igal suvel uutest mängijatest, mistõttu on see alati põnev, ootamatu ja erinäoline. Niisama mitmekesine on ka kollektiivi repertuaar – traditsioonilised pillilood ja laulud erinevatest maadest, mis õpitakse üksteiselt selgeks enne folki toimuvas ja üheksa päeva kestvas muusikalaagris. ETNO laager tähistab sel aastal 25. toimumisaastat ning sel puhul on valminud ka dokumentaalfilm, mis avab ukse laagri sisemaailma.

Kontsert on maitsekas kombinatsioon esinejate originaalloomingust ja rahvamuusikast, mis on seotud tänapäevasesse impro-popi kõlavormi. Estonian Voicesi kunstilise juhi Kadri Voorandi ning Sander Mölderi koostatud kava tuumpunktiks on pilguheit meie rahvamuusika traditsiooni läbi laulu, mis on saanud mitmekülgsete vahenditega töötlused. Ühiselt kõlavad lood ajuti jazzharmoonialikes versioonides, elektronmuusikalistes manipulatsioonides ning kuulda on ka algupäraseid arhiivisalvestisi. Kõik on maitsekalt rikastatud popiliku rütmi ning helgelt haarava kõlaga.

Norra pärimusrokkbänd Gangar sai alguse Norra Muusikaakadeemiast.

Oma loomingus põimivad nad traditsioonilisi norra instrumentaallugusid ning laule uue helikeelega, milles on tunda nii rockabilly kui ka djentrocki mõjutusi. Nad ammutavad inspiratsiooni Hoven Drovenilt, Shiningult, AC/DCilt ning Meshuggah’lt ning muudavad vanima norra pärimusmuusika kättesaadavaks laiale publikule ilma mööndusi tegemata. 

Bändi esimees ja viiuldaja Mattias Thedens on olnud pärimusmuusika ja tantsu valdkonnas tegev pikka aega ning teised bändiliikmed on asjatundjad erinevates muusikažanrites nagu näiteks džäss, funk, popp, soul ja heavy metal. Gangarstubbgutta uus ja innovaatiline helimaastik tekib nende erinevate mõjutuste sümbioosist. Nende kvaliteetsed ja särisevad kontserdid panevad ka kõige kinnisema kuulaja jala tatsuma. 

Liikmed:

See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Liszt Ferenci muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.

Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.

Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.

Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.

Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.

Liikmed:

Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, väntorel, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul

Harri Lindmets ja Henrik Hinrikus on spetsiaalselt tänavuse festivali teema "Juured ja ladvad" ajel kokku tulnud duo. Kaks Wana-Wõromaa meest, kelle ühiseks kireks on Teppo lõõtspill ja rahvamuusika.

Harri Lindmets on oma ürgsete teadmistega tõeline lõõtsajuurik, kes on suureks eeskujuks noortele lõõtsameestele.

Henrik Hinrikus on tänapäevase mängustiiliga lõõtsamees, kes ei karda lõõtsal kasutada ka keelatud võtteid.

Kuidas aga kõlab kokku kahe eri ajastu lõõtsamehe mäng? Kontserdil saate teada!

See Lõuna-Austriast pärit bänd on oma nime saanud kodupiirkonna veinisordi, Heckenklescheri järgi. Bändi kolm liiget kasvasid üles keset pärimuskultuuri ning nende armastus pärimuse vastu sai alguse juba lapsepõlves.

Hecki Trio muusika on inspireeritud Alpide pärimusmuusikast, originaallooming seguneb rõõmsate ja tantsuliste oberkrainer’i muusikapaladega. Oberkrainer on Sloveeniast pärit muusikastiil, mis sai alguse Slavko Avseniku bändist 1950ndatel ja levis saksakeelses maailmas ja Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.  

Nii nagu veini valmistatakse erinevatest viinamarjasortidest, nii on ka Hecki Trio loomingus peidus erinevad žanrid. Nagu bänd ise kinnitab, siis vein on nende kütus, mis neid muusikat tegema innustab!

