Bani Hill Bandi teevad eriliseks suurepärased hääled, meisterlik pillimäng, pühendumine muusikale ning väsimatu jõud ja energia, millega seitse meest oma muusikat kuulajateni toovad. Nende looming on kütkestav, sest see tuleb sügavalt südamest ja on tihedalt põimunud meeste kodumaa juurtega.
Bani Hill Band, mille liikmed on pärit erinevatest Gruusia piirkondadest, kombineerib mitmesuguseid gruusia rahvalaule kogu Kaukaasia unikaalse muusika ja kultuuriga. Nende muusika ulatub tuhandete aastate taha: koorilaul on üks gruusia autentsemaid kultuurinähtusi, mis on oma meisterliku polüfooniaga kantud ka UNESCO nimistusse. See ainulaadne laulusiil kujunes välja sajandite vältel ja kandus edasi põlvest põlve. Bani Hill Bandi mehed austavad sügavalt oma isade pärandit, kuid lisavad samas tõeliste kunstnikena oma loomingule ka uuenduslikku vürtsi.
Bani Hill Band sai alguse Tbilisi tänavatelt ja muutus kiiresti populaarseks kogu Kaukaasias ja kaugemalgi. Mehed on pugenud grusiinide südameisse – nad on esinenud kõikjal, alates väikestest pulmapidudest ja lõpetades suurte festivalide ja kontsertsaalidega.
Nüüd on Bani Hill Band valmis vallutama Euroopat!
Mate Pirtskhelava - panduri, laul
Raul Bitsadze - panduri, laul
Besik Metreveli - karmoška, laul
Goga Nikoladze - bass
Gela Gogishvili - dhol, laul
Besik Kvitsiani - klahvpillid, laul
Beqa Miqadze - perkussioon, efektid, laul
Artistid
Bani Hill Band
Gruusia
Canzoniere Grecanico Salentino
Apuulia, Lõuna-Itaalia
1975. aastal moodustatud Canzionere Grecanico Salentino on Salento esimene ja kõige mõjukam pärimusmuusika ansambel. CGS-i loomingut iseloomustab traditsioonilise ja modernse paeluv dihhotoomia: muusikud tõlgendavad kaasaegses võtmes kuulsat pizzica tarantata rituaali, mis suudab tervendada tarantli hammustust muusika, transi ja tantsuga.
CGS-i albumid ja konserdid on kui energia-, kire-, ja võlukunstiplahvatus, kus tamburiinirütm haarab publiku kaasa aegadeülesele teekonnale läbi Salento kultuuri.
Nende värskeim album “Meridiana” (2022) krooniti Euroopa maailmamuusika edetabelis aasta albumiks. 2018. aastal sai CGS esimese Itaalia bändina Songlinesi muusikaauhindadel parima ansambli tiitli. 2014. aastal pälvis nende lugu “Sola Andata”, mis põhineb itaalia kirjaniku Erri De Luca tekstil, Amnesty Inernationali poolt välja antava kunsti ja inimõiguste auhinna. 2012. aastal osalesid nad New Yorgis globalFESTil ja väljaanne The New York Times nimetas neid “keeristormiks”. Samal aastal oli CGS ainus Itaalia bänd maailmamuusika messil WOMEX.
Mauro Durante - laul, perkussioon, viiul
Alessia Tondo - laul
Silvia Perrone - tants
Giulio Bianco - torupill, suupill, flöödid, bass
Massimiliano Morabito - orel
Emanuele Licci - laul, kitarr
CGS-i albumid ja konserdid on kui energia-, kire-, ja võlukunstiplahvatus, kus tamburiinirütm haarab publiku kaasa aegadeülesele teekonnale läbi Salento kultuuri.
Nende värskeim album “Meridiana” (2022) krooniti Euroopa maailmamuusika edetabelis aasta albumiks. 2018. aastal sai CGS esimese Itaalia bändina Songlinesi muusikaauhindadel parima ansambli tiitli. 2014. aastal pälvis nende lugu “Sola Andata”, mis põhineb itaalia kirjaniku Erri De Luca tekstil, Amnesty Inernationali poolt välja antava kunsti ja inimõiguste auhinna. 2012. aastal osalesid nad New Yorgis globalFESTil ja väljaanne The New York Times nimetas neid “keeristormiks”. Samal aastal oli CGS ainus Itaalia bänd maailmamuusika messil WOMEX.
Mauro Durante - laul, perkussioon, viiul
Alessia Tondo - laul
Silvia Perrone - tants
Giulio Bianco - torupill, suupill, flöödid, bass
Massimiliano Morabito - orel
Emanuele Licci - laul, kitarr
Curly Strings
Eesti
Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis.
Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen ja tänu sellele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänaseni.
Eeva Talsi - viiul, laul
Taavet Niller - kontrabass, laul
Peeter Priks - kitarr, laul
Villu Talsi - mandoliin, laul
Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen ja tänu sellele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänaseni.
Eeva Talsi - viiul, laul
Taavet Niller - kontrabass, laul
Peeter Priks - kitarr, laul
Villu Talsi - mandoliin, laul
Duo Ruut
Eesti
Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise leidnud Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Kahekesi ühel kandlel mängimine annab võimaluse uute mängutehnikate leiutamiseks, mille tulemusena tärkab nende sõrmede alt minimalistlik ning värske muusika.
Lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, sh mainekatel festivalidel Celtic Connections, Womex, Trans Musicales, Eurosonic jt. Viimase paari aasta jooksul on Duo Ruut esinenud ligi kahekümnes riigis ning nende tegemisi on kajastanud mainekad väljaanded üle maailma, sh MOJO, Le Monde, BBC3, The Arts Desk, Songlines jne.
Ann-Lisett Rebane - laul, kannel
Katariina Kivi - laul, kannel
Lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, sh mainekatel festivalidel Celtic Connections, Womex, Trans Musicales, Eurosonic jt. Viimase paari aasta jooksul on Duo Ruut esinenud ligi kahekümnes riigis ning nende tegemisi on kajastanud mainekad väljaanded üle maailma, sh MOJO, Le Monde, BBC3, The Arts Desk, Songlines jne.
Ann-Lisett Rebane - laul, kannel
Katariina Kivi - laul, kannel
Eesti ETNO 2024
Erinevad riigid
Eva Väljaots & Robbie Sherratt
Eesti/Inglismaa
Eva Väljaots & Robbie Sherratt loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui ka inglise pärimusse. Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärvide poolest rikka ning võluva terviku, milles on esikohal hea kooskõla ja ühine tunnetus. Duo kontserdid on vahetud ja tulvil improvisatsiooni, nende muusika on ühtaegu traditsioonitundlik ja kaasaegne.
2024. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad Eva Väljaots & Robbie Sherratt oma äsja ilmunud debüütalbumit “Skylark” ainulaadse loodushelide salvestustele toetuva kavaga, mis on valminud koostöös bioloog Veljo Runneliga. Sarnaselt pärimusmuusikale iseloomustab loodushääli rütmilisus, motiivilisus ja kordumine ning need salvestused on omamoodi jäljed lindil, mis kätkevad endas lugusid helide autorist, tema elust ja ümbrusest ning looduse rütmidest. Duo interpreteerib ja jäljendab neid lugusid oma pillidel ja häälel ning viib kuulaja rändama läbi erinevate maastike.
2024. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil esitlevad Eva Väljaots & Robbie Sherratt oma äsja ilmunud debüütalbumit “Skylark” ainulaadse loodushelide salvestustele toetuva kavaga, mis on valminud koostöös bioloog Veljo Runneliga. Sarnaselt pärimusmuusikale iseloomustab loodushääli rütmilisus, motiivilisus ja kordumine ning need salvestused on omamoodi jäljed lindil, mis kätkevad endas lugusid helide autorist, tema elust ja ümbrusest ning looduse rütmidest. Duo interpreteerib ja jäljendab neid lugusid oma pillidel ja häälel ning viib kuulaja rändama läbi erinevate maastike.
Florence Adooni
Ghana
Frafra gospeli ja highlife muusika segu tõotab rütmikat pidu!
Florence Adooni kaasakiskuva, ajalugu ja tänapäeva siduva tantsumuusika saatel on raske liikumatuks jääda. Ghana lauljanna viljeleb oma kodumaal õitsvat frafra gospelit, mis on sündinud rahvarohketel pühapäevastel jumalateenistustel laulmiseks, püstijalu ja koos tarmuka kaasa plaksutamisega. "Frafra gospeli kuninganna" Florence Adooni kaasahaarav väljenduslaad on segunenud Ghana teise uhke ja tugeva muusikatraditsiooniga: meloodiliselt ja rütmiliselt pulseeriva highlife’iga, milles kohalikud Ghana traditsioonid saavad tuld juurde popi, roki ja jazzi ideedest ning kaasavad säravaid vaskpuhkpille. Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on oodata Florence Adooni täispikka albumit.
Florence Adooni kaasakiskuva, ajalugu ja tänapäeva siduva tantsumuusika saatel on raske liikumatuks jääda. Ghana lauljanna viljeleb oma kodumaal õitsvat frafra gospelit, mis on sündinud rahvarohketel pühapäevastel jumalateenistustel laulmiseks, püstijalu ja koos tarmuka kaasa plaksutamisega. "Frafra gospeli kuninganna" Florence Adooni kaasahaarav väljenduslaad on segunenud Ghana teise uhke ja tugeva muusikatraditsiooniga: meloodiliselt ja rütmiliselt pulseeriva highlife’iga, milles kohalikud Ghana traditsioonid saavad tuld juurde popi, roki ja jazzi ideedest ning kaasavad säravaid vaskpuhkpille. Viljandi pärimusmuusika festivali ajaks on oodata Florence Adooni täispikka albumit.
Fylgja
Eesti
Fylgja on karmimat folki viljelev bänd, mis koosneb viiest tulihingelisest muusikust. Oma lugudes kasutavad nad pärimuslikke tekste ja rahvaviise ning lisavad sinna juurde omaloomingulist vürtsi. Paljud nende laulud jutustavad mõnest neiust. Näiteks Mannist, kes otsustas maalt linna kolida, või hoopiski kahest neiust, kelle mureks on armastus sama noormehe vastu.
Fylgja kasvas välja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitest ja sellele kohaselt hakkasid nad varakult üles astuma Viljandi pärimusmuusika festivali Rohelisel laval. Tänaseks on nad nii palju kasvanud, et salvestasid läinud talvel oma esimese albumi “Mets ja maa”, mida nüüd suurel laval kuulda saab.
Kerli Kislõi - trummid, karmoška, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Jürgel - elektrikitarr, laul
Jaagup Jürgel - basskitarr
Martin Kalm - elektrikitarr
Fylgja kasvas välja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitest ja sellele kohaselt hakkasid nad varakult üles astuma Viljandi pärimusmuusika festivali Rohelisel laval. Tänaseks on nad nii palju kasvanud, et salvestasid läinud talvel oma esimese albumi “Mets ja maa”, mida nüüd suurel laval kuulda saab.