Liikmed:

Mitmekülgne ja andekas Hempress ehk “Lüürikamasin” põimib oma muusikas reggaet ja erinevaid hiphopi, afrobeati ja R&B variante.

Hempress tõusis muusikaareenil esile 2013. aastal koos Jah Ova Evil liikumisega (millega olid seotud ka näiteks Chronixx ja Infinite). Ta on avaldanud mitu singlit ja albumit, mis on leidnud kriitikute heakskiidu. Tema loomingu hulka kuulub näiteks „Unconquerebel”, mis tõusis ülemaailmses reggae edetabelis esimesele kohale, „Scientist meets Hempress Sativa in Dub“ mis sündis koostöös dub legendi Scientistiga, „Rock It Ina Dance“, „Boom Shakalak“ ning ülemaailmne hitt „Boom – Wah Da Da Deng“ koostöös Paolo Baldini Dubfilesiga. Hiljuti salvestas ta laulu „Wicked and Riled“ koos maailmakuulsa Ameerika reggae bändi Tribal Seedsiga. 

Teda saadab tema bänd The Unconquerebels. 

Sellest saab tõeliselt eriline kontserdielamus, seega ära maga seda maha!
Kontsert toimub koostöös Positive Vibratsioniga.

See bänd mängib tantsumuusikat! Hypnosis – tantsides ja mängides transsi jõudmine, Negative – fotonegatiiv, mis vahetab küll värvid, aga laseb sedavõrra selgemalt särada pildi tuumal. Pärimusflötisti Katariina Tirmaste ja kanada viiuldaja Robert Alan Mackie muusika püüab tantsu juurt, algset liikumisimpulssi. Seda sõnumit kannavad kummaliselt sarnased meloodiad, mis on põhjusega kanda kinnitanud nii ühel kui teisel pool Atlandi ookeani. Lõputud kordused logistavad lahti harjumuspärasest ajatunnetusest ja loovad ruumi loominguliseks spontaansuseks nii tantsijatele kui ka muusikutele. Üheskoos ronitakse üles mööda tantsu sugupuud, kuni soov liikuda saab olulisemaks koreograafiast. See on tee tantsuhüpnoosini.

Festivalil esitleb Hypnosis Negative oma särisevat debüütalbumit “Three Corners”. Kontserdil teeb külalisena kaasa Tõnis Kirsipu.

Juured ja ladvad, emad ja tütred

Mida ei mahuks emade ja tütarde vahele? Armastust ja trotsi, konkurentsi ja koostööd, lähedust ja üüratuid vahemaid. Ükski ema, ükski tütar ei ole elanud seda suhet ja seotust kogemata.

Laulame regilaule Lõuna-Eestist ja Saaremaalt, mis jutustavad emade ja tütarde vahel toimuvast. Laulame ja otsime vastuseid. Kas pruut üldse oskab “Memme tänu” laulda, kui tal omal last pole? Kui noorel karjusel haned kadunud on, kes aitab otsida? Kas “Tütarde tapja” lugu elustab ema või tütre hirmud? Kas ilus neiu on enamat väärt kui ta ehted?

Mis sünnib, kui tänapäeva regilaulikutena laulame neid igivanu laule koos oma teismeliste tütardega? Emad tütardele, tütred emadele?

Lauljate ja kuulajate silme all maalivad ema ja tütar Epp Margna ning Kadri Kalve laulud piltidesse.

Kuula Hetke on improvisatsiooniline flöödiduo, mille moodustavad Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Viljandi pärimusmuusika festivaliks on nad välja valinud oma vanavanavanemate sünnikohtadest pärit meloodiad ja motiivid, millega koos kulgedes saavad määravaks praegune koht ja hetk.

“Nende muusikaline “kohalolek” on omaette hõrk väärtus, mis seisneb üksteise tähelepanelikus kuulamises ja ideaalilähedases kokkukõlamises ehk kokkumängimises. [...] Kahe flöödi poolt loodud helidekangas mõjub hüpnootiliselt, ajatult ja ausalt – pole vahet, kas muusikalise materjali aluseks on mängijate omalooming või hoopis esivanemate rikkalik varasalv.”