Kerli Kislõi - trummid, karmoška, laul
Susanna Viktoria Mõtsmees - flööt, torupill, laul
Liina Jürgel - elektrikitarr, laul
Jaagup Jürgel - basskitarr
Martin Kalm - elektrikitarr
Gabba
Norra/Saami
Gabba on bänd, kes ühendab traditsioonilise ja kaasaegse, kutsudes kuulajaid avastama saami kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Nende muusika viib rändama erakordsesse saami kultuuripärandisse, seades aukohale ainulaadse saami joiu. Kaugelt põhjast Maze (Masi) linnast, Guovdageaidnu (Kautokeino) vallast, Finnmargi maakonnast pärit joiumeister John André Eira toob koos Lõuna-Norra muusikutega kuulajate ette oma esivanemate pärandi ja originaalpalad, luues bändi kütkestava ja kummitusliku kõlapildi.
2023. aastal võitis bänd oma debüütalbumi "Gabba" eest Norra Grammy, Spellemannpriseni. Lugupidamise ja tänuga jätkavad nad oma muusika vormimist ja üle maailma esitamist. Mehed töötavad innukalt oma teise albumi "Vuossárga Luohti" kallal, mille nimi tähendab tõlkes “Nädala esimese päeva joiud”.
Liikmed:
John André Eira - laul, löökpillid
Ola Brandsnes Vårtun - bänžo, klahvpillid, taustalaul
Espen Bakke - bass, taustalaul
Christoffer Mietle Furuheim - kitarr, taustalaul
Idar Eliassen Pedersen - trompet, taustalaul
Marius Trøan Hansen - trummid, taustalaul
2023. aastal võitis bänd oma debüütalbumi "Gabba" eest Norra Grammy, Spellemannpriseni. Lugupidamise ja tänuga jätkavad nad oma muusika vormimist ja üle maailma esitamist. Mehed töötavad innukalt oma teise albumi "Vuossárga Luohti" kallal, mille nimi tähendab tõlkes “Nädala esimese päeva joiud”.
Liikmed:
John André Eira - laul, löökpillid
Ola Brandsnes Vårtun - bänžo, klahvpillid, taustalaul
Espen Bakke - bass, taustalaul
Christoffer Mietle Furuheim - kitarr, taustalaul
Idar Eliassen Pedersen - trompet, taustalaul
Marius Trøan Hansen - trummid, taustalaul
Heino Elleri Muusikakooli pärimusmuusika osakond 10!
Eesti
Heino Elleri kooli pärimusmuusika osakond on ainus omataoline, mis keskendub peamiselt eesti pärimusmuusika õppimisele ja interpreteerimisele keskastmes. Kümne aasta jooksul on osakonnal ja osakonna lõpetanud muusikutel tekkinud oma stiil ehk muster, eesti pärimusmuusikat esitatakse ja tõlgendatakse lakkamatu rõõmu ja uudishimuga, samuti austuse ja detailidesse süvenemisega. Oskonnast välja kasvanud muusikud ning kollektiivid, nt Vabariigi Pillimees Kert Krüsban, Duo Mann ja Juula, Duo Mänd/Krüsban, Pärlin, ViuVäuVau ja Nova Lyre, on noppinud erinevaid auhindu ja jätnud eesti pärimusmuusika maastikule oma kvaliteedimärgi, olulise jälje, kujundades seda nii praegu kui ka edaspidigi.
Kontserdi kontseptsioon on teha läbi pärimusmuusika ja erinevate külapillimeeste, pillitraditsioonide ja piirkondade Eestile ring peale: Lõuna-Eesti poolt lõõtsa-ja kandlemuusikat, saartelt torupillimuusikat, rannikualadelt viiulimuusikat ning parmupillimuusikat jne. Repertuaaris on seega ainult eesti pärimusmuusika, mis tuleb esitusele väiksemate kollektiivide ja soolomängijate ning ka suure õpetajatest, õpilastest, vilistlastest koosneva orkestri poolt.
Kontserdi kontseptsioon on teha läbi pärimusmuusika ja erinevate külapillimeeste, pillitraditsioonide ja piirkondade Eestile ring peale: Lõuna-Eesti poolt lõõtsa-ja kandlemuusikat, saartelt torupillimuusikat, rannikualadelt viiulimuusikat ning parmupillimuusikat jne. Repertuaaris on seega ainult eesti pärimusmuusika, mis tuleb esitusele väiksemate kollektiivide ja soolomängijate ning ka suure õpetajatest, õpilastest, vilistlastest koosneva orkestri poolt.
Hypnosis Negative
Eesti/Kanada
Hypnosis Negative on tunne, kui tants hüppab su kehast välja, jalad ajavad teineteist kriuksuval puitpõrandal taga ning keegi ei tea, millal muusika algas või millal lõppeb. Flööt ja viiul mängivad psühhedeelse rea pärimuslikke põldmarjakarva ja kevadise järve rüsijää kirjalisi pärimuslikke tanstulugusid. Koos trummi tektooniliste tiksu ja elektribandžoga sünnibki Hypnosis Negative’i jõuline ja võimsalt tantsitav kõla, mis seab end sisse kuskil folgi, EDM-i ja jazz fusion’i unenäolises ristumispunktis. Koosluse südames on Katariina Tirmaste ja Alan Mackie, kes puhuvad elu sisse muusikale oma kodumailt ja rännakuilt ning teevad regulaarselt koostööd teiste muusikutega kõikjalt maailmast. Seekord teevad nende kontserdil haruldase ülesastumise kaks andekat Toronto pillimeest Jaron Freeman-Fox ja Steven Foster.