Robert Jürjendal, 2022

Laste ETNO 2022 on pärimusmuusika kollektiiv, mis koosneb 35 andekast noorest muusikust. 12–16-aastased lapsed õpivad üksteiselt nädala jooksul toimuvas muusikalaagris traditsioonilisi lugusid ja laule eesti pärimusmuusika varamust ning toovad need publiku ette Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Leik on viiuli- ja häälekõlasid ühendav duo, mille liikmeteks on Kelly Veinberg ja Elina Kasesalu. Leik kannab Eesti traditsioonilistest kõladest ammutatud elemendid koosmängu impulsil värsketele radadele. Nende muusikat iseloomustab õrnus, voolavus ning naiselik ja julge energia. Leiki muusikas kuuleb mitmekülgseid ja harmoonilisi rütmimustreid, mis põimuvad pehmete vokaali- ja viiulikõladega. Leik tähendab skandinaavia keeltest eesti keelde tõlgituna koosmängu ja moodustub ka duo liikmete nimetähtedest.

Leo Bianchini on Brasiilia muusik ja laulukirjutaja, kes on üle viieteistkümne aasta tegelenud muusikaga nii bändide koosseisus, sooloartistina kui ka migratsiooniprojekti Citizen Musician raames.

Muusikat kirjutades leiab Leo inspiratsiooni nii MPBst (música popular brasileira) kui ka Lääne-Aafrika ja Araabia muusikast ning viimastel aastatel Euroopas kogetust. Selle tulemusena tekib rütmikas popp-mõjutustega helimaastik, kus on ruumi ka eksperimenteerimisele.

Leo on avaldanud 7 albumit ning andnud sadu kontserte nii Brasiilias, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Leo on populaarne erinevates interneti väljaannetes - tema bändi 5 a seco on Spotifys kuulatud üle 500 000 korra ning tema YouTube’i kanaleid on vaadatuid miljonid silmapaarid.

Hetkel elab ta Portugalis, väisab Euroopa lavasid ja kirjutab oma kaheksandat albumit.

Leo Bianchini põlvkonna muusikud lõimivad erinevaid MPB mõjutusi maailmamuusikaga. Tema muusika põhineb erakordselt rikkalikult Brasiilia muusikatraditsioonil (Tom Jobim, João Gilberto, Caetano Veloso jne), kuid tema loomingus on tunda uut jõudu ja värve, mis tekivad kokkupuudetest traditsioonilise Araabia ja Aafrika muusikaga. 

Vokaal, kitarr, rütmid, sõnad ja värvid – Leo Bianchini on kui ühe mehe orkester!

Lüü-Türr on Harjumaal Arukülas 2012. aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel. 2022. aasta on seega Lüü-Türri 10. tegutsemisaasta juubel.

Ansamblile on kõige südamelähedasem regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti.

2011. aasta sügisel tekkis Tiit Saarel ja Jako Reinastel, kes on Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliikmed, mõte hakata Aruküla rahvamajas läbi viima meestelaulutubasid. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale esialgu kaks, aga jutt laulutubadest levis ja varsti oli mehi juba kümmekond.

Meestelaulupundile nime otsimisel jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam oli lüü-türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Pärit on see Lüganuselt.

Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas. Ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.

Lüü-Türr-i koosseisu kuuluvad: Tiit Saare, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Alari Kruusvall, Andrus Rähni, Olev Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Tauno Nava, Erik Sikk