Katariina Tirmaste - flöödid, parmupill
Alan Mackie - viiul
Jaron Freeman-Fox - elektribandžo
Steven Foster - trummid
Katariina Tirmaste - flöödid, parmupill
Alan Mackie - viiul
Jaron Freeman-Fox - elektribandžo
Steven Foster - trummid
Juhan Uppin
Eesti
Juhan Uppini muusika tuleb mööda auväärset rada, milles on liialdamata tohutult palju jälgi, nii eelkäijate kui ka tema enda omi. Lisaks on pärimusliku stiili ja repertuaari mustriteks mõtlemine üks tema põhilisi huvialasid. Teppo tüüpi lõõtspilli on ta mänginud nüüdseks 25 aastat ning kujundanud selle ajaga oluliselt eesti lõõtspillimuusika arengut nii uutes kui ka vanades suundades, kui jälle piltlikult sellest rajast rääkida. Uus tase ja teadvust avardav kuulamine on aga festivalilgi kõlav Juhan Uppini esimene autorialbum “Nihked”, millega ta võitis viimati aasta pärimusmuusiku ja uusfolk artisti Etnokulbi.
Katariina Tirmaste
Eesti
Katariina Tirmaste on katsetamishimuline flöödimängija, kes otsib oma muusikas vahetut olemist ja pideva edasi liikumise tunnet. Tema iseloomulikku mängu on kuulda ansamblites Lonitseera, Hypnosis Negative, Kuula Hetke ja Tomás del Real trio. Viljandi pärimusmuusika festivalil esitleb ta oma magistriõpingute käigus valminud sooloalbumit, mis põhineb Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvate rahvapäraste puhkpillide repertuaaril.
Seni on väiksemate rahvapäraste puhkpillide (pajupill, haavapill, vile, roopill, lutusarv, põsepill, lehepill jt) repertuaar jäänud pärimusmuusikute tähelepanu äärealadele ning leidnud teenimatult vähe rakendust. Festivalil jõuavad need omapärased meloodiad laiema kuulajaskonna ette. Lugu loo haaval joonistub välja tänapäevase pärimusmuusiku kahekõne arhailiste pillilugudega, millega suhestub nii heterofoonilisi kõlamaailmu nautiv pärimusmuusika austaja kui iga folgiline, kellele meeldib intiimne, kammerlik ja nüanssidest tulvil muusika.
Seni on väiksemate rahvapäraste puhkpillide (pajupill, haavapill, vile, roopill, lutusarv, põsepill, lehepill jt) repertuaar jäänud pärimusmuusikute tähelepanu äärealadele ning leidnud teenimatult vähe rakendust. Festivalil jõuavad need omapärased meloodiad laiema kuulajaskonna ette. Lugu loo haaval joonistub välja tänapäevase pärimusmuusiku kahekõne arhailiste pillilugudega, millega suhestub nii heterofoonilisi kõlamaailmu nautiv pärimusmuusika austaja kui iga folgiline, kellele meeldib intiimne, kammerlik ja nüanssidest tulvil muusika.
Kumbia Boruka
Mehhiko
Elava rütmi poolest tuntud Ladina-Ameerika muusikastiili cumbia saadikud tulevad festivalile Mehhikost. Kumbia Boruka juured on Monterreys, kus kasvas üles bändi liider ja akordionist Hernan Cortés. Seal õppis ta akordionimängu elavalt Mehhiko cumbia legendilt Celso Piñalt ja oli ka tema bändis pikkadel rahvusvahelistel tuuridel löökpillimängija. Kumbia Boruka vürtsitab oma kaasaegset ja rõõmsat muusikat reggae, dub’i, Aafrika, rock’i ja psühhedeelia mõjudega, koos ulatusliku rütmisektsiooni ning võimsa brassiga. Liites Peruu cumbia’t, mida nimetatakse chicha’ks, ja Mehhiko cumbia’t on tulemuseks hübriid – nueva cumbia –, mis tabab festivalikülalisi tulise ladina energiaga. Kolm albumit avaldanud ja enam kui 400 kontserdiga maailmas rännanud Kumbia Boruka on autentne ja mõjuv ravim kaasaega vaenava kurjuse vastu.
Hernán Cortés – laul, akordion
Christian Briseño – laul
Tadeo Cortés – kongad, guacharaca
Jonathan Cortez Castillo – bass
Miguel Mino – kitarr
Cyril Gelly – trummid
Clément Buisson – trompet
Tristan Darphin – tromboon
Hernán Cortés – laul, akordion
Christian Briseño – laul
Tadeo Cortés – kongad, guacharaca
Jonathan Cortez Castillo – bass
Miguel Mino – kitarr
Cyril Gelly – trummid
Clément Buisson – trompet
Tristan Darphin – tromboon
Kuula Hetke x Kelly Vask
Eesti
Kuula Hetke on improviseeriv flöödiduo koosseisus Kärt Pihlap ja Katariina Tirmaste. Duo põhirepertuaar koosneb flötistide kodukohtade pärimuslikest motiividest, mille muusikud võtavad tükkideks ja panevad laval kokku tagasi – nii saavad määravaks just praegune koht ja hetk. Akustiliste flöödimaastike kõrval on Kuula Hetke viimase aasta jooksul tegelenud elektroonilise kõlapildi arendamisega ning ühtlasi võtnud kavasse ka laulud.
Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad akustilised ja elektroonilised helid, tekstides salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud. Kelly Vask töötab Viljandi Kultuuriakadeemia produtsentide suunajuhina ja õpetab Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogrammis.
Flöödiduo ja produtsendi koostöös jõuab kolme noore naise juurtest tõukuv looming ja hetke püüdmine muusikaliselt uuele tasemele. Kõlab südamest tulev austusavaldus eelkäijate tunnetele, traditsioonidele ning maailmanägemisele.
Kärt Pihlap - flööt, laul
Katariina Tirmaste - flööt, laul
Kelly Vask - elektroonika
Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad akustilised ja elektroonilised helid, tekstides salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud. Kelly Vask töötab Viljandi Kultuuriakadeemia produtsentide suunajuhina ja õpetab Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogrammis.
Flöödiduo ja produtsendi koostöös jõuab kolme noore naise juurtest tõukuv looming ja hetke püüdmine muusikaliselt uuele tasemele. Kõlab südamest tulev austusavaldus eelkäijate tunnetele, traditsioonidele ning maailmanägemisele.
Kärt Pihlap - flööt, laul
Katariina Tirmaste - flööt, laul
Kelly Vask - elektroonika
Laulev Puu
Eesti/Läti/Soome
Laura Lehto, Liene Skrebinska ja Kertu-Liis Õnnis on kolm eri taustaga pärimusmuusikut, kes kohtusid tänu oma ühisele huvile väikekandle ning laulmise vastu. Oma pille on nad eraldiseisvatena juba päris pikka aega mänginud, kuid nüüd, kus kõlavad kokku eesti väikekannel, soome kantele ja läti kokle, annab koosmäng hea võimaluse jagada kogemusi, kultuure ja mõtteid.
Koosseis mängib traditsioonilist muusikat Eestist, Lätist ja Soomest ning inspiratsiooni on nad ammutanud väikekandle mitmekülgsetest tämbrilistest võimalustest. Ansambel on küll noor, kuid debüteeris juba möödunud sügisel Rahvusvahelisel Kandlefestivalil avakontserdiga.
Laura Lehto - soome kantele
Liene Skrebinska - läti kokle
Kertu-Liis Õnnis - eesti väikekannel
Koosseis mängib traditsioonilist muusikat Eestist, Lätist ja Soomest ning inspiratsiooni on nad ammutanud väikekandle mitmekülgsetest tämbrilistest võimalustest. Ansambel on küll noor, kuid debüteeris juba möödunud sügisel Rahvusvahelisel Kandlefestivalil avakontserdiga.
Laura Lehto - soome kantele
Liene Skrebinska - läti kokle
Kertu-Liis Õnnis - eesti väikekannel
Lõõtsavägilased
Eesti
Lõõtsavägilaste alguseks võib lugeda hetke, mil Untsakatest tuntud Margus Põldsepp pani 2013. aastal kokku ansambli oma õpilastest (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae). Ansambel tehti selleks, et õpilased saaksid bändis mängimise kogemuse ja tunnetuse. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti arenema, et väike projekt kasvas suureks. Esialgu õpiti vaid pillilugusid, siis aga hakati rohkem rõhku panema laulmisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et ansamblile kõlavärvi lisada. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kümne aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 900 kontserdi. Samuti on Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkmuusika festivalidel üle Eesti.
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kümne aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 900 kontserdi. Samuti on Lõõtsavägilased on esinenud kõikidel suurematel folkmuusika festivalidel üle Eesti.
Midnight Ride
Ameerika Ühendriigid
Ansambel Midnight Ride tuleb Nashville’ist, Tennesseest ja toob endaga kaasa traditsioonilise Kentucky mägede muusika – bluegrass’i. Selle meloodiad ja sõnad väljendavad lihtsat ja puhast elu ning äratavad ellu möödunud aegade iidsed värvingud. Bänd tuli kokku 2021. aasta aprillis Nashville’is ja nende kireks on jagada kogu maailmaga bluegrass’i selle ehedaimal kujul. Nende kontserdilt lahkudes mõistavad kuulajad palju paremini Kentucky mägede muusika olemust ja hindavad märksa sügavamalt ainulaadseid oskusi ja harmooniaid, mis on “bluegrass’i isa” Bill Monroe pärand. Kõik bändi liikmed on maailmaklassi muusikud ja nende erakordset talenti ning kirge on tunda igas loos.
Kenneth Newell - mandoliin
Jed Clark - kitarr
Kelsey Crews - bandžo
David Mansfield III - viiul
Sam Stuckey - bass
Kenneth Newell - mandoliin
Jed Clark - kitarr
Kelsey Crews - bandžo
David Mansfield III - viiul
Sam Stuckey - bass
Nova Lyre
Eesti
Nova Lyre on pärimusmuusika ansambel, mille koosseisu kuulub kolm Lõuna-Eesti juurtega noort muusikut. Ansambel kasutab oma loomingus pärimuslaulu ning arhailist instrumentaalmuusikat, pannes need nüüdisaja konteksti. Oma ebatavalise pillikooslusega otsib Nova Lyre uudseid ja ootamatuid kooskõlasid nii eesti kui ka muu maailma pärimusmuusikast. Ansambli liikmeid inspireerivad nende kodukoha muusikalised omapärad, mis loovad maagilise ja mitmekülgse helikeele.
Liina-Mai Põldsepp - viiul, hiiu kannel, laul
Leele Jürjen - tšello, laul
Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, laul
Liina-Mai Põldsepp - viiul, hiiu kannel, laul
Leele Jürjen - tšello, laul
Riko Misnik - Teppo tüüpi lõõtspill, laul
Piret Päär ja Lauri Õunapuu "Rätsepast ju vanal ajal ..."
Eesti
Maailmas on läbi ajaloo olnud tuhandeid ameteid, mõned neist kaovad ning jäävad minevikku, mõned sünnivad tulevikus, et taas kaduda. On ent üks amet, mis on pea adumatu, olles siiski maailmas üks tähtsamaid. See amet ei kao, niikaua kuni kestab inimkond. Rätsep. Sest: "Kes tunneks saksa santidest, kui rätsepat ei oleks?"
Rätsepast sõltub, kas näeme välja kui kuningad või nagu vallavaesed, ülikond ja lips avavad mehele uksed, mis on kaltsudes härradele suletud. Kui mingist ametist sõltub nõndapalju, on selge, et säärast ametimeest tasub pigem karta. Keda kardetakse, seda ka austatakse. Ning keda kardetakse ja austatakse, sellest kirjutatakse laule ja lugusid. Kes meist ei teaks lugu vahvast rätsepast? Või laulu, mis algab tihti sõnadega: "Rätsepast ju vanal ajal …”
Uskuge, neid müstilisi ja kentsakaid laule ning lugusid on aga rohkem kui keegi eal kuulda jõuaks, pajatame neist mõned ka teile.