Festivali kontserdi läbivaks lõngaks on Maimu seaded eesti pärimusmuusikast. Juhtumisi on need lood, mis otseselt või kaudselt on seotud pulmadega. Kontserdil kuulete ka torupillilugusid, mis Maimu on seadnud oma pillile. Lisaks instrumentaalpaladele saavad kõlama laulud, mis inspireeritud võluvast lihtsusest, mida suudavad luua viiuldajad, kes laulavad ja samal ajal end ise saadavad.Maimu Jõgeda on akordionist, kelle muusika viib kuulajad radadele, kuhu tahaks lõpmata pikaks ajaks ilu nautima jääda. Võrumaa juurtega, Rõugest pärit muusiku suureks huviks ja inspiratsiooniallikaks on pärimusmuusika. Ühel hetkel hakkas temas helisema tema oma pärimus, mis praeguseks lausa kahe plaadi kuju saanud. Tegu on avatud silmaringiga rõõmsameelse muusikuga, kes ei sea endale žanrilisi piire: tema muusikast leiab nii pärimuse, jazz´i, klassikalise kui ka soul-muusika mõjutusi.

Maimu Jõgeda debüütalbum "Pühendus" nägi ilmavalgust aastal 2017. Mais 2020 ilmus tema teine album “Millestki, mis…” (“The one about…”), kus Maimu omalooming kohtub eesti torupillilugudega ning põimub kõrvupaitavaks tervikuks. Akordionist on olnud nomineeritud Eesti pärimusmuusika auhindade galal Etnokulbid parima uue folkartistina aastal 2017 ja 2020. Rahvusvahelise karjääriga algust teinud muusik loob muusikat südamest ning annab seda oskuslikult oma kontsertidel edasi.

Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja. Tänaseks on Mari ilmutanud neli sooloalbumit, millel kõlab autorilooming: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016) ning “Omaenese ilus ja veas” (2020). Viimase albumi eest tunnustati Marit Eesti muusikaauhindade galal autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning ta valiti Eesti popmuusika aastaauhindadel Kuldne Plaat 2021 aasta naisartistiks.

Mari Jürjens on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Liisi Koikson jpt). Tema looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.

OOPUS – see on happefolk!

Žanrilt folktroonika ja sisult eesti torupill, regilaulud, jutuvestmine, acid sündid Roland TB-03, TR-06, TR-09 ning tants ja visuaalid. OOPUS liidab analoogelektroonilise saundi pärimusmuusika elementide, liikumise ja erivalguslahendustega. Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline.

Bändi liikmetele meeldib endast mõelda kui žanriülesest kollektiivist, kelle esitatav looming sõltub suuresti esinemiskoha spetsiifikast ja kohapealsest atmosfäärist. Live's nii heli

kui valguslahendusi kokku põimides kasutavad nad ära võimalust läheneda igale etteastele individuaalselt. Põhiline rõhk on OOPUSe jaoks sellel, et lood oleksid tantsitavad ning pakuksid sealjuures nii visuaalset kui ka kuulamisnaudingut.

OOPUS liikmed:

ÖÖT on punt Viljandi pärimusmuusika tudengeid, kes mängivad skandinaavia hõngulisi eesti rahvalaulude töötlusi, aga ka omaloomingut. ÖÖT soovib enda muusikaga peegeldada oma siirust, vahetust ja omavahelist sõprust.

Kava koostades märkas bänd olulist seost enda valitut laulude vahel – kõigis on juttu lindudest. Laulik õpib oma laulud lindudelt. Ilmalinnu munadest said meile päike, kuu ja tähed. Vares

võtab valu, harakas haiguse jpm. Niisiis toob ÖÖT lisaks mõnusale muusikale lavadele ka killukesi linnu pärimusest eesti kultuuris.

Puuluup on võrsunud Vormsi saare talharpa traditsiooni juurtest ning kõigutab süüdimatu lustiga oma ladvapungi zombie-folgi ja pungi, trad-hop chi kungi, Vivaldi ja Jungi ning lõppematu poogendamistungi hoovustes. Oma laulutekstides arutleb Puuluup valdavalt murdmaasuusatamise ja energiapoliitika teemal, lisades siia-sinna põikeid ka hügieeni ja armastuse radadele. Iseloomulikud on detailitäpsed kirjeldused erinevatest olulistest loodus- ja kultuuriobjektidest, mõtlik huumor ja kõigile vanusegruppidele eakohane koreograafia. Kui tulete lava ette, siis hoidke juured maas ja käed üleval, sest teile võib peale liuelda sajakiloseid talharpasurfareid.