Lauri Õunapuu - laul, torupill, kannel
Piret Päär - jutud
Rätsepast sõltub, kas näeme välja kui kuningad või nagu vallavaesed, ülikond ja lips avavad mehele uksed, mis on kaltsudes härradele suletud. Kui mingist ametist sõltub nõndapalju, on selge, et säärast ametimeest tasub pigem karta. Keda kardetakse, seda ka austatakse. Ning keda kardetakse ja austatakse, sellest kirjutatakse laule ja lugusid. Kes meist ei teaks lugu vahvast rätsepast? Või laulu, mis algab tihti sõnadega: "Rätsepast ju vanal ajal …”
Uskuge, neid müstilisi ja kentsakaid laule ning lugusid on aga rohkem kui keegi eal kuulda jõuaks, pajatame neist mõned ka teile.
Lauri Õunapuu - laul, torupill, kannel
Piret Päär - jutud
Puuluup
Eesti
REGIJÄLG
Eesti
Regijälg on üheksa laulja kokkusaamine regilauluradadel. Kaheksat neist seob rahvalaulu õppimine TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias koos Celia Roosega.
Mis puudutuse on nemad saanud regilaulust ning kuidas saaksid nad jagada seda ka teistega?
Koos korjatakse üles märgid mättast, käokirjad kivi pealt, laulud laanest, viisid viie versta tagant ja kootakse need ühisesse laulukangasse. Regilauludest saavad riburadapidi jäljed või juhtlõngad, mis juhatavad kuulajat veel seni tundmatutele või just kodustele radadele kaasa helisema.
Lauljad:
Celia Roose
Hanna-Reet Ruul
Hanna Miina Kivisäk
Greta Liisa Grünberg
Emma Lotta Kiviberg
Anne-Mai Valk
Kelly Veinberg
Katriina Loisa
Ulla Mängli
Mis puudutuse on nemad saanud regilaulust ning kuidas saaksid nad jagada seda ka teistega?
Koos korjatakse üles märgid mättast, käokirjad kivi pealt, laulud laanest, viisid viie versta tagant ja kootakse need ühisesse laulukangasse. Regilauludest saavad riburadapidi jäljed või juhtlõngad, mis juhatavad kuulajat veel seni tundmatutele või just kodustele radadele kaasa helisema.
Lauljad:
Celia Roose
Hanna-Reet Ruul
Hanna Miina Kivisäk
Greta Liisa Grünberg
Emma Lotta Kiviberg
Anne-Mai Valk
Kelly Veinberg
Katriina Loisa
Ulla Mängli
RURA
Šotimaa
Arvukate auhindadega pärjatud RURA on üks põnevamaid ja populaarsemaid bände Šoti folgimaastikull. Kvarteti särtsakad ja kaasahaaravalt kerivad instrumentaalid viiulil, torupillidel, flöödil, klahvpillidel ja bodhrán’il on kindlustanud neile vankumatu koha 21. sajandi Šoti muusika esirinnas ja viinud nad maailma parimatele muusikafestivalidele Euroopas, Kanadas, Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal.
2023. aastal naasis RURA Suurbritannia ja Euroopa lavalaudadele oma neljanda, tuliselt oodatud albumiga “Dusk Moon”, mis on sündinud sügavast sisekaemusest ja lootusest. Bänd on tuntud oma väljendusrikaste, Šotimaa maastikest ja inimestest inspireeritud arranžeeringute ja unustamatute kontsertide poolest.
Jack Smedley - viiul
Steven Blake - torupillid, viled, klaver
Adam Brown - kitarr
David Foley - bodhrán, flööt
2023. aastal naasis RURA Suurbritannia ja Euroopa lavalaudadele oma neljanda, tuliselt oodatud albumiga “Dusk Moon”, mis on sündinud sügavast sisekaemusest ja lootusest. Bänd on tuntud oma väljendusrikaste, Šotimaa maastikest ja inimestest inspireeritud arranžeeringute ja unustamatute kontsertide poolest.
Jack Smedley - viiul
Steven Blake - torupillid, viled, klaver
Adam Brown - kitarr
David Foley - bodhrán, flööt
RÜÜT
Eesti
RÜÜTi muusika toetub juurtega meie maa põlisele pärimusele, kuid liigutab latva tänapäevase maailma mitmekesisuses. Nii luuakse töötlused nii regilauludele kui ka vanadele pillilugudele ja lisatakse sekka ka omaloomingut.
2023. aasta sügisel ilmus ansambli kolmas kauamängiv. Uue albumiga “Kiriküüt” seatakse loomingulisse fookusesse nii eesti pärimusmuusika salvedest leitud linnu- ja loodushäälte jäljenduste tõlgendamine kui ka meie endi leitud hääled loodusest. "Näiteks loo "Kukumama" inspiratsioon tabas Maarja Soomret tema kodukandis Pärnumaal, Treimanis, kus ta kuulis väike-lehelindu, kes laulab silk-solk-silk-solk. Ühel suveõhtul hakkas Maarja teda kuulama ja pani tähele, et ta laulab eri helikõrgusi. Ta pani linnukese helid nooti ja otsis juurde teksti rahvapärimusest.
“Kiriküüt” ilmus Saksa plaadifirma Nordic Notes alt ja nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel parima etno/folk/rahvalik albumi tiitlile.
2023. aastal ilmus ansamblil ka koostööalbum Sander Mölderiga “Lendas meie kopelisse”, mis üllitati ka vinüülil.