Radim Zenkl ja Villu Talsi kohtusid eelmisel suvel Tšehhis festivalil, kus nad mõlemad oma bändiga esinesid. Järgmisel päeval peale esinemist kohtusid Villu ja Radim taas mandoliini töötoas. Nad mängisid koos erinevaid lugusid ning kõik töötoas osalenud nautisid nende muusikat. Viljandi pärimusmuusika festivali jaoks on nad koostanud erilise kava, mis koosneb peamiselt eest ja tšehhi pärimusmuusikapaladest, millele on lisatud mõned lood teistestki muusikažanritest, mis neid mõjutanud on, näiteks bluegrass või keltide muusika.

Radim Zenkl on mandoliinimängija, helilooja ja muusikaõpetaja. Ta sündis endises Tšehhoslovakkias ning hakkas mandoliini mängima 13-aastaselt. Just mandoliinihelid motiveerisid teda 17-aastaselt muusiku elukutset valima. 1989. aasta suvel, kolm kuud enne kommunistliku režiimi kokkukukkumist, põgenes Radim Tšehhoslovakkiast ning kolis San Franciscosse. 1992. aastal valiti ta USA meistriks riiklikel mandoliini meistrivõistlustel Winfieldis. Ta leiutas omaenda meisterliku tehnika, nn Zenkli stiili, kus üks mandoliin teeb justkui kahe mandoliini häält.

Lisaks sooloesinemistele on ta teinud koostööd erinevate USA akustilise muusika tippnimedega ning mänginud koos selliste muusikutega nagu näiteks David Grisman, Tim O'Brien, Peter Rowan, Tony Trischka, Chris Thile (kvartetis), Scott Nygaard ja teised. Ta on avaldanud üheksa CD-d, kaasa arvatud improviseeritud duettide CD koos Tony Rice’i, Jerry Douglase, Bela Flecki, Mike Marshalli ja teistega („Strings and Wings“, Shanachie, 1996) ning teinud kaasa rohkem kui 80 muul albumil. Tema hariduslik DVD „Mandoliini aabits” avaldati 2015. aastal.

Hetkel jagab Radim oma aega USA ja Tšehhi vahel. Lisaks originaalloomingule keskendub ta oma kodukandi muusikale ehk tšehhi ja slovakkia pärimusmuusikale, mida ta esitab lisaks mandoliinile erinevatel traditsioonilistel muusikainstrumentidel nagu näiteks fujara (170 cm pikkune flööt), karjasevile, koncovka, dvojacka ja paljud teised.

Villu Talsi on eesti folkmuusik, kes on eeskätt tuntud ansamblist Curly Strings.

Laulja ja laulukirjutaja Rosa Cruz sündis Kuuba pealinnas Havannas ning teda iseloomustab jõuline hääl ja positiivne energia.

Rosa Cruz on kogenud laulja, kes laulis ja mängis löökpille tuntud Kuuba naisansamblis Obini Bata. Tema loomingus segunevad erinevad muusikastiilid, nagu on kuulda tema albumitel „Cosas del Arte“ ning „Abanece“.

Lauljatar teeb koostööd Ladina-Ameerika hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooniga (OEI), kus ta tegeleb Kolumbia kultuuri arendamisega. 2010. aastal osales ta projektis „Immigratsioon ja kultuur globaalses maailmas“ ning tema lugu „Andango a largo camino“ avaldati ladina-ameerika artistide kataloogis.

Rosa Cruziga koos esineb löökpillimängija Yosney Linares. Samuti Havannast pärit muusik tunneb ennast koduselt kõikides ladina ja afro-ameerika rütmides ning mängib kolme Bata trummi korraga. Tema looming on mõjutanud rumba, guaguankó (kiire variatsioon Kuuma rumbast) ja kogu Kolumbia muusikat. Ta on õppinud flamenko kasti trummi ja brasiilia löökpille ning nende rütme on kuulda ka tema loomingus.