Maili Metssalu - viiul, laul
Maarja Soomre - meloodika, kannel, laul
Juhan Uppin - eesti lõõtspill, kannel, laul
Jaan Jaago - kitarr, laul
2023. aasta sügisel ilmus ansambli kolmas kauamängiv. Uue albumiga “Kiriküüt” seatakse loomingulisse fookusesse nii eesti pärimusmuusika salvedest leitud linnu- ja loodushäälte jäljenduste tõlgendamine kui ka meie endi leitud hääled loodusest. "Näiteks loo "Kukumama" inspiratsioon tabas Maarja Soomret tema kodukandis Pärnumaal, Treimanis, kus ta kuulis väike-lehelindu, kes laulab silk-solk-silk-solk. Ühel suveõhtul hakkas Maarja teda kuulama ja pani tähele, et ta laulab eri helikõrgusi. Ta pani linnukese helid nooti ja otsis juurde teksti rahvapärimusest.
“Kiriküüt” ilmus Saksa plaadifirma Nordic Notes alt ja nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel parima etno/folk/rahvalik albumi tiitlile.
2023. aastal ilmus ansamblil ka koostööalbum Sander Mölderiga “Lendas meie kopelisse”, mis üllitati ka vinüülil.
Maili Metssalu - viiul, laul
Maarja Soomre - meloodika, kannel, laul
Juhan Uppin - eesti lõõtspill, kannel, laul
Jaan Jaago - kitarr, laul
Singer Vinger
Eesti
Singer Vingeri avalikel ülesastumisel on kuulda olnud ülestunnistust, et tegelikult on tegemist pärimusmuusika ansambliga. Igas naljas on terake tõtt – nimelt põhinevad mitmed nende tuntud lood rahvaviisidel. Nii on näiteks "Raha" saami rahvaviis, "Sängiängi öö" meloodia aga pärit Senegalist. "Oi ma lällas" on üsnagi äratuntavalt Lõuna-Eesti päritoluga. Möödunud aasta detsembrikuus väga menukaks osutunud ETV saates "Suust suhu" astus orkester üles parajalt raju töötlusega rahvalaulust "Nuttev tamm" ("Sink-sale-proo") ning Hardi Volmeri väga jõuline esituslaad andis sellele päris mitu uut ja põnevat värvi ning painutas kohati loo tähendustki. Kõigest sellest lähtudes tegi festival legendaarsele Singer Vingerile ettepaneku panna XXXI Viljandi pärimusmuusika festivaliks kokku kava, milles kõlaksid nii juba tuntud Singer Vingeri pärimusliku taustaga lood kui ka uued rahvalaulude töötlused.
Singer Vingeri eelkäijaks oli punki parodeeriv bänd Päratrust (1979), edasisteks õigusjärglasteks Turist (1983) ja Singer Vinger (1986). Turistist alates on esitatav stiil olnud neurorokk ja see on jõus ka praegu. Bändi hitid on saanud ikoonideks läbi aastate ja generatsioonide.
Hardi Volmer – laul
Mihkel Raud– kitarr
Kaarel-Eno Raud – kitarr
Rein Joasoo – trummid
Eerik Olle – basskitarr
Ülo Krigul – klahvpillid
Singer Vingeri eelkäijaks oli punki parodeeriv bänd Päratrust (1979), edasisteks õigusjärglasteks Turist (1983) ja Singer Vinger (1986). Turistist alates on esitatav stiil olnud neurorokk ja see on jõus ka praegu. Bändi hitid on saanud ikoonideks läbi aastate ja generatsioonide.
Hardi Volmer – laul
Mihkel Raud– kitarr
Kaarel-Eno Raud – kitarr
Rein Joasoo – trummid
Eerik Olle – basskitarr
Ülo Krigul – klahvpillid
Symbio
Rootsi
Symbio on hetkel üks hinnatumaid uusi bände Põhjamaade folgiskeenel. Rataslüüra ja akordioni maagiline koosmäng, muusikute innustav lavaenergia ja kütkestav omalooming on teinud duost omamoodi fenomeni ja viinud neid arvukatele kontsertreisidele enam kui kahekümnesse Euroopa riiki, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 2023. aastal valiti Symbio esinema ka WOMEX-i maailmamuusika messi programmi Official Showcase Artist Selection.
Symbio looming on lummav ja hingestatud, selles kohtuvad virtuoosselt mängitud folk- ja tantsumuusika, mis kingivad kuulajale omamoodi filmiliku kogemuse. Sümfoonilise kõlaga duot kuulates on raske uskuda, et laval on ainult kaks muusikutt. Nende viimane album “Endeavour” on erilimeline helimaastik, kus tundeergad meloodiad ja hüpnootilised rütmid maalivad elujaatavaid teemasid. Album võitis Rootsi pärimus- ja maailmamuusika auhindade jagamisel aasta albumi tiitli. Ansambli liikmed kohtusid 2011. aastal jämmil ja tundsid esimesest hetkest omavahelist erilist energiat ja muusikalist sidet. Kohe pärast esimest kohtumist sündiski Symbio. Sellest ajast peale on teekond duona viinud mehi üha uutesse paikadesse, nii muusikaliselt kui geograafiliselt. Symbio neljas album ilmub 2025. aasta kevadel.
Johannes Geworkian Hellman - rataslüüra, elektroonika
LarsEmil Öjeberget - akordion, stompbox’id, elektroonika
Symbio looming on lummav ja hingestatud, selles kohtuvad virtuoosselt mängitud folk- ja tantsumuusika, mis kingivad kuulajale omamoodi filmiliku kogemuse. Sümfoonilise kõlaga duot kuulates on raske uskuda, et laval on ainult kaks muusikutt. Nende viimane album “Endeavour” on erilimeline helimaastik, kus tundeergad meloodiad ja hüpnootilised rütmid maalivad elujaatavaid teemasid. Album võitis Rootsi pärimus- ja maailmamuusika auhindade jagamisel aasta albumi tiitli. Ansambli liikmed kohtusid 2011. aastal jämmil ja tundsid esimesest hetkest omavahelist erilist energiat ja muusikalist sidet. Kohe pärast esimest kohtumist sündiski Symbio. Sellest ajast peale on teekond duona viinud mehi üha uutesse paikadesse, nii muusikaliselt kui geograafiliselt. Symbio neljas album ilmub 2025. aasta kevadel.