Stringflip viljeleb kaasaegset pärimusmuusikat, mis on inspireeritud Põhjamaade ja keltide traditsioonidest. 2021. aasta aprillis avaldasid nad omanimelise esikalbumi, mis on leidnud positiivset vastukaja paljudes tuntud kanalites nagu näiteks Briti Living Tradition, Taani Rootszone, Belgia TradCan ja Rootsi Lira. Kriitikud kiidavad nende täpset ja mängulist esinemismaneeri ning lummavaid kompositsioone, mis lasevad kõikidel instrumentidel särada. Nad olid 2021. aasta Taani muusikaauhinna DMA Roots nominent uue tulija kategoorias.

Oma esikalbumi jaoks kirjutasid kõik neli bändiliiget kaks originaallugu. Mitmekülgse kõlaga muusikas on kuulda rootsilikku melanhooliat, iirlastele omast nakatavat gruuvi ning taani tantsumuusika ning kammermuusika mõjutusi.

Liikmed:

Tammele on folgi sugemetega koosseis, kes ammutab inspiratsiooni pärimuslikest viisidest ja tekstidest. Repertuaari sügavusest võib leida omaloomingust ning fantaasiast pakatavaid seadeid ja lugusid.

Tammele kuus liiget said kokku Viljandi kultuuriakadeemias. Ansambli pani kokku bändi laulja ja laulukirjutaja Ulla Mängli. Pärimusmuusikat õpivad akadeemias veel saksofoni erialal Helery Kõrvemaa, viiulil Brett Hiiob ja kontrabassil Karl-August Soonberg. Sopransaksofon on selle ansambli kelmikas tantsija ja viiul traditsioonitundlik puudutus, kontrabass lisab tervikusse oma keeled ja noodid. Tammele panevad aga hoopis teisest küljest kasvama akadeemia rütmimuusikaeriala tudengid Reimo Namm kitarril ja Hans K. Pikani löökpillidel. Nende teadmised harmooniast ja värvilisest mängust aitavad Tammelel kasvada kõrgemale ja kaugemale, loogeldes oksadega kusagil kosmose ja maakera piiril. Juured hoiavad aga kindlalt kinni vanadest traditsioonidest ja sõnadega seletamatust ürgsusest.

Erinevalt muinasjuttude kolmepealistest lohedest, kelle vastu pidi kangelane võitlema, on Triuka pärimusest ja muusikahuvist kantud kolmik, kelle koostööst sünnib alati midagi head. Bändi mitmekülgsed noored muusikud kohtusid pärimusmuusika laagrites, kus neid tõi kokku rõõm pillimängust ning huvi stiilide ja seadetega katsetamise vastu. Kolmiku oskused kingivad kuulajale mitmekesiselt kirju helipildi. Ise ütlevad noored, et panevad oma pillimänguoskuseid tõsiselt proovile ja naudivad seda kogu hingest.

Trio teekonda on juhendanud Johan Kristjan Aimla.

Liikmed:

30. juuli öösel kell 24.30 – Untsakad 30!

Untsakad saavad 15. oktoobril 30 aastat vanaks. Esimene suur pidu selle tähistamiseks pannakse mõistagi püsti Viljandi pärimusmuusika festivalil! Laupäevaöisele suurele sünnipäevakontserdile Kirsimäel on oodatud kõik Untsakate sõbrad. Ja nii mõnigi hea sõber on koos Untsakatega ka laval: Alleaa, VLÜ, Ilona Aasvere, Airi Allvee jpt.

Uurikad 

Uurikad on ainulaadne ühe küla noorte folkansambel, kelle kõik liikmed elavad Uuri külas, Kuusalu vallas, Harjumaal. Klassikalist pillimängu õpitakse Kuusalu Kunstide Koolis, ansamblis aga mängivad Uurikad veel pille, mida ise õpivad. Nende lugudes kõlavad kitarr, ukulele, mandoliin, viiul, akordion, flööt, löökpillid, torupill. Lisaks tuntud lauludele ja rahvalikele lugudele on ansamblil ka originaallugusid.