Johannes Geworkian Hellman - rataslüüra, elektroonika
LarsEmil Öjeberget - akordion, stompbox’id, elektroonika
-min_large.jpg)
The Baltic Sisters
Eesti/Läti/Leedu
The Baltic Sisters on rahvusvaheline pärimusmuusika projekt, mis sündis kaugel Balti kallastest, 2022. aasta lõpus Lissabonis toimunud maailmamuusika esitlusfestivalil WOMEX, kus kolm lauljat Eestist, Lätist ja Leedust omavahel esmakordselt kohtusid. Alguses ühendas Balti sõsaraid kirg sutartinė’de, leedu arhailiste mitmehäälsete laulude vastu, aga nüüd kuulub nende repertuaari ka eesti ja läti muusikat.
Ansambli kontsertidel saab kuulda läti, leedu ja eesti rahvalaule nii eraldi kui ka läbipõimunult, mille tulemuseks on unikaalne ja eriline helikeel.
Viljandi pärimusmuusika festivali kontserdil lööb kaasa ka neljas Balti sõsar Liene Skrebinska.
Marion Selgall - laul, savilind
Vineta Romāne - laul, savilind
Laurita Peleniūtė - shruti box, raamtrumm, savilind
Liene Skrebinska - laul, kokle
Ansambli kontsertidel saab kuulda läti, leedu ja eesti rahvalaule nii eraldi kui ka läbipõimunult, mille tulemuseks on unikaalne ja eriline helikeel.
Viljandi pärimusmuusika festivali kontserdil lööb kaasa ka neljas Balti sõsar Liene Skrebinska.
Marion Selgall - laul, savilind
Vineta Romāne - laul, savilind
Laurita Peleniūtė - shruti box, raamtrumm, savilind
Liene Skrebinska - laul, kokle
Trad.Attack!
Eesti
Trad.Attack! on võtnud missiooniks end pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Sel aastal tähistab ansambel kümnendat sünnipäeva! Nende aastate jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalalbumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust. Ansambli siht esineda igas maailma riigis on neid viinud juba 38 riiki ja peaaegu igale mandrile, kontserte on antud Austraaliast Kanada, Tšiili ja Malaisiani. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 30 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga. Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks võib albumil kuulda Gruusia vokaalkoori Iberi, Kanada folk-pop bändi The East Pointers, Iisraeli päritolu muusikut ja ansambli Yemen Blues loojat Ravid Kahalani, seto leelokoori jt.
Sandra Sillamaa - torupill, parmupill, kellamäng, viled, laul
Jalmar Vabarna - kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, laul
Sandra Sillamaa - torupill, parmupill, kellamäng, viled, laul
Jalmar Vabarna - kitarr, laul
Tõnu Tubli - trummid, laul
Untsakad
Eesti
Mets kohiseb ja pilved jooksvad ruttu, kui akna alla tuli üks vaene mustlane, neiuke, sinuga ma kohe kuidagi toime ei saa, oh, sa kergemeelne Tartu neiu, arvasid, et armastan vaid sind ...
Aga rohust roomas välja uss ja ütles minule: “Ära lähemale astu, ei ta ei õitse sinule!”
Üks tüdruk kaljuserval, Naroova kalda peal, käed taeva poole tõstis ja ohkas südamest: “Disku pole oluline, punk on põhiline, see on siiski oluline, armas diskuhuviline.” Kuusteist aastat oli siga seal söödetud kartuli, sousti ja võiga, need, kes ellu meist jäid, need jõid ja need lõid, seitse meest pandi sadamas pokri.
Tantsu lõid seal õllevaadid – juhhaidii, juhhaidaa
Pidu pidasid piraadid – juhhaidii, aidaa
(Kaido Ray Kallikorm)
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandoliin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Aga rohust roomas välja uss ja ütles minule: “Ära lähemale astu, ei ta ei õitse sinule!”
Üks tüdruk kaljuserval, Naroova kalda peal, käed taeva poole tõstis ja ohkas südamest: “Disku pole oluline, punk on põhiline, see on siiski oluline, armas diskuhuviline.” Kuusteist aastat oli siga seal söödetud kartuli, sousti ja võiga, need, kes ellu meist jäid, need jõid ja need lõid, seitse meest pandi sadamas pokri.
Tantsu lõid seal õllevaadid – juhhaidii, juhhaidaa
Pidu pidasid piraadid – juhhaidii, aidaa
(Kaido Ray Kallikorm)
Ilmar Kald - viiul
Jaanus Jantson - kitarr
Jaanus Põlder - mandoliin
Margus Põldsepp - lõõtsad
Marek Rätsep - basskitarr
Tauno Uibo - kõlavõlur
Zetod
Eesti
Zetod on Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristjan Priksi juhendamisel 2003. aastal Värskas noortebändina sündinud muusikanähtus. Mõte panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rock’i tegema oli toona põnevust tekitav ning on tänaseks selle seltskonna viinud menuni, mis on neile toonud rohkelt auhindu ja tunnustust. Seitse stuudioalbumit välja andnud ansamblil täitus 2023. aastal juba 20. tegutsemisaasta, mis kulmineerus 15. juulil Treskis suure juubelikontserdiga.
Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar
Jalmar Vabarna
Matis Leima
Artur Linnus
Martin Kütt
Jaanus Viskar
Vastet ei leitud