Uurikatel ilmus 2021. aasta sügisel album “Õnn tuli õuele”, mille lood on inspireeritud tänapäeva elust-olust, nutisõltuvusest, maal elamise võludest, looduse, kodukandi ning esivanemate pärandi hoidmisest.

Uurikate liikmed: Marliis Kosemets (laul, mandoliin, viiul ), Mariel Moks (kellamäng, meloodika), Matias Kosemets (laul, akordion, lõõts), Miia Vanahans (ukulele, kitarr), Henri Uustalu (laul, flööt), Birgit Moks (ukulele), Hanna Liisa Talts (laul, akordion) Kädi Ülle (ukulele, basskitarr), Lisette Moks (laul, kitarr, mandoliin, flööt, akordion), Sofia Rutiku (laul, viiul, ukulele), Ekebert Esken (löökpilld). Juhendajad: Külli-Katri Esken (klahvpillid) ja Kristiina Rebane (torupill).

Orkester Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis 1989. aasta juunis noorukite taltsutamatust himust mängida lõõtspille. Korralikke instrumente polnud neil kodumaal sel jubedal ajal aga kuskilt võimalik soetada. Kord sattusid asutajaliikmed üheskoos maapoodi, kus silmasid riiulil tillukesi, lastele mõeldud garmoškasid. Hind oli soodne ning vabatahtlik kodanikeühendus registreeris end Pärnu Maakonnavalitsuses.

Raugematust kirest selle seksika muusikamasina vastu moodustus 1995. aastal rahvalikku muusikat mängiv tantsuorkester.

Ühingu praegused liikmed on Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas.

WoWaKin mängib Radomi, Kielce ja Sanniki piirkondadest pärit masurkasid, polkasid, kujavjakke, tangosid, fokstrotte, oberekke ja (hälli)laule. Peale viiuli, kolmerealise poola akordioni ja trummide mängivad nad ka väikest bandžot ja suupilli. 2016. aastal võttis bänd esimest korda osa Poola kõige tähtsamast folkmuusika konkursist „Uus traditsioon“, kus nad saavutasid kolmanda koha. Peale seda on kooslus andnud hulga kontserte.

Paula Kinaszewska on laulja ja viiuldaja, kes kogub ja esitab traditsioonilist poola muusikat ning on lisaks ka näitleja. Ta on pälvinud auhindu nii näitlemise kui muusikalise tegevuse eest ning olnud seotud mitmete teatriprojektidega, kus segunevad pärimusmuusika ja kaasaegne muusika.

Mateusz Wachowiak on klassikalise muusikalise haridusega akordionimängija, multiinstrumentalist ning helilooja, kes mängib Balkani muusikat ja tangosid.

Mis on Yamma saladus, et nende muusika suudab lummata tuhandeid kuulajaid üle kogu maailma? Nende muusika on haruldane ja seda mängitakse iidsetel muusikariistadel (duduk, ney, kopuz, oud, shofar), mis ühendab kuulajaid vaimse pärimuse ja traditsioonidega vaatamata sellele, et tegemist on kaasaaegse originaalmuusikaga. Yamma Ensemble heli, esitus ja liigutavad kompositsioonid on viinud nende muusika palju kaugemale, kui bändiliikmed alustades unistadagi oskasid. Ilma igasuguste plaanideta sai bändist ülemaailmne sensatsioon, kuid neil on õnnestunud jääda ehedaks ning truuks oma piirkonnale, kus nad on sündinud ja kasvanud, tõstes aukohale heebrea keele kogu oma erinevate kihtide ja rikkaliku ajalooga.

Lisaks heebreakeelsele omanäolisele originaalloomingule esitab Yamma ka pärimusmuusikat ja erinevate juutide diasporaade kadunud muusikat, Jeemeni, Babüloonia ja Sepharadi juudikogukondade muusikat ja ka hassiidide muusikat kõigis nende imetabastes vormides, mida juudid aastasadade jooksul on alal hoidnud.